lg 2 p 4, 7, 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav P.M , venelane, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: ; viibib Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskuses Loksal alates 01.03.2005 (kontakt: Tuulemäe 5-307 Tallinnas) Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 30.09.2004 kuni 01.10.2004, so 2 päeva Varasem karistatus:
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.Mile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.09.2004 kuni 01.10.2004, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta P.Mile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 kuud ja 28 päeva P.Mi suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.M temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.Mit järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskuses Loksal ja pärast statsionaarse ravi lõppu ,, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada P.Mile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.04.
MS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 P.Mit süüdistatakse selles, et tema grupis koos S.Miga 16.09.2004 kella 02.00 ajal, viibides Tartu mnt 80 Tallinnas asuva hoone juures, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ASle L.Rei kuuluvaid fassaadi plekke, tekitades varalise kahju 5000 krooni ulatuses, kuid ei viinud oma tegevust lõpuni, kuivõrd oli kinni peetud AS Falck Eesti turvatöötajate poolt. Samuti tema 23.09.2004 kella 17.00 ajal, viibides korteris asukohaga Lasnamäe 6/1-59, võttis oma ema Tatjana Ma teadmata ära pesumasina Bompani ja elektrikannu ning toimetas seejärel pesumasina Bompani Lasnamäe turule ja pantis 200 krooni eest, veekannu aga müüs Tallinna Keskturul 50 krooni eest tundmatule meesterahvale. Samuti tema 30.09.2004 kella 21.50 ajal, viibides Tartu mnt 86 Tallinnas asuvas tanklas Statoil, võttis tanklast pulberkustuti väärtusega 650 krooni ning eemaldus sellega kesklinna suunas, kuid oli Masina ja Lastekodu tänavate ristmikul kinni peetud AS Falck Eesti turvatöötajate poolt ning pulberkustuti tagastati omanikule. Samuti tema 29.12.2004 kella 23.00 ajal, viibides Suur-Sõjamäe 12 Tallinnas asuvas laoruumis, isikute grupis koos kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isikuga, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Ratenso OÜle kuuluvaid vallasasju, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuivõrd oli kinni peetud. Seega P.M võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning mis oli toime pandud isikute grupis ja sissetungimisega, so pani toime
Kohtuistungil süüdistatav P.M tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: AS L.Rei avaldus selle kohta, et ajavahemikul 15.09.2004 kella 22.30st kuni 16.09.2004 kella 07.30ni lõhuti Tartu mnt 80k territooriumil seina fassaadi ja varastati fassaadi katet, so kolm tahvlit vaskplekki, vasest akna plekid. Varaline kahju 5000 krooni ulatuses. (t/l 37) AS Falck Eesti turvatöötaja koostatud kinnipeetute üleandmise akt, millest nähtuvalt sõitsid turvatöötajad Tartu mnt 80L maja juures mäest üles ning nägid kahte noormeest, kes kangutasid seina küljest tahvelplekke. Tööriistadest võeti ära kaks kruvikeerajat ja peitel. (t/l 4) 16.09.2004 koostatud kahtlustatava S.Mi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt eitab kahtlustatav teo toimepanemist ja seletab, et sõitis öösel taksoga Maardust Majaka 2 maja ette. Trepikojas kohtus P.Miga. Jalutasid ringi ja siis meenus, et peab hommikul tööle minema ning soovis, et P.M saadaks teda bussijaama, kust sõidaks edasi taksoga Maardusse. Poolel teel kui olid jõudnud Tartu mnt-le tuli häda peale ja urineeris vastu maja seina. Nägi autot ja ei tahtnud autos olijate nähes urineerida ning läksid mingi võlvi alt läbi, kuid auto tuli järgi. Turvamehed küsisid mis teete ja võtsid kinni. Ei ole tahtnud midagi varastada. (t/l 12-15) 16.09.2004 koostatud kahtlustatava P.Mi ütlustest nähtuvalt eitas kahtlustatav inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Magas kodus ja öösel helistas alt uksekella S.M ja tahtis, et läheks välja jalutama. Läksid Majaka tänavale ja ostsid Statoilist õlut Katusepapi juures. S.M tahtis koju sõita ja minna bussijaama juurde. Jalutasidki Tartu mnt mööda bussijaama poole. Tuli mingi turvafirma auto. Nas olid sel ajal linna poolt vaadates 3 paremat kätt ja maja seinal olid mingid metall-lehed ja üks neist oli lahti kangutatud. Nemad seda ei puutunud. Küsisid mida teete ja kuuldes, et lähevad bussijaama, siis võeti nad hoopis kinni. (t/l 21-24) P.Mi avaldus, mille kohaselt annab ta välja 16.09.2004 temal kaasas olnud esemed: peitel, ristpeaga kruvikeeraja ja puidust käepidemega kruvikeeraja ning vaskpleki tükk. (t/l 25) Tunnistaja Tarvo Kinki 22.11.2004 koostatud ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt kuskil septembris, olles autopatrullis, märkas R.J Tartu mnt mäest üles sõites seina fassaadi juures 2 noormeest, kes midagi askeldasid. Tunnistaja nägi noormehi, kes olid kättpidi fassaadi pleki küljes. Neid nähes suundusid noormehed hoovi. Otsustasid noormehed kinni pidada ja kontrollida. Maas fassaadi ees lebas plekitahvel. Noormehi kinni pidades avastasid, et noormeeste käed olid verised. Taskutest leidsid tööriistu pleki kangutamiseks. (t/l 39-41) Tunnistaja Rain J 22.11.2004 koostatud ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja septembrikuus tööl kella 02 paiku ja sõitis autoga Tartu mnt mööda üles ning Tartu mnt 80 juures märkas 2 noormeest, kes askeldasid fassaadi juures. Pikem neist tiris kahe käega fassaadiplekki. Autot nähes pöörasid noormehed ümber ja suundusid üle tee Sossi klubi hoovi. Noormehi kontrollides nägi, et nende käed on verised, mis oli põhjustatud sellest, et fassaadi pleki nurgad olid teravad. Isikutel olid taskus tööriistad. Ringi vaadates leidsid veel 3-5 tahvlit fassaadi plekki. (t/l 43-45) 11.10.2004 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi peitlit, ristpea kruvikeerajat ja kruvikeerajat, millel ots puudub. (t/l 47-50) 23.09.2004 koostatud kannatanu Tatjana Ma ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu samal päeval kella 06.30 ajal tööle ja koju jäi poeg P.M. Õhtul kella 18.30 ajal koju tulles avastas pesumasina, hinnaga 5600 krooni, kadumise, samuti oli kadunud elektriteekann väärtusega 200 krooni. 24.09.2004 tuli öösel koju poeg, kes tunnistas, et võttis elektriteekannu ja pesumasina ning ütles, et viis pesumasina pandimajja Lasnamäe turu juures ja lubas selle välja osta. kannatanu ei hakanud ootama, vaid ostis ise pesumasina välja 200 krooni eest. Elektriteekannu tõi poeg ise tagasi, kuid ei tea, kas see oli sama kann. Poja vastu varalisi pretensioone ei ole. (t/l 55-61) 23.09.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kahetoalist korterit Lasnamäe 6/1-
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kahel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest kohtulikult karistatud ning käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevate varavastaste kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud eelmise otsusega mõistetud karistus kustutatud. Seega oli süüdistatav uute varguste toimepanemise ajal isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav 16.09.2004 kuriteo toime pannud koos S.Miga, kes on selle kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatud ja karistatud teise kohtuotsusega eraldatud menetluses ning 29.12.2004 toime pandud kuritegu oli samuti toime pandud koos kahe teise isikuga, keda ei ole menetletavas kriminaalasjas kohtu alla antud. Seega, kuivõrd varguste toimepanemisel tegutseti ühise kuritegeliku eesmärgi nimel ja kooskõlastatult, leiab kohus et eelmärgitud vargused on toime pandud isikute grupi poolt. Peale selle ilmneb kriminaalasja materjalidest, et 29.12.2004 toime pandud varguse täideviimiseks tõsteti Suur-Sõjamäe 12 territooriumil asuval laohoonel eest ära aken ning süüdistatav sisenes valdaja loata hoonesse ja andis kaastäideviijatele kätte varastatavaid esemeid. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et 29.12.2004 toime pandud vargus oli toime pandud sissetungimisega. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel P.Mi käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning 6 alus selle muutmiseks puudub ja P.M kuulub süüditunnistamisele
16.09.2004 toime pandud kuriteoga oleks tekitatud ASle L.Rei varalist kahju 5000 krooni ulatuses, kuid kahtlustatav peeti koos kaastäideviijaga kinni ning kuritegu jäi lõpule viimata. Kriminaalasjast võib järeldada, et ASle L.Rei on vähemalt taastamisremondi ulatuses tekitatud varalist kahju, kuid kriminaalasjas puuduvad andmed tekitatud varalise kahju suuruse kohta, mistõttu ei saa kohus ka seisukohta võtta varalise kahju väljamõistmise kohta. 23.09.2004 toime pandud kuriteoga tekitati Tatjana Male lõppkokkuvõttes varaline kahju 200 krooni, kuid kannatanu on varalisest nõudest loobunud ning kohus asub seisukohale, et puudub vajadus otsustada tsiviilhagi väljamõistmise küsimust. 30.09.2004 toime pandud kuriteoga varalist kahju lõppkokkuvõttes ei tekitatud, kuivõrd süüdistatav peeti pärast kuriteo toimepanemist kinni ja varastatu võeti tema käest ära ning tagastati omanikule. Samuti 29.12.2004 toime pandud kuriteo puhul saadi varastatu kätte ning varalist kahju ei tekkinud. Kannatanu ütlustest nähtuvalt on klaasi väärtus 100 krooni, kuid kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli see eest ära tõstetud ning puuduvad andmed selle kohta, et seda oleks purustatud või vigastatud selliselt, et oleks tekkinud varalist kahju. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus tähtajaga kuni viie aastani. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, kuritegude raskusest ja toimepanemise tehioludest ning süüdistatava isikust. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid, küll aga arvestab süüdistatava karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja tekitatud kahju osalist hüvitamist, mis seisnes selles, et ta tagastas T.Male varastatu väärtuses asja, hüvitades sellega osaliselt tekitatud varalist kahju. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse nelja varavastase kuriteo toimepanemises ning teda on varem kahel korral kohtu poolt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, asub kohus seisukohale, et sellistel asjaoludel oleks põhjendatud süüdistatava karistamine ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas ei ole kuritegudega tekitatud varaline kahju olnud kuigi suur ning süüdistatava käitumises on kohus tuvastanud ka kaks karistust kergendavat asjaolu, mis tingib kohtu arvates süüdistatavale karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat viimane kord karistatud kohtu poolt 2002. aastal rahalise karistusega ning uued kuriteod pani ta toime kahe aasta möödudes. Seejuures on kriminaalasi kohtulikuks arutamiseks saadetud 2006. aastal, so peaaegu pooleteise aasta möödudes pärast viimase kuriteo toimepanemist, kusjuures süüdistatav tabati kõigil kordadel kas vahetult pärast kuriteo toimepanemist või mõningase aja möödudes. Kriminaalasjas aga ei nähtu, et süüdistatavat oleks karistatud pärast 29.12.2004 toime pandud kuritegu või et teda oleks kinni peetud kuriteo toimepanemiselt. Teda on 2005 aastal karistatud kahel korral väärtegude toimepanemise eest, millised on toime pandud 2005. aasta alguses. Alates 01.03.2005 viibib süüdistatav Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskuses statsionaarsel ravil. Sellistest asjaoludest järeldab kohus, et süüdistatav on oma ellusuhtumist muutnud ja varasemast käitumisest teinud vastavad järeldused, mistõttu peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata, allutades seejuures süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse jätkuvalt näidata oma soovi edasi elada õiguskuulekalt. Märt Toming 7 kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.