← Eesti

1-06-5472\1

Kriminaalasi nr 06230100656 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.aprillil 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 06230100656 Eeluurimiskohtunik Orvi Tali Taotluse esitaja Vanemprokurör Lea Pähkel Taotlus kahtlustatava A.V (A.V) vahistamine Istungil osalenud isikud Sekretäri Marju Vilt, Tõlk Silvi Hindrikson Kaitsja advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Vahistada kahtlustatav A.V (A.V) ( ,). Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Vahistamistaotluse läbivaatamisel eeluurimiskohtunik tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Lastekaitsetalituse politseiinspektor Viktoria Andrejeva menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 24.04.2006.a KarS § 122 järgi selle kohta, et 16.04.2006.a Tallinnas aadressil A.V, ik. peksis kätega O.Bt, ik, näoja keha piirkonda, mille tulemusena tüdruk kukkus pikali ning A.V jätkas kannatanu peksmist jalgadega keha piirkonda. Maas lamav kannatanu varjas nägu löökide eest kätega, A.V lõi jalaga vastu kannatanu käsivart, mille tagajärjel lapse käeluu murdus. Kannatanu sõnade kohaselt on A.V teda ka varem peksnud, ja peksmisega tekitanud kannatanule ka varem kahel korral käeluumurrud. A.V ( ,) peeti kahtlustatavana kinni 25.04.2006.a. Oma süüd tunnistab. Kahtlustatav on toimepannud II astme kuriteo teadvalt noorema kui 12 aastase isiku suhtes korduvalt, tekitades oma tegudega piinavat valu ja vigastusi, mille tõttu on kannatanu pidanud korduvalt pöörduma traumapunkti. Kriminaalasja menetluse käigus on kogutud tõendeid, mis annavad prokurörile piisavalt alust arvata, et A.V olles vabaduses võib jätkata kuritegude toimepanemist O.B või teiste pereliikmete suhtes –tema tegude laad on muutunud intensiivsemaks, agressiivsemaks ja brutaalsemaks, mistõttu on alust arvata, et ta on ohtlik. Samuti arvestades tunnistaja ( kannatanu ema ) ja kannatanu majandusliku, sotsiaalset ja psüühilist sõltuvust kahtlustatavast, ei ole välistatud, et eeluurimise algusstaadiumis võib kahtlustatav hakata neid mõjutama tõendeid muutma temale soodsas suunas. Prokurör jäi taotluses toodud põhistuste juurde. A.V seletas, et paluks teda mitte vahistada. Pakku minna ei kavatse, ilmub alati uurija juurde. On varem karistamata. On olemas kindel elukoht, kannatanu ei ela enam nende juurde ja ilmselt ei hakka ka elama. Palub mitte vahistada kohtuni, kuna abikaasa ei tööta ning neil on ka ühine 2 aastane laps, kes vajab hoolitsust. Kaitsja palub jätta taotlus rahuldamata, kahtlustataval on olemas elukoht. Palub kohaldada kergemat tõkendit. Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused taotluse juurde, kahtlustatava ja kaitsja arvamuse ning kontrollinud esitatud materjale, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning juhindudes KrMS §- dest 21; 24 lg 4; 130; 131; 132 ja PS § 20 asub eeluurimiskohtunik seisukohale, et A.V tuleb vahistada. Kahtlustatav A.V on varem kriminaalkorras karistamata. Teda kahtlustatakse II astme tervisevastase kuriteo toimepanemises, mille eest sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viis aastat vangistust. Andmata hinnangut kriminaalasjas kogutud tõenditele ja tegemata otsust selles küsimuses kohus nendib, et kontrollides kriminaalasja materjale on käesoleval hetkel tegemist piisavalt põhistatud kahtlusega, et A.V on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo. Kohus tutvunud asja materjalidega on kohtul antud asjas alus arvata, et vabaduses olles võib kahtlustatav A.V takistada tõe tuvastamist, s.t. kahtlustatav võib hakata mõjutama kannatanut ning menetluse lõpuleviimist. Ka on olemas põhjendatud kahtlus, et isik jätkab taoliste kuritegude toimepanemist. Kahtlustatava elukoha, perekonna olemasolu ei ole piisav, et kohaldada tema suhtes kergemaliigilist tõkendid, kuna antud asjaolud ei ole taksitanud teda käitumast viisil, mis tingis tema kahtlustamise tervisevastase kuriteo toimepanemises. Kohus arvestas tõkendi valikul ka isiku käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil, leiab, et A.V osavõtt kriminaalmenetlusest ei ole võimalik tagada tema suhtes kergemaliigilise tõkendi kohaldamisega. Kohus asub seisukohale, et käesoleval hetkel on küllaldane ja põhjendatud alus kahtlustatava A.V vahistamiseks ning vahistuse aluste muutumisel või äralangemisel on prokuröril võimalik tema suhtes valida kergemaliigiline tõkend. Orvi Tali kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.