lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra so tasumisele kuulub rahatrahv 240(kakssada nelikümmend) päevamäära so 12 000(kaksteist tuhat) krooni. 3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12(kaheteistkümne) kuu jooksul so igakuiselt 1000(üks tuhat) krooni alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
Süüdistatav M.R tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja kahetseb enda poolt toimepandut. Kaitsja nõustub süüdistatava M.R’i poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni ja süü tõendatusega ning palub arvestada karistuse mõistmisel
Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning kontrollinud kohtulikul uurimisel esitatud tõendeid, leiab, et süüdistatava M.R’i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi ning tema süü on tõendatud tema enda poolt omaksvõtuga ning järgmiste tõenditega: -väärteoprotokolliga AB 644166 22.12.2003 (tl 6), millest nähtub, et M.R juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit; -protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta 22.12.2003 (tl 7), millest nähtub, et M.R’il oli alkoholijoove, indikaator läks punaseks, isik loobus ekspertiisist; -otsusega väärteoasjas nr 2310,03,084130 16.01.2004 (tl 5), millest nähtub, et M.R’i karistati LS § 7419 järgi rahatrahviga 7500 krooni; -väärteoprotokolliga AB 809508 12.02.2006 (tl 8), millest nähtub, et M.R juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes; -protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta 12.02.2006 (tl 9), millest nähtub, et M.R oli tarvitanud alkoholi ja mõõtenäitu ei soovinud vaidlustada; -kahtlustatava M.R’i ülekuulamise protokolliga (tl 11-12,), millest selgub, et kahtlustatav nõustub esitatud süüdistusega, kuid ütluste andmisest loobub. Karistuse mõistmisel KarS § 56 alusel arvestab kohus isiku süüd ning vastutust kergendavaid ja vastutust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava M.R’i süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava perekondlikku seisu, tal on kaks alaealist last, tema igapäevane töö on seotud transpordivahendi juhtimisega ning kohus leiab, et ei ole otstarbekas tema suhtes kasutada lisakaristust.
lg 1 p 2 alusel mõistetakse M.R’ilt välja sundraha 4500 krooni II astme kuriteo toimepanemise eest ning kohtukuludena eeluurimisel ja kohtus kasutatud õigusabi eest 1831.95 krooni riigi tuludesse. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.