K §
K § 15 lg 1 - §
K §
S § 64 lg 1 alusel liit karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Kandmisele kuulub 5 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust. 01.12.2004 Tallinna LK – KrK § 2102 lg 2 p 4 - § 15 lg 1 - § 17 lg 4 – 3 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 330 – 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg1 alusel arvata karistuse kandmise hulka eelvangistusaeg 27.02-19.09.2002 ning kand misele 3 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust. Mõista õigeks KrK § 1961 lg 2; § 76 lg 3 p 2 - § 17 lg 4 järgi. Karistuse algus 03.10.2002.a. Karistuse lõpp 10.09.2008.a. Toomas Helinat on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud ühel korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Murru Vanglas on käitumine olnud õiguskuulekas. Suhtlemisel vanglaametnikega on viisakas ja vaoshoitud. Üldhinnang käitumisele on positiivne. Käesoleval ajal õpib Keila Ühisgümnaasiumi 12. klassis. Õpetajatesse ja kaasõpilastesse suhtub lugupidamisega. Osaleb vabatahtlikult erinevates sotsiaalprogrammides, samuti võtab aktiivselt osa vangla ühiskondlikust elust. Vanglas ei tööta.. Toimepandud kuritegu kahetseb ja leiab, et on sellega põhjustanud muret oma lähedastele. On püüdnud mõtestada kuriteoni viinud asjaolusid ning teinud juhtunust adekvaatseid järeldusi. Edaspidi kavatseb elada seaduskuulekalt. On motiveeritud hoolitsema oma perekonna eest. Omades nii praktilisi tööoskusi kui ka tööharjumust, on tal head eeldused toimetulekuks tavaühiskonnas. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste valmisolek osutada igakülgset abi. Murru Vangla direktor taotles Toomas Helini ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, kui arvestada kinnipeetava eelnevat kriminaalkorras karistatust ning samuti toimepandud kuriteo ohtlikkust ühiskonna turvalisusele. Riski maandab lähivõrgustiku olemasolu ja toetus ning võimalus asuda koheselt tööle. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Toomas Helin , vangla esindaja ja prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Toomas Helini ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Toomas Helini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Toomas Helin kannab karistust raske narkokuriteo eest, tegemist on suure ühiskonnaohtlikkusega ja rahvatervisevastase kuriteoga. Toomas Helini on kokku 4 korral kriminaalkorras karistatud ,vanglas on ta viibinud korduvalt ja varasemad karistused ei ole takistanud käitumaks kuritegelikul viisil. Kohus pöörab siinkohal tähelepanu ka vangla julgeolekuosakonna hinnangule, mille kohaselt on eeldatav oht uue kuriteo toimepanemiseks Toomas Helini poolt olemas. Sarnasel seisukohal on ka tulevane võimalik kriminaalhooldaja ,märkides , et Toomas Helini puhul uue kuriteo toimepanemise risk pole täiesti välistatud. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Toomas Helini käituda õiguskuulekalt. Kohus asub seisukohale, et ei ole käesoleval ajal Toomas Helini vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu vabanedes ennetähtaegselt hoiduks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Toomas Helini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.