Kriminaalasi nr. 1-05-172 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2006.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk

§ 199lg 2 p.

4 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud. Süüdi mõista M.

§ 418lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

Süüdi mõista M.

§ 200lg 2 p. 4 järgi ja karistada vangistusega 5 aastat. Kar

S § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga, mõista liitkaristus 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku (1 aasta 8 kuud) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 18.08.2005.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista M.Tilt: 1) 2370.- krooni S.Ai kasuks, 2) 3500.- krooni V.La kasuks. Vladimir Orlovi tsiviilhagi summas 1325.- krooni jätta seoses kannatanu surmaga läbi vaatamata. Vladimir Orlovi pärijatel on õigus tsiviilhagi M.Ti vastu esitada tsiviilkohtupidamise korras. V.Di tsiviilhagi summas 2836.- krooni jätta rahuldamata seoses M.Ti süü tõendamatusega. Välja mõista M.Tilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha 2,5 palga alammäära - 7500.- krooni, 2)kaitsjatasu 6003.85 krooni 3) ekspertiisi maksumus 1225.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber

1. Asitõendid: karp püstoli Cap jaoks koos püstoliga, viis automaadipadrunit AK, üks püstolipadrun PM, kolm vintpüssipadrunit, seitse 8 mm püstoli paukpadrunit, summuti (asuvad Põhja PP-s) – hävitada. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kannatanud ja kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS M.Ti süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 04.04.2005.a. kella 08.30 paiku Tallinnas, Endla 45 asuvas Arnelli baaris võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil võttis S.Aile kuuluva jope, maksumusega 2000 krooni, mille taskus olid korterivõtmed, maksumusega 370 krooni ja ID-kaart S.A nimele. Samuti tema võttis 23.04.2005.a. kella 14.00 ja 23.00 vahel Tapal Ehituse 2 maja hoovist Vladimir Orlovile kuulunud sõiduauto VAZ 2105 reg.märgiga 398 RAM maksumusega 5000.krooni. Seega M.T, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav KarS 199 lg 2 p 4 järgi. Samuti tema, 12.05.2005.a. kella 03.00 paiku Tallinnas Mulla tänaval, läks V.Di juurde, kes võttis Mööblimaja seinal asuva Ühispanga automaadi kaudu oma arvelt raha välja, ja lõi talle kõva esemega vastu pead, millest kannatanu kaotas teadvuse. Pärast seda vedas ta kannatanu Mööblimaja juures asuva baari taha. Kui V.D hakkas teadvusele tulema, lõi M.T talle rusikatega mitu korda näkku, peale mida võttis ära mobiiltelefoni Nokia 6100, tekitades V.Dile kahju 2836.- krooni ja kehavigastusi. Samuti tema, 31.07.2005.a. kella 24.00 paiku Tallinnas Sepa 6 asuva baari juures, koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, kutsus baarist tänavale Veiko Laanemetsa, kus ründas kannatanut ja võttis jõuga ära mobiiltelefoni Soni Ericsson P600, mobiiltelefoni Motorola E191, Ühispanga kaardi, ID-kaardi ja sularaha summas 300 krooni, põhjustades materiaalset kahju kokku 3500.- krooni. 2 Seega M.T, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt, s.o. KarS § 200 lg 2 p. 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, vastuolus Relvaseaduse §-ga 32, vastavat luba omamata, ostis 17.08.2005.a. õhtul tundmatutelt isikutelt erinevaid padruneid, sealhulgas ühe 5,45 mm automaadipadruni AK, mis vastavalt ballistikaekspertiisi aktile on laskekõlbulik tulirelva laskemoon, hoidis seda, kandis endaga kaasas ning toimetas seda edasi sõiduautos Nissan Almera reg. märgiga 208 MCA kuni 18.08.2005.a. kella 09.00, mil see politseitöötajate poolt Tallinnas Sepa tänavale pargitud sõiduautost ära võeti. Sellise tegevusega pani M.T toime tulirelva laskemoona ebaseadusliku soetamise, hoidmise, kandmise ja edasitoimetamise, s.o. laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis on kvalifitseeritav KarS § 418 lg 1 järgi. MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav tunnistas kohtuistungil padruni ebaseaduslikku käitlemist, Vladimir Orlovi sõiduauto vargust ja S.Ai asjade vargust. Ei tunnistanud end süüdi KarS § 200 lg 2 p. 4,7 järgi kvalifitseeritavate röövimiste toimepanemises. Süüdistatav soovis röövimiste episoodi kohta kohtus ütlusi anda ja selgitas, et Mööblimaja juures asuva baari juures ta tõukles V.Diga mingite tüdrukute pärast. Kannatanu suhtes ta vägivalda ei tarvitanud. Pärast tõuklemist läks ta baari tagasi ja kannatanu jäi õue püstiseisvas asendis. Hiljem ta kannatanut enam ei näinud. Mobiiltelefoni ei ole ta V.Dilt varastanud, vaid leidis selle maast ja võttis endale. V.La röövimise süüdistuse kohta selgitas M.T, et jällegi oli midagi tüdrukutega seoses, kuid kuna oli väga purjus, siis ei mäleta sündmust, ei mäleta, et oleks Sepa baari juures kedagi löönud ning kelleltki mobiiltelefone ära võtnud. M.Ti süüd S.Ai asjade varguses tõendavad: 1) tema kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, mille kohaselt istus ta koos kannatanuga baaris, jõid viskit ja oli purjus. Kannatanu läks ära, jättes oma jope toolile. Ta võttis kannatanu jope ja lahkus baarist. Jope kinkis tuttavale, ID –kaart on tema käes ja ta on nõus selle tagastama; 2) S.Ai ütlused selle kohta, et ta istus Arnelli baaris koos isikuga, kelle ta hiljem politseis talle näidatud fotodelt ära tundis. Korraks käis WC-s ja tagasi tulnud, oli meesterahvas lahkunud ja kadunud oli ka kannatanu jope. Jope taskus olid korteri võtmed, ID-kaart, Hansapanga kaart ja asutuste kliendikaardid. 3) Asitõendi – S.Ai ID-kaardi vaatlusprotokoll. Eeltooduga on M.Ti süü S.Aile kuulunud vallasasjade ebaseaduslikus omastamises tõendatud ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 2370.- krooni, millest 2000 krooni on jope maksumus ja 370 krooni seotud korteriukse lukkude vahetamisega. Hagi kuulub rahuldamisele. Vladimir Orlovi sõiduauto vargus on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et 23.aprillil 2005.a. viibis tema juures kodus M.T, kellega tarvitas alkoholi. Kannatanu jäi purju ja heitis magama ning ärkas õhtul umbes kella 23.00 paiku. M.Ti ei olnud ja kannatanu ei näinud hoovis ka oma autot. Ta kahtlustas, et auto võttis M.T. Tunnistajate Põhja PP Lõuna PO töötajate Teemo Taidla ja Leho Saaremägi ütluste kohaselt 30.04.2005.a., olles autopatrullis, said nad väljakutse aadressile Tallinn Spordi
2. Garaažibokside juures seisis punane VAZ 2105 reg. märgiga 398 RAM ja selle juures seltskond noormehi, kes rääkisid, et üks meesterahvas, hüüdnimega „Frantsus“, pakkus neile seda autot müüa 500 krooni eest ning nad proovivad autot käivitada. Sõiduki kontrollimisel selgus, et see on tagaotsitav Rakvere politseiosakonna poolt. 3 Tunnistajate Jevgeni Leontjevi ja Ilja Musinovi ütlustega on tõendatud, et 29.04.2005.a. pakkus Mihhaili-nimeline meesterahvas, hüüdnimega „Frantsus“ neile müüa punast VAZ 2105 tüüpi autot algul 800.- krooni eest, hiljem alandas hinna 500-le kroonile. Eelnimetatud tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et isik, kes varastas Tapal elava Vladimir Orlovi sõiduauto, on M.T. Kahtlustatav on seda ka ise oma ütlustega kinnitanud ja kinnitas kohtuistungil ka seda, et tema hüüdnimi on „Frantsus“. Sõiduk tagastati Vladimir Orlovile. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 1325.- krooni. Temale tekitatud kahju seisneb selles, et auto aku oli vahetatud ja autole oli pandud mittetöökorras aku, mistõttu ta oli sunnitud ostma uue aku maksumusega 625.- krooni. Kadunud olid rataste ilukilbid, uued maksid kokku 200.- krooni. Pakiruumi pealt oli kadunud antitiib maksumusega 250.- krooni. Kadunuks jäi auto tehniline pass, mille taastamine oli 150.- krooni. Kokku kahju 1225.- krooni, mitte 1325.- krooni. Kannatanu on liitmisel eksinud 100 krooniga. Kuna Vladimir Orlov oli kohtuistungi toimumise ajaks surnud ja kohtul puuduvad andmed tema pärijate kohta, jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. V.Orlovi pärijatel on õigus taotleda M.Tilt kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Seega on M.T toime pannud kahel korral võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi. Automaadipadruni ebaseaduslikus käitlemises on M.Ti süü tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, mille kohaselt ostis ta padruni tema kinnipidamisele eelneval päeval alaealistelt. M.Ti süüd padruni kandmises ja edasitoimetamises tõendab sõiduauto Nissan Almera reg. märgiga 208 MCA vaatlusprotokoll. Sellest nähtub autos parempoolse istme all oli üks automaadipadrun AK kaliibriga 5,45 mm. Tunnistaja Sergei Velikanovi ütlustega on tõendatud, et 18.08.2005.a. istus tema poolt juhitud sõidukisse Nissan Almera M.T ning et autost leitud padrunid ei kuulu tunnistajale. Seega on M.T soetanud padruneid, mille hulgas oli ka kaliibriga 5,45 mm automaadipadrun AK, kandnud padrunit endaga kaasas ja toimetanud seda edasi Sergei Velikanovi poolt juhitava autoga Nissan Almera reg. märgiga 208 MCA. Vastavalt ballistikaeksperdi arvamusele oli automaadipadrun AK kaliibriga 5,45 mm laskekõlbulik tulirelva laskemoon ja kuna M.Til puudus padruni omamiseks vastav luba, pani ta toime KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo. Vitali Drobõsi röövimise episoodis on tõenditeks kannatanu ütlused. Nende kohaselt löödi talle Mööblimaja juures asuva Ühispanga automaadi juures kõva esemega vastu pead, millest ta kaotas teadvuse. Teadvusele tulles oli ta baari taga ja tema ees seisis üks noormees, kes seletas midagi vene keeles ja lõi talle mitu korda rusikaga vastu nägu. Kui noormees tema juurest ära läks, avastas ta, et mobiiltelefon, Ühispanga kaart ja kilekott mitmesuguste arvetega on kadunud. Politseis uurimistoimingu „äratundmiseks esitamine“ käigus tundis V.D ära talle näidatud kolme isiku seast M.Ti. Seega on V.Di ütlustega tõendatud, et M.T oli kannatanu juures, kui ta Mulla tänava baari taga teadvusele tuli ja lõi teda rusikaga mitu korda vastu nägu. Kannatanu ei näinud, kes lõi talle vastu pead pangaautomaadi juures ja kes vedas ta baari taha. Tõendeid selle kohta, et see isik oli M.T, kriminaalasjas ei ole. Asjaolu, et M.T oli V.Di kõrval, kui viimane baari juures teadvusele tuli, ei tõenda aga, et tema lõi kannatanut pangaautomaadi juures, vedas ta sealt baari taha ja varastas mobiiltelefoni. M.T võis seda teha, kuid see ei ole tõendatud. Süüdistuse kohaselt varastati kannatanult mobiiltelefon baari taga ja seda tegi M.T peale kannatanu rusikatega löömist. Kohtule on jäänud arusaamatuks, millistele tõenditele tuginevalt on süüdistuses niimoodi väidetud. Kannatanu ei ole seda ühelgi ülekuulamisel öelnud ja teistele tõenditele süüdistusaktis viidatud ei ole. Kannatanu ütlustest tulenevalt M.T peale löömist lahkus ja siis avastas ta mobiiltelefoni puudumise. Kui kõik oleks aset leidnud nii nagu süüdistuses kirjas, oleks kannatanu pidanud 4 nägema, kui M.T temalt mobiiltelefoni võttis, sest siis ta oli juba teadvusel. Kuna ta aga sellekohaseid ütlusi ei ole andnud, pidi ta järelikult oma telefonist ilma olema jäänud ajal, mil ta oli veel teadvuseta ja see pidi toimuma enne, kui M.T teda baari juures lõi. Ühtegi tõendit selle kohta, et M.T kannatanult mobiiltelefoni võttis, kriminaalasjas kogutud ei ole. M.Ti ütluste kohaselt leidis ta ühe telefoni baari juurest maast. Süüdistatava sellekohaseid ütlusi ei ole ümber lükatud. Kuid kas see oli V.Di telefon, selle kohta kriminaalasjas tõendid puuduvad. Kuna tõendeid M.Ti süüdistamiseks V.Dilt mobiiltelefoni äravõtmises vägivalla kasutamisega kriminaalasjas kogutud ei ole, tuleb ta röövimises õigeks mõista. Kindlate tõendite puudumisel selle kohta, et leitud telefon kuulus V.Dile, ei saa M.Ti süüdistada ka KarS § 201 järgi valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramises. Rusikatega näkku löömisega pani M.T toime Vitali Drobõsi kehalise väärkohtlemise. Süüdistuses on vägivallateod seostatud vara hõivamisega, milline ei leidnud tõendamist. Kuna röövimine on varavastane kuritegu ja kehaline väärkohtlemine isikuvastane kuritegu, ei saa kohus omal algatusel teda KarS § 121 järgi süüdi mõista, ilma et talle sellekohast süüdistust oleks esitatud. M.Tile on esitatud süüdistus ka V.La kahe mobiiltelefoni, 300 krooni sularaha, ID-kaardi ja Ühispanga kaardi röövimises. Kuna kahtlustatav Sepa baariga seoses midagi ei mäleta, tuleb kohtul süüküsimuse otsustamisel aluseks võtta kannatanu ja tunnistajate ütlused. Süüdistuse kohaselt kutsuti V.L baarist välja M.Ti ja eeluurimisel tuvastamata isiku poolt. Kohtus prokurör loobus isikute grupist ja leidis, et M.T pani kuriteo toime üksinda. Kohus leidis, et ei ole leidnud tõendamist fakt, et kannatanu kutsuti baarist välja peale ühe telefoni kaotsiminekut. Sellest on kannatanu kirjutanud üksnes esialgses avalduses politseile. Hiljem on teda kaks korda üle kuulatud, kuid ülekuulamistel ei ole ta enam väljakutsumisest midagi rääkinud, vaid on öelnud, et ta läks ise välja. Väljakutsumisest tundmatute isikute poolt ei ole ülekuulamisel rääkinud ka kannatanuga koos olnud tunnistaja Alar Kalgan. Kuna kriminaalasjas on tõendiks mitte politseile tehtud avaldus, vaid kannatanu ja tunnistajate ütlused ülekuulamisel, tuleb süüdistusest välja jätta kannatanu baarist välja kutsumine. Kannatanu ütluste kohaselt rünnati teda kohe peale baarist väljumist, löödi kaela piirkonda ja võeti ära kaks mobiiltelefoni, kuid ta ei näinud teda löönud isiku nägu ja äratundmiseks esitamisel ei osutanud V.L M.Ti peale. Tunnistaja Alar Kalgan koos kannatanuga baarist ei väljunud, seega ka tema ei näinud kannatanut rünnanud isikut. Kriminaalasjas on üle kuulatud ka Sepa baari töötajad Ija Eik ja Monika Leek. Ija Eik ütluste kohaselt oli ta kella 4.00 ajal töötajatest üksi baaris. Sel ajal oli külastajaid juba vähe: kaks eesti noormeest, üks Miša-nimeline külastaja ja üks noorpaar. Kõik nad istusid koos ühe laua taga. Mingil hetkel kuulis ta tänavapoolsele välisuksele tugevat koputust. Läks tänavale ja nägi Mišanimelist noormeest kiiresti lahkumas. Väljas oli ka üks eestlane, kes väitis temalt midagi varastatud olevat. Äratundmiseks esitamisel tundis Ija Eik fotodelt ära Miša-nimelise noormehe ja selleks osutus M.T. Süüdistatav ei ole ise eitanud baaris viibimist. Monika Leek saabus baari tagasi alles siis, kui vargus oli juba toimunud, mistõttu tema kuritegu ei näinud. Ta tunnistas üksnes, et Mišanimeline meesterahvas tuli talle tee peal vastu. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et on tõendatud M.Ti viibimine Sepa baaris ööl vastu 01.08.2005.a. Tõendatud on ka, et M.T istus enne V.Lalt telefonide vargust temaga ühes lauas, mistõttu ta oli teadlik sellest, et V.Lal läks mobiiltelefon kaduma ja et kannatanul oli veel telefone, sest viimane kavatses minna õue helistama. Kui peale rünnet V.L püsti tõusis, nägi ta üht isikut baari taha jooksmas. Õue tulnud baari töötaja I.Eik nägi Miša-nimelist isikut kiiresti baari juurest lahkumas. Kannatanu ja tunnistaja I.Eik ütlusi kogumis hinnates, võib järeldada, et isik, keda V.L nägi nurga taha jooksmas, oligi M.T. Teisi isikuid läheduses ei nähtud. Seega sai ainult M. T kannatanut baari uksel rünnata ja temalt asju varastada. Vastasel juhul, kui see ei olnud tema, oleks ta pidanud V.La rünnanud isikut nägema, kuna oli sel ajal baari ees õues. 5 Samuti tugevdab kohtu veendumust Selles, et süüdistatav ründas kannatanut asjaolu, et tunnistaja sõnul lahkus M.T kiirustades. Kui tema ei pannud röövimist toime, siis mis vajadus oli tal kaua aega baaris aega veetnuna nüüd peaaegu jooksuga lahkuda. Eeltoodu alusel tõendite kogumis hindamise tulemusena on kohtu arvates M.Ti süü V.La suhtes röövimise toimepanemises leidnud tõendamist. Kuna prokurör palus süüdistusest välja jätta kuriteo toimepanemise isikute grupis, tuleb kuritegu kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p. 4 järgi. Vaatamata sellele, et M.T mõisteti õigeks V.D röövimises, on teda varem karistatud röövimise eest ja karistatus ei ole kustunud. V.L esitas tsiviilhagi 3500.- krooni. Kahju kuulub hüvitamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et M.T pani toime kolm teise astme kuritegu ja ühe esimese astme kuriteo, mille eest sanktsioon näeb karistusena ette kolm kuni viisteist aastat vangistust. Kannatanule vägivalla kasutamisega kehavigastusi ei tekitatud, mistõttu röövimise eest mõistetav karistus võib olla alla sanktsiooni keskmist. Võttes arvesse, et M.T on varem röövimise eest karistatud, ei saa vangistus olla ka miinimumilähedane. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238 lg 1 p. 3 kohus Kohtunik 6