1-06-5638\1

Kriminaalasi nr 02231705699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.aprillil 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 02231705699 Eeluurimiskohtunik Orvi Tali Taotluse esitaja Ringkonnaprokurör Kati Maitse Taotlus kahtlustatava S.S vahistamine Istungil osalenud isikud Sekretäri Marju Vilt, Tõlk Silvi Hindrikson Kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON Keelduda kahtlustatava S.S, , kodakondsuseta, rahvuselt venelane, põhiharidusega, töökoht OÜ Arimo Grupp juhatuse liige, suhtes tõkendi vahistamise kohaldamisest. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Vahistamistaotluse läbivaatamisel eeluurimiskohtunik tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talitus menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlus 01.09.2002.a. KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 tunnustel selles, et 01.09.2002.a. kella 22:45 paiku Tallinnas, Koskla tn. 5 maja hoovis tungisid kaks maskides meest kallale Renata Varrakule ja Priit Loosaarele ning relvaga ähvardades röövisid koti koos selles olnud Renata Varraku passi, mobiiltelefoni Nokia 8210 ning kosmeetikatoodetega. 02.09.2002.a. leidis Priit Loosaar otsides Renata Varrakult varastatud esemeid Tallinnas, Haigru tn.11A hoone vastas asuvalt muruplatsilt sõidutee ääre lähedalt musta värvi soonik materjali, varruka taolise riidetüki, milles olid avad sisse lõigatud. 01.09.2002.a. kella 22:45 ajal R. Varrakut ja P. Loosaart rünnanud meesterahvad kandsid maske ja põgenesid Koskla tn. 5 maja juurest just Haigru tänavasse ja jooksid minema mööda Haigru tänavat. P. Loosaar ja R, Varrak, kes jooksid neid rünnanud maskides meesterahvastele järele, on andud ütlusi, et põgenemise ajal üks meesterahvastest pööras ringi ja jooksu pealt tulistas tulirelvast P. Loosaare ja R. Varraku suunas. 02.10.2002.a DNA ekspertiisiga tuvastati sellel, 02.09.2002.a. P. Loosaare poolt Haigru tn. 11A hoone juurest leitud ja politseile üleantud musta värvi soonikust varrukal meesterahva DNA profiil. Nimetatud musta värvi soonikust sisselõigatud avadega varruka osalt tuvastatud meesterahva DNA profiili võrdlemisel S.Si võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga tuvastati, et musta värvi soonikust sisselõigatud avadega varruka osalt tuvastatud DNA profiil on kokkulangev S.Si, isikukood , DNA profiiliga. Seetõttu on põhjust seostada S.Si 01.09.2002.a.kella 22:45 ajal R. Varraku ja P. Loosaare suhtes toimepandud relvastatud röövimise toimepanemisega. 27.04.2006.a. kell 13:00 peeti kuriteos kahtlustatavana kinni S.S, isikukood , kodakondsuseta, rahvuselt venelane, põhiharidusega, töökoht OÜ Arimo Grupp juhatuse liige, elukoht Katleri 178, Tallinn. Kahtlustatavana ülekuulamisel 27.04.2006.a. S.S eitab kuriteo toimepanemist. Tutvunud kriminaalasjas kogutud materjalidega on prokurör seisukohal, et S.Si suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamine, kuivõrd on kogutud tõendid ning on põhjendatud alus kahtlustada S.Si esimese astme kuriteo – 01.09.2002.a. R.Varraku ja P. Loosaare suhtes toimepandud relvastatud röövi toimepanemises. S.Si suhtes muuliigilise tõkendi kohaldamisel on põhjendatud tõenäosus, et S.S asub kõrvaldama ja/või hävitama teda inkrimineeritava kuriteoga siduvaid tõendeid, mõjutama kuriteo kaastäideviijat ja arvestades inkrimineeritava kuriteo eest ettenähtud karistuse raskust kõrvale hoidma kohtueelsest menetlusest ja kohtust. S.S on varem kriminaalkorras kahel korral karistatud – Tallinna Linnakohtu poolt 28.11.1994.a. KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 197 järgi ning Tallinna Linnakohtu poolt 13.05.1997.a. KrK § 139 lg 3 p 1, § 197 lg 2 p 1, § 210’1 lg 1 ja § 142 lg 3 p 1 järgi 5a ja 6 k pikkuse vabadusekaotusega, millise kandmiselt vabanes S.S 15.12.2001.a. ning järgmise kuriteo, milles on põhjust S.Si kahtlustada pani ta toime juba 01.09.2002.a. Lisaks on S.Si karistatud 20-l korral väärteo korras Liiklusseaduse rikkumise eest suurte rahatrahvidega, millest on suurem enamus tasumata ja väärteokorras korduvalt arestidega kohtu poolt. Selline S.Si käitumine iseloomustab teda isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime õigusrikkumisi vaatamata korduvate erinevaliigiliste karistuste kohaldamisele tema suhtes, näitab tema ükskõikset suhtumist õiguskorda ja seega süvendab prokuröri põhjendatud arvamust sellest, et kahtlustatuna käesoleva kuriteo toimepanemises asub S.S takistama kriminaalmenetluse läbiviimist käesolevas kriminaalasjas. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et kriminaalasjas kohtueelse menetluse täielikuks, igakülgseks läbiviimiseks on vajalik S.S vahistada. Prokurör jäi oma taotluse juurde selles toodud põhistustega. S.S seletas, et paluks mitte teda vahistada. On olemas elukoht, töökoht. Ei kavatse panna toime uusi kuriteguid ega kõrvale hoida uurimisest. Kaitsja toetab kahtlustatava seisukohta. Kaitsja palub jätta taotlus rahuldamata, kahtlustatav omab elukohta, töökohta ning samuti on isikul kindlaks määratud pulmapäev. Pole alust arvata, et isik paneks toime uusi kuitegusid, kuna peale vabanemist ei ole isik uusi kuritegusid toimepannud. Samuti ei hakka isik kõrvele hoiduma menetlustoimingutest. Palun kohaldada kergemat tõkendit elukohast lahkumise keeldu.. Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused taotluse juurde, kahtlustatava ja kaitsja arvamuse ning kontrollinud esitatud materjale, leiab, et kaitsja poolt toodu väärib tähelepanu ning esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Isiku vabadust oluliselt piirava tõkendi- vahistaminekohaldamisel peab esinema mõistlik kahtlus, et isik pani toime temale inkrimineeritavad kuriteod. Tutvunud asja materjalidega ei ole käesoleval hetkel tegemist piisavalt põhistatud kahtlusega, et S.S pani toime temale inkrimineeritava kuriteo, samas peab piisav põhistatud kahtlus esinema, mis on üheks eelduseks tema suhtes KrMS-s ettenähtud raskeima tõkendi kohaldamiseks. Esitatud materjalid ei kajasta piisavalt andmeid selle kohta, et eeldada mõistliku kahtluse olemasolu S.S poolt temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Ka 2 juhib kohus tähelepanu, et üksnes kuriteokahtlusest, et isik võis kuriteo toime panna, ei piisa tema suhtes tõkendina vahistamise kohaldamiseks. Isiku vahi alla võtmiseks peab esinema ka üks KrMS § 130 lg.2 toodud alus. Seega tuleb konkreetsete faktide ja asjaolude hindamise tulemusena kaaluda kahtlustatava suhtes sobivaima tõkendi kohaldamist. Prokurör viitab kohtule esitatud taotluses asjaolule, et on alus arvata, et S.S võib jätkata kuritegude toimepanemist, s.t. mõjutama kuriteo kaasosalist ja kõrvaldama tõendeid. Samuti on prokurör märkinud, et isik võib minna pakku karistuse hirmust. Kohus leiab, et prokuröri taotluses toodud põhistusel, et kahtlustatav võib hakata hävitama tõendeid ja mõjutama kuriteo kaastäideviijat ei ole alust, kuna mingeid asjaolusid, et S.S oleks enne või peale temale kahtlustuse esitamist püüdnud kõrvaldada või kõrvaldanud tõendeid, kohtule esitatud ei ole. Kohtu arvates ei ole alust prokuröri taotluses toodud põhistusel, et kahtlustatav võib hakata kõrvaldama tõendeid, kuna taotlusest ja kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et S.S´ile on esitatud kahtlustus KarS § 200 lg.2 p.7, 8, 10 järgi, mille menetlust on alustatud 01.09.2002, seega ei ole asjakohane taotluses toodu, et käesoleval ajal kahtlustatav hakkaks tõendeid hävitama. Kohus ei saa isiku poolt tema põhiseaduse § 22 lg.3 ettenähtud õiguse kasutamist kasutada isiku vastu ja teha kahtlustatava vaikimisest järeldusi, et isik võib asuda mõjutama kuriteo kaasosalist. Prokuröri poolt taotluses toodu, et on alus arvata, et isik võib hakata hoiduma kõrvale kohtueelsest menetlusest ja kohtust karistuse hirmust, on teoreetiline ning ei ole taotluses põhistatud. Ühtlasi märgib kohus, et S.S omab kindlat elukohta, töökohta, viimati on teda karistatud kriminaalkorras 1997.a., mistõttu leiab kohus, et kahtlustatava vahistamine ei ole otstarbekas. Kohus arvestas tõkendi valikul ka isiku käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil, leiab, et S.S osavõtt kriminaalmenetlusest on võimalik tagada ka tema suhtes kergemaliigilise tõkendi kohaldamisega. Orvi Tali kohtunik 3