otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Määrus väljastada süüdimõistetule ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: V.N mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 17.06.2006.a. otsusega
lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat.
– 16.06.2004.a.
lg 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 10 kuud ja 27 päeva vangistust, ülejäänud osa vangistusest 1 aasta ja 1 kuu jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täitmisele kui V.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2005.a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. V.N esitas 10.04.2006.a. Harju Maakohtule taotluse temale Tallinna Linnakohtu 17.06.2006.a. otsusega mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga või vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. V.N põhjendab oma taotlust sellega, et tema sai 14.01.2006.a. Harju Maakohtult kirja, millega teda kohustati asuma mõistetud karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse 10 päeva jooksul teatise kättesaamisest. 23.01.2006.a. sai ta kutse Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna käitumiskontrolli II talituselt kohustusega ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 31.01.2006.a. tema ilmus kriminaalhooldaja juurde neljal korral. Temal kujunes kohtuametnike toimingutest veendumus, et teda on allutatud kriminaalhooldusele ja tal puudub kohustus ilmuda vanglasse vangistuse kandmisele. Selle tulemusel hakkas ta korraldama oma elu võttes 17.01.2006.a. sõlmides AS Balti Investeeringute Grupiga tarbijakrediidilepingu ja võttes laenu. Lisaks võttis ta ka ennast 27.02.2006.a. töötuna arvele Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonnas. Lisaks on tal ka elukaaslane kellega ta soovib luua perekonna ja seetõttu paneks tema vangistamine tema perekonna materiaalselt raskesse seisu. 26.04.2006.a. toimunud kohtuistungil avaldas V.N, et temale saadeti kriminaalhooldusosakonnast kiri, kus oli kirjas, et ta peab ilmuma kriminaalhooldaja vastuvõtule. Samuti sai ta kirja selle kohta, et peab asuma Tallinna Vanglasse karistust kandma. Enda sõnul sai kohtuotsuses kõigest aru, kuid ei läinud vanglasse, kuna arvas, et kohtuotsuses märgitud karistus muutus täies ulatuses tingimisi vangistuseks ning ta ei pea minema vanglasse. Laenu võttis sellepärast, et ta ei teadnud, et peab minema vangistust kandma. Prokurör ei toetanud V.Ni taotlust. Prokuröri sõnul saab kohus karistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Karistust mõistes ei ole kohus pidanud põhjendatuks asendada V.Nile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Samuti ei ole prokuröri arvates võimalik rahuldada mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotlust, kuna V.N juba kannab karistust. Kaitsja palus rahuldada V.Ni taotlus osas, mis puudutab mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist, kuna V.Ni vangistuses viibimine paneb raskesse olukorda tema elukaaslase, kes on 6 nädalat rase ja lisaks on V.Nil võetud laen, mida tuleb tasuda. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle juurde lisatud tõenditega, asub seisukohale, et esitatud taotlus mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga või vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks tuleb jätta rahuldamata. V.N mõisteti süüdi ajal, mil kehtis Karistusseadustik, mille § 69 andis võimaluse asendada V.Nile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Ükski kohtuinstants ei ole pidanud karistuse asendamist kohtuotsuse tegemisel vajalikuks. Kõik kohtuinstantsid on pidanud vajalikuks määrata V.Nile karistuseks reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus. Tegu on jõustunud kohtuotsusega, mida ka kohus oma suva kohaselt muuta ei saa. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on juba arvestanud karistuse mõistmisel tema senist õiguskuulekust ning tema positiivseid iseloomustusi. Karistuse täitmisele pööramisel tuleb asuda reaalselt ellu viima kohtuotsuse resolutiivosas sisalduvat ning järelikult ei saa enam tõusetuda küsimus karistuse asendamisest (Riigikohtu lahend 1-1-84-03). Pärast kohtuotsust vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, muudaks kohus sama astme kohtulahendit karistuse osas, selleks aga ei ole kohtul aga pädevust.
asub
-i 4.peatükis, mis sätestab karistuse kohaldamise. Sellest tuleneb loogiliselt, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga otsustataksegi praktikas karistuse kohaldamisel, see on kriminaalasja kohtulikul menetlusel, mitte pärast kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, vaid täitmisele pööramine lükatakse edasi kuni 6 kuu võrra. Kohus edastas V.Nile 14.012006.a.teatise karistuse kandmisele asumise kohta hiljemalt 10 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Seega oleks V.N pidanud esitama taotluse mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks nimetatud ajavahemikul. V.Ni taotlus laekus kohtule 10.04.2006.a. V.N peeti kinni ja paigutati karistuse kandmisele 08.04.2006.a. Kohus leiab, et V.N on teinud otsuse temale mõistetud reaalse vangistuse asendumisega täies ulatuses tingimusliku vangistusega meelevaldselt. Saades teatise kohtult ja kutse kriminaalhooldajalt ei teinud V.N midagi selleks, et selgitada olukorda. Toimunud kohtuistungil avaldas V.N, et sai tema suhtes tehtud kohtuotsusest aru. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 415 leiab kohus, et V.Ni taotlus tuleb jätta rahuldamata. Anne Ennok Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.