4-05-706\1

Väärteoasi nr 4-05-706 (4-2636/05) KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-05-706 (4-2636/05) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik I.F ( Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. I.F süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. I.File määratud aresti kuulub ärakandmisele Ida Politseiprefektuuri arestimajas Vabaduse 5 Narvas hiljemalt 03.07.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks temale määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest.
6. I.Filt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.04.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.12.2005 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 768701 selles, et 01.12.2005 leiti kella 21.57 ajal Endla 43 asuvas AS Statoili Kristiine teenindusjaamas lamamas I.F, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5537/4 nähtuvalt tuvastati 01.12.2005 kell 23.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on kohtukutse allkirja vastu kätte saanud, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Küll aga võttis kohtuga telefoni teel ühendust ja tundis huvi, kas asja ei saaks läbi vaadata tema osavõtuta. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on asja arutamise ajast ja kohast teadlik ega ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu peab kohus võimalikuks asja arutamist menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib määrata menetlusalusele isikule lühiajalise aresti. Kohus, kuulanud ära, kohtuväise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, samuti menetlusaluse isiku leidnud isikute ülekuulamisprotokollides fikseeritud ütlusi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate kirjalike seletuste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule võib määrata lühiajalise aresti, kuivõrd senini ei ole kohaldatud teiseliigiline karistus sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest ning menetlusalune isik jätkab järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena lühiajaline arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik