1-06-1524 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Ringkonnakohus Määruse tegemise koht ja aeg 30.05.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-1524
(05233001816)Kohtunik Vladimir Rozalka Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Aleksei Svjatkini määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksei Svjatkini ja tema kaitsja Juri Nesterenko määruskaebus Viru Maakohtu 08.05.2006.a. määruse peale, millega keelduti tõkendi muutmisest A.Svjatkini suhtes, läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule, süüdistatav Aleksei Svjatkin advokaadi vahendusel, kümne päeva jooksul, alates päevast, millal on vaidlustatavast kohtumäärusest teada saadud. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu Narva kohtumaja oma 08.05.2006 määrusega keeldus süüdistatava Aleksei Svjatkini kaitsja Juri Nesterenko taotluse rahuldamisest A.Svjatkini tõkendi vahi all pidamine muutmisest elukohast lahkumise keeluks. Narva Linnakohus andis oma 09.08.2005 määrusega loa kahtlustatava Aleksei Svjatkini vahistamiseks. Viru Maakohtu 06.02.2006 määrusega anti A.Svjatkin kohtu alla süüdistuses KarS § 263 p 1 ja § 118 p 1 järgi, tõkend muutmata. 08.05.2006 Viru Maakohtu Narva kohtumajas 04.05.2006 kohtuistungil süüdistatava Aleksei Svjatkini süüdistuses KarS § 263 p 1, § 118 p 1 järgi, kriminaalasja edasilükkamisel tunnistajate mitteilmumise tõttu, avaldasid süüdistatav A.Svjatkin ja tema kaitsja J.Nesterenko taotluse süüdistatava suhtes tõkendi muutmiseks elukohast lahkumise keeluks seoses sellega, et süüdistatav on vahistatud alates 08.
- 2005, on ära langenus tema vahi all pidamise alused. 1-06-1524 Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, kannatanud, prokuröri, jõudis järeldusele, et A.Svjatkinit süüdistatakse esimese raskusastme kuriteo toimepanemises, ta on Venemaa kodanik, ta ei tööta, võib kõrvale hoiduda kriminaalmenetluses osalemisest ning võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus nõustus prokuröri arvamusega, et on olemas alus süüdistatava vahi all pidamiseks. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu 08.05.2006 määruse peale esitas määruskaebuse A.Svjatkin, kes palub Viru Maakohtu 08.05.2006 määrus tühistada täielikult ja vabastada ta vahi alt. Apellant leiab, et kohus ei ole määruses näidanud vahi all pidamise põhjendusi. Toimiku materjalis ei ole ühtegi tõendit sellest, et süüdistatav võib hoiduda uurimisest ja panna toime uusi kuritegusid. Samas apellant leiab, et ei ole õigustatud ja põhjendatud tema vahi all pidamine pikka aega võttes arvesse välja kujunenud kohtupraktikat kahtlustatava või süüdistatava suhtes valitud tõkendi osas. Apellandi vahi alla võtmisest 08.08.2005 on temaga tehtud vaid 6 uurimistoimingut. Apellant leiab, et tema pikaajaline vahi all pidamine ei saa olla õigustatud uurimise huvidega, tema süü ei ole uurimise poolt tõendatud, ütluste ja tehiolude vahel asjas on vastuolud. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus vaadanud läbi Viru Maakohtu 08.05.2006 määruse ning süüdistatava Aleksei Svjatkini ja tema kaitsja Juri Nesterenko määruskaebuse ülaltoodud kohtumääruse peale, leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbivaatamata. Kohtu õigused on ära toodud KrMS § 275 ning täielikult ebaloogiline on maakohtu arvamus, et jättes tõkendi muutmata kriminaalasja sisulisel arutamisel, peab ta selleks omama täiendavaid õigusi. Vastavalt antud paragrahvi sättele on kohtul õigus oma määrusega valida tõkend või muuta seda süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. KrMS § 275 säte ei näe ette, et tõkendi muutmata jätmine oleks olnud vaja lahendada määrusega. Antud KrMS § 275 mõte on samuti kinnitatud KrMS § 276 lg 2 sättes – tõkendi valimise, muutmise või tühistamise … vormistab kohus käesoleva seadustiku § 145 sätteid järgides määrusega. Siin samuti ei ole ettenähtud, et tõkendi muutmata jätmisel oleks seda tulnud lahendada kirjaliku määrusega. Piisav oleks olnud kui kohus oleks seda teinud suuliselt ja kandnud selle kohtuistungi protokolli. Vaatamata ülaltoodule ringkonnakohus leiab, et kui maakohus lahendaski antud küsimuse kirjaliku määrusega, siis seda ei saa pidada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Olulisemaks rikkumiseks tuleb lugeda seda, et kohus andis õiguse vaidlustada ülaltoodud määrust ringkonnakohtus. Siin ringkonnakohus peab vajalikuks veel kord selgitada oma seisukohta. Vastavalt KrMS § 383 sättele võib määruskaebusega vaidlustada kohtumenetluses koostatud määruseid, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku §
- KrMS § 385 näeb ette kohtumääruseid, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses ja antud paragrahvi p 16 on öeldud, et kohtumenetluses ei ole vaidlustatav kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus. Ja siin oleks maakohus ja kaitsja pidanud arvestama, et vastavalt KrMS § 383 lg 2 – kohtumääruse, mida ei saa määruskaebusega vaidlustada, võib vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis. 2
(3)1-06-1524 Kokkuvõtteks ringkonnakohus märgib ära, et ebaseaduslikule edasikaebamisele loa andmine ja selle alusel asja saatmine ringkonnakohtuse võib põhjendamatult venitada kohtulikku arutamist. Viru Ringkonnakohus, lähtudes KrMS § 323 ; 383 ; 384 lg 2 ; 385 p 16 ; 387 lg 1 ; 390 lg 4, leiab, et määruskaebus rahuldamise ei kuulu. Kohtunik Vladimir Rozalka 3
(3)