← Eesti

4-05-464\1

1 Kohtla-Järvel, 02.06.2006, kaebemenetlus 4-05-464 LÕPETAMISE MÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, läbi vaadanud kohtusse saabunud xxx OÜ-u juhatuse liikme xxx kaebuse Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse ülemkomissari Toomas Paap 29.10.2005 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,05,013058, Tegi kindlaks: xxx OÜ-u juhatuse liige xxx esitas kohtule kaebuse 29.10.2005 tehtud otsuse peale, mille alusel Ida Politseiprefektuuri ülemkomissar Toomas Paap karistas juriidilist isikut - xxx OÜ - Teeseaduse § 40-8 lg. 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni. Kaebuse juurde lisatud väärteoprotokolli ja otsuse koopiatest nähtub, et xxx OÜ 06.09.2005, Kohtla vallas, Tallinna-Narva mnt. 140.66 ja 150,53 kilomeetril paigaldas tee kaitsevööndisse 2 reklaamitahvlit, vaatamata Viru teedevalitsusest laekunud kirjalikule kooskõlastamisest keeldumisele. Teedeseadus § 40-8 lg. 1 näeb ette vastutust teele või tee kaitsevööndi alale liiklusvälise teabevahendi paigaldamise eest omaniku loata. Selle eest on võimalik karistada kuni 50 trahviühikut ehk kuni 3000 krooni. Juriidilise isiku vastutus sama teo eest on ette nähtud Teeseaduse §-s 40-8 lg. 2 – rahatrahv kuni 50000 krooni. Kaebuse esitaja väidab, et otsus on tehtud vale isiku suhtes. xxx OÜ ei ole nimetatud tahvleid paigaldanud ega neid tellinud ega nende eest tasunud. VTMS § 119 kohaselt, „kohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada menetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud menetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29“. Kohtunik, tutvunud kaebuse, väärteoprotokolli koopia ja antud asjas tehtud otsuse koopiaga, leiab, et nimetatud otsus on ebaseaduslik, kuulub tühistamisele, väärteomenetlus tuleb aga lõpetada VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel- väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. Kohtud on korduvalt ja jätkuvalt rõhutanud, et juriidilise isiku vastutus on võimalik KarS § 14 tingimusel– juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. See tähendab, et väärteoprotokollis peab olema näidatud, milline juhtivtöötaja või organ on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatuid teo, tegutsedes süüliselt ja juriidilise isiku huvides. Sellele reeglile on korduvalt osutanud Riigikohus ( lahendid 28.09.2004 väärteoasjas 3-1-182-04, 14.01.2005 väärteoasjas 3-1-1-131-04). 27.03.2006 Riigikohtu lahendis 3-1-1-4-06 kohus märkis järgmist: 2 „

  1. Kriminaalkolleegium on varasemates otsustes korduvalt selgitanud, et KarS § 14 lg-st 1 lähtuvalt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. See tähendab, et väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses peab olema ära toodud, milline juhtivtöötaja või organ on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, tehes seda juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. septembri
  3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04 - RT III 2004, 24, 263; kriminaalkolleegiumi
  4. jaanuari
  5. a otsus väärteoasjas 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33). See nõue kehtib nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. märtsi
  7. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118)
  8. Käesolevas asjas ei ole kiirmenetluse otsuses juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud. Maakohus on aga VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Asjaolu, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei tähenda, et kiirmenetluses sarnane piirang ei kehtiks ning sellisel juhul tuleb lähtuda kiirmenetluse otsuses sisalduvast teokirjeldusest. Seetõttu ei ole kohtumenetluses enam võimalik kohtuvälise menetluse puudusi kõrvaldada ning kõiki tõendamiseseme asjaolusid ei saa välja selgitada. Sellest tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 4 ning VTMS § 175 ple 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsuse ja lõpetab väärteoasjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.“. 29.09.2005 xxx OÜ-u tegevuse kota koostatud väärteoprotokollist ei nähtu juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid. Arvestades Riigikohtu praktikat, see puudus ei saa olla kõrvaldatud kohtuliku arutamise käigus. Sellest tulenevalt väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Juhindudes VTMS § 119, 29 lg. 1 p. 1 kohtunik M Ä Ä R A S: xxx OÜ-u juhatuse liikme xxx kaebus Ida Politseiprefektuuri ülemkomissari Toomas Paap 29.10.2005 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,05,013058 rahuldada täies ulatuses. Ida Politseiprefektuuri 29.10.2005 tehtud otsus väärteoasjas 244,05,013058 tühistada. Väärteomenetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Määruse koopia saata Ida Politseiprefektuuri ja xxx OÜ-le. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mis isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.