(113824775)J.

(113824775)J.

(113824775)karistati J.Pt AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Aldo Kaljurand kaebuse, leides, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele, kuivõrd menetlusalune isik on arvel Tallinna Psühhiaatriakliinikus seoses varasemate haigusjuhtumitega. Möödunud aasta lõpust alates on tema vaimne seisund olnud äärmiselt ebastabiilne. Haiguse tõttu ei suuda menetlusalune isik oma käitumist kontrollida ega tunneta oma tegude tagajärgi. Haigusseisundi tõttu on menetlusalune isik alates möödunud aasta lõpust toime pannud mitmeid väärtegusid. Viimasel ajal on menetlusaluse isiku vaimne seisund olnud väga ebastabiilne. Väärteo toimepanemise ajal ei olnud menetlusalune isik võimeline oma käitumist juhtima ega saanud aru oma teo keelatusest. Vastavalt KarS § 32 lg 1 sätetele saab isikut õigusvastase teo eest karistada vaid siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, st kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vastavalt KarS § 33 sätetele on isik süüvõimeline kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Vastavalt KarS § 34 sätetele ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega. Kuna menetlusalune isik ei olnud väärteo toimepanemise ajal võimeline oma käitumist juhtima ega saanud aru oma teo keelatusest, ei olnud ta süüvõimeline ja seetõttu ka süüdi väärteo toimepanemises. Menetlusalust isikut ei saa karistada teo eest, mille toimepanemises ei olnud ta süüdi. Kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebuse juurde ja taotles väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja oli hõivatud teise väärteoasja arutamisega ning tal ei olnud võimalik kohtuistungil osaleda, kuid kohtuvälise menetleja esindaja oli kaebuse materjalide ja väärteoasja materjalidega tutvunud. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kaitsja arvamuse ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, sealhulgas ka ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr 17-06, leiab, et esitatud kaebust on võimalik lahendada VTMS § 126 lg 3 alusel kohtuvälise menetleja osavõtuta ning asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus määras menetlusosaliste taotlusel väärteoasjas kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, kontrollimaks kaebuses esitatud väiteid ja tuvastamaks menetlusaluse isiku vaimset seisundit inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal. 07.04.2006 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr 17-06 on riiklikult tunnustatud ekspert kohtupsühhiaatria alal Peeter Valvur jõudnud arvamusele, et J.Pl on diagnoositav raske psüühikahäire – peaaju orgaanilisest kahjustusest põhjustatud maniakaalne seisund (orgaaniline mania), mis manifesteerus 2005 aasta maikuus kõne ja motoorika tunduva elavnemise ning meeleolu haigusliku kõrgenemise näol. Temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemise ajal 21.01.2006, 04.02.2006 ja 07.02.2006 ei olnud ta võimeline aru saama oma tegude keelatusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, st oli süüdimatusseisundis. Käesolevaks ajaks on tema psüühiline seisund paranenud: taandunud on üliaktiivsus, kõne ja motoorika normaliseerunud. Meeleolu on siiski normaalsest kõrgem, haige on muretu, ennast ülehindav ja kriitikavaene. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole J.P võimeline esinema kohtus, kuna ta ei suuda kriitiliselt hinnata oma väärtegusid ega anda nende kohta adekvaatseid seletusi. J.P vajab psühhiaatrilise ravi jätkamist üldistel alustel. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et väärteomenetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele J.P teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, kuivõrd vastavalt KarS § 32 lg 1 sätetele saab isikut karistada õigusvastase teo toimepanemise eest siis, kui ta on selle teo toimepanemises süüdi, st et teo toimepanija on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 sätete kohaselt on isik süüvõimeline juhul, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv. KarS § 34 kohaselt ei ole isik süüdiv kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega. Vastavalt 07.04.2006 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis antud arvamusele oli menetlusalusel isikul inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal raske psüühikahäire, mille tõttu ei olnud menetlusalune isik võimeline aru saama oma tegude keelatusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Seega ei olnud J.P väärteo toimepanemise ajal süüdiv, mistõttu ei olnud ta süüvõimeline, mille tõttu ei ole ta ka inkrimineeritud teo toimepanemises süüdi. Eeltoodud motiividel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1; 132 p 3; 133 p 1 sätetest leiab kohus, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistamisele ning menetlus väärteoasjas lõpetamisele. Märt Toming kohtunik