Obsah (8)

§ 424§ 199§ 74§ 349§ 73§ 78§ 50§ 55

1-06-5349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 mai 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-5349 (05231401592) Kohtunik Märt Toming Tõlk Silvi Hindrikson

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav A.V , venelane, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ Balthunt, Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 16.07.2002 otsusega KrK § 197 lg 1 järgi vabadusekaotus 5 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga;
2. Tallinna Linnakohtu 02.02.2004 otsusega

§ 199

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele

§ 74

lg 2 alusel 4 kuud ja 5 päeva, ülejäänud karistus 3 kuud ja 25 päeva jäeti tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; 3. Tallinna Linnakohtu 08.11.2005 otsusega

§ 349järgi rahaline karistus 6000 krooni.

Kaitsja Gennadi Paškurlatov RESOLUTSIOON 1. A.V süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta A.Vile mõistetud karistus tähtajaline vangistus 30 päeva A.Vi suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et 4. 5. 6. 7. 8. 9. A.V temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada A.Vile määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.05.2006.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada A.Vi suhtes lisakaristust, võttes A.Vilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 3 (kolm) kuud.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. A.Vilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
2. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.Vit süüdistatakse selles, et tema olles 22.03.2004 karistatud LS § 7419 alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga 12 600 krooni, uuesti kehtiva karistuse ajal uuesti, olles joobeseisundis, juhtis 27.12.2005 kell 21.15 ajal Tallinnas, Liikuri tänaval sõiduautot VAZ 21093 registreerimismärgiga 718 MEJ. Seega A.V, pani oma tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav A.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 22.03.2004 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2310,03,052954, millest nähtuvalt karistati A.Vit 11.08.2003 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 7419, 741 lg 1; 747 ja 7435 lg 1 ning Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel ja karistati rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600 krooni. (t/l 9) Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 27.12.2005, millest nähtuvalt tuvastati A.Vil alkoholijoove indikaatorvahendi SL nr 1 järgi, mille reaktsioon oli punane. A.V ise seletas seejuures, et tund aega tagasi jõid viie peale ära pudeli viina ja sõitis koju. (t/l 10) 27.12.2005 koostatud menetlusaluse isiku A.Vi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt selgitas menetlusalune isik, et töö ajal koos töökaaslastega tarvitas jõulude puhul 0,5 l pudeli viina viie inimese peale. Pärast seda sõitis koju ja teda peatas patrull tema maja juures. (t/l 13) 04.01.2006 koostatud kahtlustatava A.Vi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt selgitas kahtlustatav, et teda on karistatud LS § 7419 järgi rahatrahviga 12 600 krooni, trahv on tasumata. 27.12.2005 kella 21.15 ajal juhtis mootorsõidukit VAZ 21093 registreerimismärgiga 718 MEJ, millega liikus Liikuri tänaval, kus teda pidas kinni politsei ja kontrollimisel tuvastati alkoholijoove. (t/l 14-16) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud A.Vi süüd tunnistavaid ütlusi, väärteoprotokolli, joobe tuvastamise protokolli, otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava A.Vi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A.Vit varem, so 22.03.2004 karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning määratud rahatrahvi tasus ta 16.04.2004. Pärast seda on teda 21.12.2004 ja 30.06.2005 karistatud uute liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvi kui ka arestiga ja uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ajal, mil eelmised karistused, seega ka 22.03.2004 määratud karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on A.Vi käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kahtlustatavana ülekuulamisel ja kohtuistungil on kahtlustatav väljendanud kahetsust toimepandus, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul ka alaline ja küllaldane sissetulek, kuigi kahtlustatav seletas, et ta töötab juba pikemat aega ehitusel abitöölisena. Kohus asub seisukohale, et abitöölise sissetulek ei saa olla kuigi suur ning süüdistatavat on ka korduvalt karistatud rahalise karistuse ja rahatrahvidega, mis välistab kohtu arvates ka käesolevas kriminaalasjas võimaluse kohaldada sanktsioonis ettenähtud rahalist karistust ning süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades seda, et süüdistatava teos on süüteokoosseis vaid seetõttu, et ta on pärast menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisuliseks asjaoluks oleva väärteo toimepanemise eest määratud karistuse tasumist jätkanud väärtegude toimepanemist, mis on katkestanud väärteo aegumise, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on suutnud eelmise katseaja kestel käituda suhteliselt seaduskuulekalt, siis asub kohus seisukohale, et mõistetava vangistuse kohene ja reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib selle karistuse jätta tingimisi kohaldamata, andes sellega süüdistatavale võimaluse taas kord tõestada oma soovi edaspidi elada seaduskuulekalt. Arvestades inkrimineeritud kuriteo iseloomu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära ka mootorsõiduki juhtimise õiguse. Märt Toming kohtunik