← Eesti

1-06-4365\3

KOHTUOTSUS 1-06-4365 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.mail 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-4365

(05231803747)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON A.G süüdistuses KarS § 214 lg.2 p.1 järgi. Žanna Morozova A.G kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta ametlikult; karistatus: varem karistatud kriminaalkorras: 06.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 alusel, mõisteti 3 kuud tingimisi vabadusekaotust katseajaga 1 aasta; 01.12.2005.a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, mõisteti tingimisi vabadusekaotus katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Tõkend- vahistamine alates 19.04.2006 Leelo Viil Süüdi tunnistada A.G KarS § 214 lg.2 p.1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.G ´ile 2 (kaks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 14.12.2005.a. kuni 15.12.2005.a., s.o. 2 (kaks) päeva ja 19.04.2006.a. kuni 08.05.2006.a., s.o. 20 (kakskümmend) päeva, kokku 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 ( kaks) aastat 7 (seitse) kuud 8 ( kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A.G ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata A.G Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- vahistamine– tühistada ning vabastada A.G vahi alt kohtusaalist. Välja mõista A.G´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 7 500 ( seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 2 095 ( kaks tuhat üheksakümmend viis) krooni ja 70 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa 2 A.G, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 27.11.2005.a. kella 17.00 ajal Tallinnas, kannatanu R.Ti korteris, aadressil Erika 5A-185, kuhu ta sisenes lukustamata ukse kaudu alkoholijoobes ja nõudis kannatanult 100 krooni. Kannatanu R.Ti ja A.Gi jutuajamise käigus haaras G laual lebava kööginoa ja hakkas R.Tit justkui lööma sellega vasakusse jalga. Lõi G alguses mitte päriselt, ta imiteeris lööki, et Tit hirmutada. R.T proovis Gki rahustada ja temast eemale minna, kuid viimane ei jätnud teda rahule. G haavas Tit vasakust käest, kui T püüdis ennast kaitsta. Umbes kahekümnenda imiteeriva löögi ajal torkas G kannatanut noaga jalga, haavast hakkas verd jooksma. A.G, kasutades vägivalda, lõi R.Tit noaga vasaku puusa ja käelaba piirkonda, nõudes temalt 100 krooni. Seega A.G isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kasutades vägivalda, see on KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava A.G süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 214 lg.2 p.1 järgi on leidnud tõendamist ning temale inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. A.G väitis kohtueelsel uurimisel, et tema ei pressinud R.Tilt raha välja, vaid nõudis raha tagastamist, kuna T lubas temale maksta. Kohus märgib, et mitte omavoli, vaid väljapressimisega on tegemist ka juhul, kui kannatanu on varem süüdlasele lubanud raha, jätnud aga lubaduse täitmata. Antud seisukohale on asunud Riigikohus oma 3-1-1-12-97 lahendis. Asjaolu, et kannatanu R.T lubas raha, kuid hiljem ei täitnud lubadust, võib olla omavahelise tüli tekkimise põhjuseks, kuid kuidagi ei saa see asjaolu õigustada süüdistatava A.G edasist tegevust, mis oli suunatud sellele, et kannatanu annaks raha, s.o. 100 krooni üle süüdistatavale. Süüdistatava A.G käitumise sisuks oli kannatanu R.Ti kui raha omaniku sundimine endale kahju tekitama. A.G poolt esitatud nõudmise ja sellega kaasnenud vägivalla eesmärgiks oli saada varalist kasu. Lubadus kellelegi raha üle anda ei too lubajale kaasa mingeid õiguslikke kohustusi ega loo teisele isikule õigust seda summat nõuda. Kuna R.Tilt nõuti A.G poolt raha üleandmist ning nõudmisega kaasnes kannatanu suhtes vägivalla kasutamine, siis on süüdistatava A.G tegevus kvalifitseeritud KarS § 214 lg.2 p.1 järgi. A.G süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - kannatanu R.T ütlustega ja nimelt, et pühapäeval 27.11.2005.a. kella 17.00 paiku oli tema kodus koos isa V.T, kes oli toas tugevas alkoholijoobes. Tema korterisse astus Ljoša nimeline noormees, kes elab maja esimesel korrusel ja oli joobes. Ljoša hakkas nõudma 100 krooni, kuna oli emale võlgu. Kuna tema vastas, et temal raha ei ole, siis Ljoša haaras laualt noa ja hakkas sellega tema jala suunas lööma. Alguses Ljoša päriselt ei löönud, vaid imiteeris lööki, et teda hirmutada. Tema proovis Ljošat maha rahustada, kuid see ei õnnestunud. Ljoša haavas teda vasakust käest kui tema püüdis ennast kaitsta. Sel hetkel tuli tema isa teisest toast, nägi toimuvat ja palus noormeest lõpetada. Kahe imiteeriva löögi ajal õnnestus Ljošal torgata teda noaga jalga. Kui jalast verd hakkas tulema, siis noormees viskas noa ära ja hakkas temale osutama arstiabi. Pärast arstiabi osutamist käskis Ljoša otsida kella 20.00 raha 100 krooni ja lahkus. Tema sõitis vennaga haiglasse ning läks edasi politseisse, kuid temalt avaldust ei võetud, kuna oli purjus. 29.11.2005.a. andis avalduse juhtunu kohta politseisse ning ei andnud teda haavanud isiku nime, kuna elavad ühes maja ja tema kartis. Rohkem ei ole tema selle noormehega suhelnud ja rohkem ei ole tema käest raha küsitud. Tõepoolest süüdistas Ljoša teda korterivarguse toimepanemises nende majas, kuid tegemist oli laimamisega. Teda on varem karistatud varguste eest ning Ljoša arvas, et tegelikkuses pani varguse toime tema kuna tema on ka varem karistatud. Tema püüdis seda selgitada, kuid Ljoša seda ei uskunud. Tema käes o9li tõesti mobiiltelefon, kuid see oli katkine korpus, mille viskas minema. Tsiviilhagi esitada ei soovi. /t.l 3, 5-6, 25-26/; tunnistaja Vladimir T ütlustega ja nimelt, et 27.11.2005.a. kella 17.00 paiku oli kodus oma toas. Tema kuulis ukse kolksatust ja poja karjumist, et lõpeta ära ja 3 lõpeta ära. Pärast läks tema poja tuppa ja nägi poega ja nende maja 16 toas elavat Alekseid, kes ütles, et on tõsine jutuajamine pojaga. Tema seisis uksel ja kuulis juttu 100 kroonist. Aleksei haaras laualt noa ja hakkas noaga vehkima poja sunnas ning Roman kallutas end löökide eest kõrvale. Nägi, et Aleksei sai paaril korral Romanile pihta kätte ja jalga. Romanil hakkas kõvasti verd jooksma ning siis aitas Aleksei Romani siduda ja pärast läks ära. /t.l 811/; kahtlustatava A.G ütlustega ja nimelt, et tema tunnistab süüd osaliselt. Tema ei pressinud raha välja, vaid nõudis raha tagastamist. Tema tunneb kannatanut R.T´it 2-3 aastat ning suhted on normaalsed.. Umbes kaks kuud tagasi süüdistas üks mees hüüdnimega „Guss“ teda neljandalt korruselt mobiiltelefoni varguses, kuid tema seda ei teinud. Umbes kaks nädalat hiljem kohtas tema R.Tit, kellel nägi mobiiltelefoni. Tema teadis, et see telefon on varastatud „Gussi“ käest. Tema avaldas pahameelt, et telefoni varastas T, kuid teda kahtlustatakse selles. T hakkas paluma, et tema sellest kellelegi ei räägiks ning tema küsis vaikimise eest Tilt 500 krooni. Alguses T nõustus, kuid hiljem ei maksnud ja ütles, et pole raha. 27.11.2005.a. otsustas tema minna Ti juurde lubatud 500 krooni nõudma. T oli kodus koos isaga, kes oli teises toas. Tema hakkas rahast rääkima, kuna T ütles, et raha pole, siis tema nõudis, et andku või 100 krooni. Kuna T ütles, et 100 krooni ka ei ole, siis tema vihastas, võttis laualt kööginoa ja tegi näo nagu tahaks Tit noaga lüüa. Tegi seda Ti hirmutamiseks ning kui T püüdis käega kõrvale lükata tema noaga kätt, siis tema lõikas kogemata Tit kätte. Ka noalöögid jalaga tegi tema Tile tahtmatult, kuna ei arvestanud jõu suurust. Kohe kui tema nägi, et on Tit haavanud, siis hakkas osutama meditsiiniabi. Sel hetkel tuli tuppa Ti isa, kes hakkas teda välja ajama. Tema vabandas Romani ees ja leppisid kokku, et saab õhtul 100 krooni. Õhtul läks tema Romani juurde nind seal oli keegi noormees, kes küsis, et kas tema on Ljoša. Roman vastas, et on ning noormees käskis Romani enam mitte tülitada, et muidu pöörduvad politseisse. Hiljem nähes Romani küsis tema kas Roman on pöördunud politseisse ning Roman ütles, et on kuid tema nime ei ole nimetanud. Kahetseb tehtut. /t.l 17-19/ ning toimiku teiste materjalidega Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Vastavalt toimepandule tuleb A.G´i karistada. A.G on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, ei töötanud ametlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.G ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.G ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.G´i tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kuriteoga ei ole tekitatud kahju. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.