← Eesti

4-06-1349\1

Väärteoasi nr 4-06-1349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1349 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik T.R Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
  3. T.R süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
  4. Käesoleva otsusega mõistetud karistus lugeda kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 07.03.2006 otsusega määratud karistusega, so arestiga 15 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks aresti 15 päeva, arvestades aresti kandmisele asumisel Harju Maakohtu 07.03.2006 otsuses määratud aresti kandmisele asumise tingimusi.
  5. T.Rilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 Eesti Ühispangas.
  6. T.Rilt välja mõista riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi nr AN-367-06/1851 tegemisele tehtud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
  7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.05.
  8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 21.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 758101 selles, et 21.03.2006 peeti kella 22.05 ajal Viru trammipeatuse juures trammis nr 4 kinni T.R, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1060/362 nähtuvalt tuvastati 22.03.2006 kell 06.15 Wismari Haiglasse toimetatud T.Ril narkootilisest ainest fentanüül ja metadoonist tingitud joove, samuti leiti menetlusaluselt isikult valget pulbrilist ainet, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et T.R on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja valdas väikeses koguses narkootilist ainet. Menetlusalune isik on 21.03.2006 koostatud väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas ja omas narkootilist ainet. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas väärteo toimepanemist ja seletas, et sissetulekuks on FIEna töötava isa aitamisest saadav raha autoremonditöökojas. Tervis on halb ning käib tihti arsti juures, oli ka metadooniravil, kuid sellest ei tulnud aeg-ajalt midagi välja. On nõud kohtuvälise menetleja ettepanekuga aresti määra osas. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Menetlusalust isikut on jkorduvalt arestiga karistatud, mistõttu tuleks menetlusalust isikut karistada pikemaajalise arestiga, so 15 päeva. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu, so joobe tuvastamiseks ja läbi viidud ekspertiisile tehtud kulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, samuti ekspertiisiakti, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ja valdamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsi ja ekspertiisiaktiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamise ja valdamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta ja väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamise. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestidega. Nimetatud rahatrahvidest on tasutud suhteliselt suur osa, kuid menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on ka varem korduvalt arestiga karistatud, kuid senini määratud karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem karistatud korduvalt arestiga, siis tuleb menetlusalusele isikule määrata pikemaajalisem arest. Samas ilmneb väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest, et varasemate otsustega määratud arerstid kokku 37 päeva ulatuses on kandmata. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas määratav karistus tuleks liita eelmiste ja ärakandmata karistustega täies ulatuses KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades. Samas aga ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Vastavalt KarS § 48 sätetele on aga aresti kui karistusliigi ülemmääraks 30 päeva. Seega ei ole võimalik käesoleva otsusega mõistetavat aresti liita eelmistele ja ärakandmata arestidele ning kohus määrab aresti, lugedes selle kaetuks eelmise otsusega määratud arestiga, vältimaks karistusliigi ülemmäära ületamist. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe meditsiinilisel tuvastamisel ja riiklikus ekspertiisiasutuses aineekspertiisi tegemisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.