← Eesti

4-05-230\1

Väärteoasi nr.4-05-230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 10.05.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi H.M-i (kaebuse Põhj

§-vi 218 lg.1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinn Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Evelin PAJULA 21.08.2005.a. otsusega väärteoasjas nr. 2316,05,003993 tehti kindlaks, et H.M 14.06.2005.a. kella 14.15 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, Kesklinna linnaosas, Kaupmehe tn. 12 teisel korrusel tahtlikult vigastas OÜ-le Jaotusvõrgule kuuluvat madalpinge kaabelliini nr. 478, tekitades varalist kahju 2107.85.-EEK-i ning seega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu,

§-vi 218 lg.1 järgi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Vastulauset ei arvestatud järgmistel põhjustel. Kohtuväline menetleja tutvustas menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi, mille kohta menetlusalune isik ka vastava märkuse tegi õiguste ja kohustuste tutvumise kohta. Kohtuvälisel menetlejal on pädevust tõendav tunnistus olemas, kuna menetlusalune isik ei kahelnud selles, siis menetleja ka ei esitanud seda. Vastavalt VTMS § 69 lg.1 p.7 kohaselt märgitakse, kas menetlusalune isik edaspidi soovib kaitsja osalemist menetluses. Vastav õigus on pärast väärteoprotokolli koostamist ka menetlusalusele isikule tagatud. Kui menetlusalune isik tutvus õiguste ja kohustustega ning teades, mil moel on kaitsja osalemine väärteomenetluses võimalik, ei soovinud järgnevate menetlustoimingute juurde kaitsjat. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud V. But tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Ning määras H.Mile KarS §-vi 218 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 600.-EEK-i. H.M koos oma esindaja M.Muga esitas Tallinna Linnakohtule (praegu Harju Maakohus) selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinn Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Evelin PAJULA 21.08.2005.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,05,003993 ning lõpetada asjas menetlus, põhistades oma kaebust sellega, et nad ei nõustu otsusega tervikuna, kuna asja materjalidest nähtuvalt tulnuks kohtuvälisel menetlejal teha väärteomenetluse lõpetamise määrus. Kohtuväline menetleja ei ole VTMS § 5 p.1 kohaselt selgitanud isikule menetlustoimingute eesmärke ega isiku õigusi. Protokolli vastavale lahtrile allkirja võtmist ei saa pidada sisuliseks õiguste tutvustamiseks. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud oma pädevust tõendavat tunnistust, millega on rikkunud VTMS § 10 lg.4 nõudeid. Leiavad jätkuvalt, et rikutud on isiku kaitseõigust, kuna nagu nähtub protokollist on isik kinnitanud, et soovib kaitsja osalemist väärteomenetluses, samas aga ei ole talle enne menetlustoimingut ega ka selle käigus võimaldatud kaitsja kutsumist menetlustoimingule. Täielikult on eiratud uurimise igakülgsuse ja objektiivsuse printsiipi. Tegelikkuses ei soovitud välja selgitada objektiivset tõde, vaid anti ühele tõendile (s.o. tunnistaja But ütlustele) eriline kaal ja loobuti muude tõendite kogumisest, rääkimata nende kontrollist või analüüsist. Vaidlustatava otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendatud vaid V.But ütlustega, kuid sisuliselt puuduvad põhjendused ja otsuse lugejale jälgitav tõendi analüüs, kuigi just selle tõendi osas on nad esitanud omapoolsed seisukohad vastulauses. Uurimise ebaobjektiivsust ja ühekülgsust näitab seegi, et kuigi menetleja peab välja selgitama kõik isiku süüd kergendavad asjaolud ei ole selleks mitte midagi tehtud. Ei ole kogutud isegi menetlusaluse isiku isikut iseloomustavat materjali. Olukorras, kus tegelikkuses puudusid tõendid, milledele tuginedes saab väita, et H. M on süüdi väärteo toimepanemises, ei oleks menetleja tohtinud koostada otsust väärteoasjas vaid oleks pidanud lõpetama VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel menetluse. Tõendite hindamise seisukohalt on oluline, et ei teatises väärteomenetluse alustamise kohta ega politseiinspektorite ettekannetes ei ole mingeidki viiteid selle kohta, et V. But teadis, kes on läbi lõiganud Kaupmehe 12 – 5 asuva kaabli. A.Orava ettekandes on kirjas, et välja tulles avastas V.But, et läbi on lõigatud toitekaabel. Kasutatud umbisikuline tegumood näitab, et kohapeal politseinikega vesteldes ei avaldanud V.But, et teab, kes on kaabli läbi lõiganud. Samas on oluline, et mingit otsest alust, H. Mi kahtlustamiseks ei anna tegelikkuses ka V.Buti tunnistajana antud ütlused, milles on tegelikult esitatud vaid oletus, et kaabli võis läbi lõigata H. M. Eesti Vabariigi õiglase kohtumenetluse üheks nurgakiviks on süütuse presumptsioon. Käesolevas väärteoasjas on antud printsiipi eiratud. Kaitsja möönab, et uurija poolt kogutud tõendid tõendavad küll väärteo toimepanemise (ehk siis elektrikaabli lõhkumise) fakti, kuid ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks teo toimepanemist just H.Mi poolt. Vastupidi, ka menetlusaluse isiku süüd eitavad ütlused on tõend, mida ei saa hindamata ega arvestamata jätta. Tunnistaja ütlustest tekkida võivad kahtlused ei saa põhjustada H.Mi vastutusele võtmist, tema süü ei ole aga kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kohtuistungil kaebaja H.M koos oma esindaja M.Muga jäid kaebuses toodud taotluse juurde ning palusid Põhja Politseiprefektuuri Kesklinn Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Evelin PAJULA 21.08.2005.a. otsuse väärteoasjas nr. 2316,05,003993 tühistada ja lõpetada asjas menetlus. Heikki M andis kohtuistungil ütlusi ka selle kohta, et KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu ei ole ta toime pannud. Kas ta 14.06.2005.a. kella 14.15 paiku Kaupmehe tn. 12 asuvas majas viibinud on või mitte, seda ta ei mäleta. VTMS § 19 sätestatud õigusi ja kohustusi on talle tutvustatud. Ka ei nõudnud ta politseiametnikult pädevust tõendava tunnistuse esitamist. Samuti ei ole ta kohtuvälise menetluse käigus täiendavate tõendite väljanõudmist taotlenud. Aga ta ei eita seda, et 14.06.2005.a. võis ta ka olla Kaupmehe tn. 12 majas. Kaupmehe tn. 12 maja hooldusega tegeleb Hansa Kinnisvara OÜ. Kaupmehe tn. 12 asuva maja uks oli 14.06.2005.a. lukus. 2 Hiljem meenus talle, et ta käis 14.06.2005.a. Kaupmehe ja Kentmanni tänavatel asuvatel objektidel koos T.Nuga. Seejärel jälle arvas, et ta 14.06.2005.a. Kaupmehe tn. 12 asuval objektil ei käinud ning seega V. But ei saanud teda näha Kaupmehe tn. 12 asuvast majast väljumas. Hiljem pärast tunnistaja T.Nu ütluste avaldamist, kinnitas ta, et ta ikkagi käis 14.06.2005.a. Kaupmehe tn. 12 asuvas majas. Kas V. But ise käis kella 15.00 paiku Hansa Kinnisvara OÜ kontoris või helistas sinna, seda ta täpselt ei mäleta. 14.06.2005.a. käis ta ühel korral Kaupmehe tn. 12 asuvas majas sees, aga see oli peale kaabli läbi lõikamist. Tal on keskharidus ning elektri kaablite alal ta spetsialist ei ole. Hansa Kinnisvara OÜ eesmärk ei ole kunagi olnud jõu meetoditega V.Buti elamispinnalt välja suruda. Kui ta 14.06.2005.a. peale lõunat käis Kaupmehe tn. 12 asuvas majas, siis seal mitte keegi ei viibinud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud V.B andis ütlusi selle kohta, et H.Mi teab ta seoses sellega, et viimane on Hansa Kinnisvara OÜ esindaja. H.Mi teab ta ka seoses 14.06.2005.a. aset leidnud sündmustega. Ka ootas ta H.Mi poolt provokatsioone. Ka enne 14.06.2005.a. on ta pöördunud Hansa Kinnisvara AS-i suhtes politsei poole, sest tema all korteris elas üks mees (viimane oli vangis istunud 11 aastat), kes pidi ta korterist välja sööma. Vangis istunud mees ise rääkis seda talle. 14.06.2005.a. umbes 20 minutit enne kella 14.15 nägi ta H.Mi Kaupmehe tn. 12 maja juures, viimane ootas kedagi.. Kell 14.15 elektrivõrk kadus. Ta pani kompuutri kinni ning kuulis, et maja uks läks kinni ning nägi H.Mi majast väljumas. Mitte keegi teine trepikotta sisse ei saa ning elektrikapp on kõvasti kinni ning seda saab ainult tangidega avada. 14.06.2005.a. keegi teine peale tema ei elanud Kaupmehe tn. 12 majas. Ta ei tea, et narkomaanidega oleks olnud selles majas probleeme. Ise ta H.Mi majas ei näinud, kuid majja saab sisse ainult võtmega. Sel ajal oli majal juba täitsa uus lukk. 15.06.2005.a. kell 14.35 H.M käis jälle majas ning ütles, et ta on loll. Tööriistu ta H.Mi käes ei näinud. 15.06.2005.a. kell 17.15 samasse trepikotta tulid 3 isikut ning andsid naabrile nuga. Kutsus politsei. Aleksander Kaupmehe tn. 12 asuvas korteris nr. 1 ikka elas, kuid kinnitab, et 14.06.2005.a. maja oli täielikult tühi. Kuid 15.06.2005.a. Aleksander tuli tagasi. Naabri nimi on Aleksander Bolahnitšio. Alt oli lõigatud kaablit nagu lõikamistangidega ning umbes 50 sm. pikkune kaabli jupp koos poldiga oli viidud minema. Kui H.M majast väljus, siis ta viimase käes mitte mingisugust kaabli juppi ei näinud. Ta kutsus ise nii politsei kui ka elektrikud sündmuskohale. Kohal käis 3 brigaadi elektrikuid. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud T.N andis ütlusi selle kohta, et H.M on ta töökaaslane. Ise on ta Hansa Kinnisvara OÜ juhatuse liige. Hansa Kinnisvara OÜ on Kaupmehe tn. 12 asuva maja omanik. Maja on neil üks probleemsemaid, maja ehituslik olukord on halb. Ka kommunikatsioonid on halvad. Ka ei ole Kaupmehe tn. 12 asuvas majas ei vett ega ka gaasi. Nii hr. V.Bilt kui ka ümbruskonna elanikelt on neile tulnud kaebusi, et maja kasutavad narkomaanid. 14.06.2005.a. kella 15.00 sai ta teada, et Kaupmehe tn. 12 asuvas majas on elekter ära. Seda kuuldes, saatis ta H.Mi kohe olukorda kontrollima. Mäletab, et Eesti Energia lahendas seda asja. 3 H.M ei ole ise elektrik ning ta pole ka näinud H.Mi käes selliseid instrumente, millega saab kaablit läbi lõigata. On ebareaalne, et H.M oleks kaabli läbi lõiganud. Ka ei ole Hansa Kinnisvara OÜ-l vaja endale elektri välja lülitamisega tekitada probleeme. Juunis 2005.a. parandati Kaupmehe tn. 12 asuval majal aknaid ja ukselukke. 14.06.2005.a. kella 09.00 – 15.00 paiku oli ta Heiki Mukiga koos, ka kontoris ning umbes kella 13.00 paiku sõitis ta koos Heiki Mukiga objektidele Kaupmehe tänavas, käisid Kaupmehe 12, Kaupmehe 19 ja Kaupmehe 21. Kontorist olid nad ära kaks tundi ning tagasi tulid nad kella 15.00 paiku. Just nimelt V.Butilt kuulsid nad, et Kaupmehe tn. 12 asuvas majas ei ole elektrit. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna esindaja vanemkonstaabel Evelin Pajula vaidles kaebusele vastu ja palus see jätta rahuldamata, sest nii tema poolt 21.07.2005.a. koostatud väärteoprotokoll nr. AB 743751 kui ka tema poolt 21.08.2005.a. koostatud otsus väärteoasjas nr. 2316,05,003993 on koostatud juriidiliselt korrektselt ning täielikult on tõendamist leidnud, et just nimelt H.M 14.06.2005.a. kella 14.15 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, Kesklinna linnaosas, Kaupmehe tn. 12 teisel korrusel tahtlikult vigastas OÜ-le Jaotusvõrgule kuuluvat madalpinge kaabelliini nr. 478, tekitades varalist kahju 2107.85.-EEK-i ning seega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu,

§-vi 218 lg.1 järgi. Seda, et H.M pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav 218 lg.1 järgi on näha just nimelt tunnistaja V.Bi poolt antud ütlustega, et kui majas kadus vool, siis viibis majas ka H.M. Ka on V.B alati väga täpselt rääkinud Kaupmehe tn. 12 majas aset leidnud varasematest sündmustest. Ka rääkis V.B, et Hansa Kinnisvara OÜ on pidevalt häirinud tema elu sellel elamispinnal, et teda sealt elamispinnalt välja suruda. Samas tuleb kahelda tunnistaja T.Nu poolt kohtus antud ütlustes, viimane mäletas küll 14.06.2005.a. sündmusi väga täpselt, kuid samas ei ole 14.06.2005.a. aset leidnud sündmustest mitte midagi rääkinud eeluurimisel. Ka esinevad vastuolud T.Nu ja V.Bi poolt antud ütlustes. Samas V.B H.Mi suhtes vihavaenu ei ole omanud, politseisse avaldust tehes ei teadnud V.B isegi H.Mi nime. Samas võib kohus kaaluda menetluse otstarbekaalutlusel lõpetamist, kui Hansa Kinnisvara OÜ OÜ Jaotusvõrgule tekitatud kahju hüvitab. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et kaebaja H.Mi ja viimase esindaja M.Mu kaebus Põhja Politseiprefektuuri Kesklinn Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Evelin PAJULA 21.08.2005.a. otsuse väärteoasjas nr. 2316,05,003993 tühistamise ja asjas menetluse lõpetamise nõudes on põhistatud ning kuulub rahuldamisele, sest kohtus tõendite uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et H.M oleks väärteotunnustele vastava teo toime pannud ja nimelt: 14.06.2005.a. kella 14.15 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, Kesklinna linnaosas, Kaupmehe tn. 12 teisel korrusel tahtlikult vigastanud OÜ-le Jaotusvõrgule kuuluvat madalpinge kaabelliini nr. 478, tekitades varalist kahju 2107.85.-EEK-i ning seega pannud toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu,

§-vi 218 lg.1 järgi. Kaebaja H.M kinnitas kohtus ka ise seda, et 14.06.2005.a. võis ta ka olla Kaupmehe tn. 12 majas. Kaupmehe tn. 12 maja hooldusega tegeleb Hansa Kinnisvara OÜ. Kaupmehe tn. 12 asuva maja uks oli 14.06.2005.a. lukus. Protsessi käigus andis ta ütlusi ka selle kohta, et 14.06.2005.a. käis ta ühel korral Kaupmehe tn. 12 asuvas majas sees, aga see oli peale kaabli läbi lõikamist. Kaabli läbi lõikamisest informeeris Hansa Kinnisvara OÜ-d just nimelt V.B. Samuti andis ütlusi selle kohta, et tal on keskharidus ning elektri kaablite alal ta spetsialist ei ole. 4 Ka kinnitas kohtus, et Hansa Kinnisvara OÜ eesmärk ei ole kunagi olnud jõu meetoditega V.Bi elamispinnalt välja suruda. Ka tunnistaja T.Nu poolt kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu see, et H.M oleks KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud. Tunnistaja T.N on andnud kohtuistungi käigus ütlusi ka selle kohta, et 14.06.2005.a. kella 15.00 sai ta teada, et Kaupmehe tn. 12 asuvas majas on elekter ära. Seda kuuldes, saatis ta H.Mi kohe olukorda kontrollima. Mäletab, et Eesti Energia lahendas seda asja. H.M ei ole ise elektrik ning ta pole ka näinud H.Mi käes selliseid instrumente, millega saab kaablit läbi lõigata. On ebareaalne, et H.M oleks kaabli läbi lõiganud. Ka ei ole Hansa Kinnisvara OÜ-l vaja endale elektri välja lülitamisega tekitada probleeme. 14.06.2005.a. kella 09.00 – 15.00 paiku oli ta Heiki Mukiga koos, ka kontoris ning umbes kella 13.00 paiku sõitis ta koos Heiki Mukiga objektidele Kaupmehe tänavas, käisid Kaupmehe 12, Kaupmehe 19 ja Kaupmehe 21. Kontorist olid nad ära kaks tundi ning tagasi tulid nad kella 15.00 paiku. Tunnistaja V.B on andnud kohtuistungi käigus ütlusi ka selle kohta, et 14.06.2005.a. umbes 20 minutit enne kella 14.15 nägi ta H.Mi Kaupmehe tn. 12 maja juures, viimane ootas kedagi.. Kell 14.15 elektrivõrk kadus. Ta pani kompuutri kinni ning kuulis, et maja uks läks kinni ning nägi H.Mi majast väljumas. Mitte keegi teine trepikotta sisse ei saa ning elektrikapp on kõvasti kinni ning seda saab ainult tangidega avada. 14.06.2005.a. keegi teine peale tema ei elanud Kaupmehe tn. 12 majas. Ise ta H.Mi majas ei näinud, kuid majja saab sisse ainult võtmega. Sel ajal oli majal juba täitsa uus lukk. Tööriistu ta H.Mi käes ei näinud. Alt oli lõigatud kaablit nagu lõikamistangidega ning umbes 50 sm. pikkune kaabli jupp koos poldiga oli viidud minema. Kui H.M majast väljus, siis ta viimase käes mitte mingisugust kaabli juppi ei näinud. Seega tunnistaja V.B kinnitas kohtus küll seda, et nägi 14.06.2005.a. kella 14.15 paiku H.Mi majast väljumas, kuid ise ta H.Mi majas ei näinud, samuti ei näinud ta H.Mi käes majast väljumise hetkel ei tööriistu ega ka mitte mingisugust kaabli juppi. Seega ka tunnistaja V.Bi poolt kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu see, et H.M oleks KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud. Samuti ei ole väärteo asja materjalide juures mitte ühtegi teist tõendit, mis kinnitaksid H.Mi poolt KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist. Samas on tunnistaja V.B andnud kohtus ütlusi ka selle kohta, et Kaupmehe tn. 12 asuvas korteris nr. 1 elas Aleksander, hiljem täpsustas, et naabri nimi on Aleksander Bolahnitšio. Samas on väärteoasjas olevate materjalide juures ka karistusregistri teatis Aleksandr Balahnitševi kohta, keda on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud. Kusjuures V.B on kohtus väitnud ka seda, et just nimelt Aleksandri juures käisid kahtlase taustaga isikud ning väidetavalt 15.06.2005.a. oli Aleksandril ka nende isikutega konflikt. Seega see, et Kaupmehe tn. 12 asuva maja uksel oli ees uus lukk, mis oli ka lukus, ei välistanud ka kõrvaliste isikute sisse pääsemist eelpool nimetatud majja ning seal KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist. Seega kohus möönab, et kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid tõendavad küll väärteo toimepanemise (ehk siis elektrikaabli lõhkumise) fakti, kuid ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks teo toimepanemist just H.Mi poolt. Seega kohtus tõendite uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et H.M oleks väärteotunnustele vastava teo toime pannud ja nimelt: 14.06.2005.a. kella 14.15 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, Kesklinna linnaosas, Kaupmehe tn. 12 teisel korrusel tahtlikult vigastanud OÜ-le Jaotusvõrgule kuuluvat madalpinge kaabelliini nr. 478, tekitades varalist kahju 2107.85.-EEK-i ning seega pannud toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu,

§-vi 218 lg.1 järgi. Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p.3 ja 133 - 135 kohus 5 O t s u s t a s: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinn Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Evelin PAJULA 21.08.2005.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,05,003993 ning lõpetada väärteoasjas menetlus teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 10.05.2006.a.. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 6 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.