M Ä Ä R U S Tallinnas,22. mail 2006.a. 1-06-5852 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Kasepalu ja prokuröri K.Miitra osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Aleksei Ponomarjovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Aleksei Ponomarjov oli süüdi mõistetud 31.10.2003.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 200 lg.2 p.6,7,8,9 järgi 5 aastat vangistust. 23.03.2004.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega lugeda Võru MK 16.12.2002 otsusega mõistetud karistus kaetuks karistusega Tallinna LK 31.10.2003 otsuse järgi. Karistuse kandmise aja algus on 17.10.2002.a. ja lõpp 17.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 17.04.2006.a. Aleksei Ponomarjov vanglaametnikega käitub ja suhtleb viisakalt. Ämari vanglas töötab keevitajana AS Vanglatööstuses alates aprillist 2004.a. Õppis Rummu Erikutsekoolis 12 klassis , jäi lõpetamata,kuna kinnipeetav ei sooritanud riigieksameid ( sai klassitunnistuse). Peale vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Ämari Vangla direktor taotleb Aleksei Ponomarjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Aleksei Ponomarjov, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Aleksei Ponomarjovi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne . Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksei Ponomarjov kannab karis tust röövimise eest. Kinnipeetavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud kahe l korral Eestis ja kahel korral Pihkvas, neist kolmel korral vangistusega, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegelikku eluviisi. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Käesoleval ajal kannab ta raskete isikuvastaste kuritegude eest . Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Aleksei Ponomarjovil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Hinnates kõiki asjaolusid, arvestab kohus ka vanglainspektori arvamust , et uue kuriteo sooritamise tõenäosus on olemas, mille laadi võib olla varavastane, lähtuvalt tema varasemast karistusest. (tl.57) Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 4 kuud 25 päeva )vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus Aleksei Ponomarjovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.