M Ä Ä R U S Tallinnas,25. mail 2006.a. 1-06-5912 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Aleksandr Rõsenkovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Aleksandr Rõsenkov oli süüdi mõistetud 26.02.1996.a Narva Linnakohtu otsusega KrK § 207 lg 1; § 101 p 1,5 järgi, lõplikuks karistuseks KrK § 40 alusel surmanuhtlus. KrK § 45 alusel loeti karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg. 20.06.1996 Viru RK – tühistada Ida-Viru MK otsus süüdistusasjas KrK § 101 p1,5 järgi mõistetud karistuse ja lõpliku karistuse osas. Mõista KrK § 101 p1,5 järgi karistuseks 15 aastat vangistust ja KrK § 40 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 07.03.1995.a. ja lõpp 07.03.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.03.2005.a. Aleksandr Rõsenkovi on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 4 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega korrektsed ja lugupidavad. Omandas Rummu EKK kutseõppeosakonnas katlakütja, remondielektriku ja müügitöö korraldaja eriala. Käesoleval ajal õpib arvutiteenindust. Suhted õpetajate ja kaasõpilastega head. Töötas vangla territooriumil asuvas ettevõttes. Suhtumine töösse positiivne. Osales vabatahtlikult sotsiaalsete oskuste grupitöös. Oma toimepandud kuriteosse suhtub kriitiliselt. Oma süüd tunnistab, kahetseb kuriteo toimepanemist. Leiab, et vanglas on olnud piisavalt aega järelemõtlemiseks ja paremuse poole muutumiseks. Tunnistab, et enne vahistamist tuli tal perioodiliselt ette mõõdutundetut alkoholi tarvitamist, kuid praegu suhtub alkoholi tarvitamisse kriitiliselt ja soovib sellest hoiduda. On motiveeritud elama stabiilset perekonnaelu ja vältima järjekordset vanglasse sattumist. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning tugiisik oma elukaaslase näol. Murru Vangla direktor taotleb Aleksandr Rõsenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldus ametniku hinnangul ei saa uue kuriteo toimepanemise riski välistada, kuid alust on arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk on keskmine ning kriminaalhooldaja poolt teostatava töö käigus võib riski taset alandada. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Aleksandr Rõsenkovi, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Aleksandr Rõsenkovi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne . Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Rõsenkov kannab karistust tapmise eest. Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujuline, neljal korral ta rikkus režiimi. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Aleksandr Rõsenkovil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Esitatud taotlusest nähtub, et Aleksandr Rõsenkov on ära kandnud üle 2/3 karistusest, teda iseloomustati üldjoontes positiivselt, kuid vanglatöötajad ei oska prognoosida uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kriminaalhooldus ametniku hinnangul ei saa uue kuriteo toimepanemise riski välistada, kuid alust on arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk on keskmine. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 3 aasta 9 kuud 8 päeva )vabastada vangistusest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Aleksandr Rõsenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.