1 Tõlge vene keelest Kriminaalasi nr 1-01-29 19.mail 2006.a. K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus koosseisus : kohtunik Tatjana Bogdanova, rahvakohtunikud M.Pomerants ja H.Nikitin, sekretäri G.Kovaljova, tõlgi Z.Vorosilova juuresolekul, prokuröri E.-M.Veling, advokaadi A.Neiland osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja Afrail Alijev, sünniaeg: XXXXXXX.a., sünnikoht: Bakuu linn, rahvus: aserbaidzaanlane, Vene Föderatsiooni kodanik, kõrgharidus, elas vabaabielus, omas ülalpidamisel 2 last, töötas meistrina OÜ Baltifich, elas XXXXXXXXXX, alates 21.09.2001.a. on kuulutatud tagaotsitavaks ning tema asukoht ei ole teada siiamaani, politsei andmetel lahkus Alijev Eesti territooriumilt; varem kriminaalkorras karistatud:
- 01.03.1983.a. Rakvere raj. Rahvakohtu poolt KrK § 107 lg.1 alusel 4 a. vabadusekaotusega,
- 30.01.1986.a. Harju raj. Rahvakohtu poolt KrK § 210 alusel 3 a. vabadusekaotust,
- 13.02.1998.a. Tallinna Ringkonnakohtu poolt KrK § 15 lg.2 -100, 128 lg.1, 207 lg.1, 207-2 lg.1 alusel 5 a. vabadusekaotusega. Vabanes kinnipidamiskohast 20.12.1999.a. tingimisi enne tähtaega 1 a.6 kuud; süüdistuses. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, antud kriminaalasjas viibis süüdistatav Afrail Alijev vahi all ajavahemikul 17.04.-26.04.2001.a., pärast seda tõkend – vahi all pidamine, oli muudetud elukohast lahkumise keelule. Kohtuliku uurimise käigus oli tõkend muudetud vahi all pidamisele alates A.Alijevi kinnipidamise hetkest. Kohtu alla on antud KrK § 15 lg.2 - § 101 p.3 ja 8 järgi. Kohtuliku uurimisega on t u v a s t a t u d : Afrail Alijev süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 28.04.1998.a. karistatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega KrK prg. 15 lg.2 – 100 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (karistatus kustumata), 03.04.2001.a. kella 09.45 ajal Harju mk. Harku vallas Harku karjääris selleks, et välistada Maksim Aljosini tõepäraste ütluste andmine politseis tema poolt 23.03.2001.a. Tallinnas Lembitu 7 maja trepikojas toimepandud KrK prg. 108 lg. 2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo asjaolude kohta (kuriteo toimepanemise organiseeris A.Alijev), tahtliku 2 tapmise toimepanemise eesmärgil lõi M.Aljosinit noaga kõhtu, tekitades kannatanule läbistava, kõhuõõnde tungiva torkelõikehaava, milline kehavigastus oli eluohtlik ja raskusastmelt üliraske, kusjuures lüües noaga elutähtsasse organisse nagu kõht, nägi kahtlemata ette, et tekitatud vigastustega saabub surm, kuid M.Aljosini tahtlik tapmine jäi süüdlase tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuivõrd M.Aljosin suutis A.Alijevi järgneva noalöögi tõrjuda, sündmuskohalt põgeneda ning pöörduda arstiabi saamiseks haiglasse. Sellega pani Afrail Alijev isikuna, kes on varem toime pannud KrK prg. 15 lg.2 – 100 järgi kvalifitseeritava kuriteo, toime teise kuriteo varjamise eesmärgil tahtliku tapmise katse, s.o. KrK prg. 15 lg.2 – 101 p. 3,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtualune Afrail Alijev hoidub kõrvale kohtusse ilmumisest, tema asukoht ei ole teada, tema on kuulutatud tagaotsitavaks alates 2001 aastast, ning politsei andmetel varjab A.Alijev ennast Vene Föderatsiooni territooriumil. Vastavalt KrMS prg. 269 lg.2 p.2 kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kohus, arutades küsimust kriminaalasja arutamise võimalikkus e kohta ilma süüdistatava juuresolekuta kohtuistungil, ei leidnud mingeid takistusi asja läbivaatamiseks, kõik menetlusosalised olid nõus asja arutada ilma A.Alijevi juuresolekuta. Kohtu poolt uuriti järgmisi tõendeid: Kohtus kuulati üle kannatanu Maksim Aljosin, kes seletas, et tema kinnitab oma eeluurimisel antud ütlusi täielikult ja seletas, et Afrail Alijevi käsul tema, M.Aljosin oli 23.03.2001.a. Tallinnas Lastekodu 7 maja trepikojas peksnud A.Alijev´i poolt eelnevalt näidatud meesterahvast. Siis leppis A.Alijevi´ga kokku, et kohtub temaga pärast peksmist järgmise päeva hommikul, s.t. 03.04.2001.a. Tallinnas restorani „Kännu Kukk“ juures, tuues kohtumise põhjuseks selle, et ta viib kannatanu mingi arsti juurde, kes kirjutab viimasele mingi tõendi selleks, et ta, s.o. M.Aljosin, ei peaks minema politseisse. M.Aljosin sai aru, et A.Alijevil olid vajalikud mõned päevad selleks, et Lembitu 7 trepikojas peksa saanud mehe ga asjad korda ajada. 3 aprillil 2001 sõitis A.Alijev tumesinist värvi sõiduautoga BMW, mida juhtis kannatanule tundmatu, lõunamaalase välimusega meesterahvas, Alijev nimetas teda Roomaks. M.Aljosin istus autosse, ning nemad kolmekesi sõitsid Harku kaupluse juurde. Teel A.Alijev helistas kellegile ja peale kõne lõppu ütles, et arst, kelle juurde ta M.Aljosini pidi viima, saab neid vastu võtta hiljem ning tegi ettepaneku minna kuskile seni õlut jooma. Seejärel käisid A.Alijev ja M.Aljosin Harku kaupluses, kus t A.Alijev ostis õlut ja pirukaid. Peale seda, kui A.Alijev oli autot juhtinud meesterahvaga Roomaga midagi rääkinud aserbaidzaani keeles, sõitsid nad Harku karjääri. Seal väljus A.Alijev koos M.Aljosiniga autost, nad avasid õlled ning rääkisid juttu. See ei puudutanud Lembitu 7 trepikojas toimunut. Hetkel, mil Aljosin nägi, et A.Alijev vehkis tema poole käega, milles oli midagi, (ennem tegi Aljosin sporti, temal oli väga hea reaktsioon) pani tema käe ette ning tundis, et sai löögi külge kõhu piirkonda. Seejärel tõmbas A.Alijev kiiresti noa Aljosini kõhust välja, tol hetkel nägi 3 Aljosin, et löök oli tekitatud noaga. Valu tema ei tundnud, kõik toimus väga kiiresti ja äkiliselt. A.Alijev soovis koheselt uuesti teda noaga kõhupiirkonda lüüa, kuid M.Aljosin tõrjus järgneva noalöögi ja jooksis A.Alijevist eemale. Kuna nemad olid tee peal, aga tee kõrval olid kivid, mis takistasid autot sõitmast, siis jooksis Aljosin otse kividele. Jooksis tema kiiresti, tollal oli sokis, sai aru, et nüüd teda ära tapetakse. Sel hetkel väljus autost teine meesterahvas, tema käes oli midagi püstoli moodi, seejärel istus tema rooli, kuid mööda sõita ei saanud, kuna teda takistasid kivid, millele Aljosin lootiski. A.Alijev ei saanud temale järele jõuda, kuna tema on väga väikest kasvu, paks, eakas vanuses ja ei ole sportlik. Tema kuulis, et temale hüüti järele: „Pea kinni, ma ei ole sinuga veel lõpetanud“. Aljosin jooksis edasi ning nägi, et karjääri ilmus talle tundmatu isik, kes tuli valveputkast, Alijev samuti märkas seda inimest, keda nähes A.Alijev koheselt istus autosse ning lahkus karjäärist. Mis juhtus hiljem, tema praegu mäletab ähmaselt, kuna palju aega on möödas, ning peale selle oli tema sokis. Mäletab, et valvur andis temale mingisuguseid kaltse ja sidus tema haava, siis tuli takso ja tema istus taksosse, seal oli tema tuttav taksojuht ning teda viidi traumapunkti. Kannatanu seletas, et pärast neid sündmusi, helistas A.Alijev Gerald Gavriljuk´ile ja ütles, et tema nendega ei ole veel lõpetanud. Nemad Gavriljuk´iga võtsid seda ähvardusena ja mõlemad siiamaani kardavad enda ja oma perede eest. Palub karistada Alijevit vastavalt seadusele kohtu äranägemisel. Oma kuriteo eest meesterahva peksmise puhul Lembitu 7 maja trepikojas, oli tema süüdi mõistetud ning kandis ära karistuse täielikult. - tunnistaja Gerald Gavriljuk eeluurimisel antud ütlused, kes esitas kohtule avalduse, et praegusel ajal elab ja töötab Venemaal, ilmuda kohtusse Eestisse ei saa, kuid täielikult kinnitab oma eeluurimisel antud ütlusi. Arutades kohtuistungil tunnistaja Gerald Gavriljuki ütluste avaldamise võimalust, ei leidnud kohus selleks mingeid takistusi. Tunnistaja Gerald Gavriljuk eeluurimisel seletas, et helistas temale 03.04.2001.a. hommikul kella 09.30 ajal tema tuttav Maksim Aljosin, kes ütles, et ta asub kuskil Harku karjääris, kus Afrail oli teda noaga löönud. Maksim palus, et tunnistaja saadaks talle sinna mõne tuttava autoga järele, andis tunnistajale telefoninumbri, millele tunnistaja helistas ja ütles edasi, et Maksim palub abi ja asub Harku karjääris. Samal päeval helistas tunnistajale ka Afrail Alijev, kes rääkis, et oli tahtnud Maksimi karjääris ära tappa, kuid Maksimil oli õnnestunud ära joosta ning tunnistaja küsimusele, et miks ta Maksimi tappa tahab, vastas A.Alijev, et ta ei andesta Maksimile kunagi, kuid lähemalt midagi ei selgitanud.(t.l. 79-80) Tunnistaja Ants Haramaa ütlused, kes seletas, et 2001.a. aprilli esimestel päevadel tema valvuriputka juurde Harku karjääris valvuriputkast umbes 20 meetri kaugusele sõitis tume suuremat sorti sõiduauto. Kuivõrd koer hakkas auto saabumise peale haukuma, siis läks tunnistaja lähemalt vaatama, miks auto karjääris peatus. Jõudnud auto juurde, nägi tunnistaja, et auto roolis istub tumedat verd meesterahvas, samal ajal tuli auto poole tee kõrval asuvast põõsastikust üks vanem ja paksem musta ülikonda kandev mees, kes jõudes autoni küsis tunnistajalt, et kuhu see tee, millel nende auto seisis, viib, saanud vastuse, istus autosse ning auto sõitis minema. Umbes 20 minutit peale auto lahkumist nägi tunnistaja, et tema poolt valvatavale karjääri territooriumile ilmus noormees, kes hoidis kinni oma paremast küljest ja jäi istuma 4 valvuriputkast umbes 30-40 meetri kaugusele. Tunnistaja läks tema juurde, et küsida, kas noormehega on midagi juhtunud. Noormees vastas vene keeles, et ta sai nuga ning tal on vaja helistada, kuid politseisse ega kiirabisse helistamist ta ei soovi. Seejärel helistas keegi noormehe mobiiltelefonile ning peale kõnet hakkas noormees jalgsi liikuma Harku järve suunas. Eelnevalt sidus tunnistaja noormehe haava voodilinast tehtud sidemega kinni. Peale noormehe lahkumist käis tunnistaja noormehe jälgi mööda karjääris ringi ja jõudis mööda jälgi lõpuks kohani, kus oli seisnud tume auto. Auto seismise kohast umbes 10 meetri kauguselt karjäärist leidis tunnistaja maast punast värvi plastmassist käepidemega noa, mille teral oli näha verd. Tunnistaja Rovshan Aliyevi eeluurimisel antud ütlused, tunnistaja asukoht on teadmata, mille kohta on olemas kiri politseist. Arutades kohtuistungil tunnistaja poolt antud ütluste avaldamise võimalust, ei leidnud kohus mingeid vastuväiteid ega takistusi menetlusosaliste poolt. Tunnistaja Rovshan Aliyev eeluurimisel seletas, et 03.04.2001.a. helistas talle hommikul tema tuttav Afrail Alijev, kes palus ennast sõidutada Harkusse ning nad leppisid kokku, et kohtuvad kell 09.00 Tallinas restorani „Kännu Kukk“ juures. Seal kohtudes palus A.Alijev, et tunnistaja võtaks auto peale veel ühe noormehe, keda tunnistaja nägi elus esimest korda. Seejärel sõideti kolmekesi Harku, kus Harku kauplusest ostsid Afrail ja noormees õlut ja pirukaid. Seejärel sõitsid nad Harku karjääri, kus ühe valvuriputka läheduses tunnistaja peatas auto. Afrail ja noormees väljusid autost ning mingi aja pärast nägi tunnistaja autost, et noormees jookseb Afrailist eemale. Seejärel rääkis Afrail midagi valvuriputkast väljunud valvuriga, istus autosse ning palus ennast sõidutada tagasi Tallinnasse. Autos ütles Afrail, et tal oli noormehega tekkinud tüli ja ta oli selle käigus noormeest karistanud. Kuidas ta teda karistas, sellest Afrail täpsemalt ei rääkinud. Nuga Afraili käes tunnistaja ei näinud. (t.l. 122-123) Samuti kohtu poolt uuriti süüdistatava Afrail Alijevi poolt eeluurimisel antud ütlusi, kes oma süüd Aljosini tapmise katses ei tunnistanud, seletas, et tegelikult 03.04.2001.a. Harku karjääris lõi Aljosinit noaga ühe korra kõhu piirkonda, tegi selle äkiliselt tekkinud vihapuhangu tõttu, kuna M.Aljosin olevat teda karjääris kõvasti solvanud. Aljosinit tappa ei tahtnud. (t.l. 58-60,65,126). Samuti kohtu poolt uuriti süüdistatava Afrail Alijev´i ütluste seostamisega olustiku protokolli, kus tema näitas ette koha ja asjaolusid, kus ta M.Aljosinit noaga lõi. (t.l. 61-62). Kohtu-arstliku ekspertiisi akt nr. 683, 20.04.2001.a., mille kohaselt esines Maksim Aljosinil läbistav (kõhuõõnde tungiv) torkelõikehaav, mis kehavigastusena oli eluohtlik, on selle kriteeriumi järgi raskusastmelt üliraske ja võis olla tekitatud 03.04.2001.a. löögist terariistaga – noaga. Löögivahendina võis olla tegemist noaga, mille tera maksimaalseks laiuseks oli ca 1,5 cm ja tera pikkuseks ca 10 cm. (t.l. 1416). Asitõendiks tunnistamise määrus ja asitõendi vaatlusprotokoll, millede kohaselt Ants Haramaalt ära võetud noa tera pikkus on 90 mm, tera laius 15-17 mm. (t.l. 80-91). 5 Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et kohtualuse Afrail Alijevi tegevus on kvalifitseeritud õigesti KrK prg. 15 lg. 2 – prg. 101 p. 3,8 järgi ja tema süü on tõendatud täielikult. Kohtul ei ole mingit alust kahelda kannatanu Maksim Aljosini ütlustes, tema oli korduvalt üle kuulatud eeluurimise käigus ja kohtus, ning tema ütlused kattuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega isegi väikestes detailides. Nimelt, kinnitas kohtualune ise fakti, et viis Aljosinit Harku karjääri Rovshan Aliyevi sõiduautoga, ja kui nemad Aljosiniga väljusid autost, lõi Aljosinit noaga kõhu piirkonda, pärast mida jooksis Aljosin minema, tema aga istus autosse ja sõitis karjäärist minema. Samuti kinnitas kohtualune, et kuriteo sündmuskohal nägi ta ja rääkis valvuriga, kes väljus valvuriputkast. Afrail Alijev nägi, et M.Aljosin helistas kellegile mobiiltelefoni teel, tema kutsus teda autosse, kuid too ei läinud nende juurde. Seda fakti, et karjääris lõi Afrail Alijev noaga Maksim Aljosinit, kinnitab pealegi tunnistaja Ants Haramaa, kes vahetult noaga lööki pealt ei näinud, kuid nägi Afrail Alijevi enda tumedat värvi sõiduautoga karjääri tulevat, nägi kannatanut M.Aljosinit, kes ütles temale, et teda alles löödi noaga kõhtu, ta nägi noormehel haava ja osutas temale esmaabi. Kui tunnistaja Ants Haramaa läks mööda jälgi kohani kus seisis auto ning kust tuli haavatud noormees, siis avastas sel kohal verise noa, mille hiljem andis politseisse. Tunnistaja Ants Haramaa poolt välja antud noa vaatluse protokoll langeb kokku kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktiga noa suuruste kohta. Samuti tunnistaja Rovshan Aliyev ütlused ei räägi uuritud tõenditele vastu, et Afrail Alijev ja kannatanu tulid Harku karjääri tema sõiduautoga. Karjäärist sõitis tema koos Afrailiga, kannatanu aga jooksis minema. Afrail rääkis temale autos, et läks kannatanuga tülli ning lõi teda noaga. Nimelt see tunnistaja nägi sündmuskohal valvurit, edaspidi ülekuulatud tunnistajat - Ants Haramaa. Kohus loeb tõendatuks, et Afrail Alijev lõi Maksim Aljosinit noaga kõhu piirkonda. Keegi menetlusosalistest eeluurimisel ega kohtus seda fakti ei vaidlustanud. Kohus arvab, et eeluurimisel välja öeldud ja tema kaitsja poolt kohtus kinnitatud kohtualuse versioon, sellest, et tema lõi kannatanut noaga äkki tekkinud tüli käigus, ei leidnud tõendamist kohtus ning see on ümber lükatud järgnevaga. Kannatanu Maksim Aljosin nii eeluurimisel kui ka kohtus seletas, et mingit tüli tema ja Afrail Alijevi vahel ei olnud, löök noaga oli tema jaoks ootamatu ning kui tema nägi, et A.Alijev tahab teda uuesti noaga lüüa, sai tema aru, et nüüd teda tapetakse ja tema peab põgenema, seda ta tegigi. Afrail Alijev, lüües Aljosinit noaga kõhtu piirkonda, soovis tema surma saabumist, kuna kõhu piirkonnas asuvad elutähtsad organid, Alijevi kavatsus oli Aljosinit tappa, kuna pärast esimest lööki hakkas tema koheselt lööma teistkordselt, tema tahtest sõltumata asjaoludel ei saanud Alijev kuritegu lõpuni viia. Aljosinil õnnestus teist noaga lööki tõrjuda ning põgeneda sündmuskohalt. Samuti tapmise lõpule viimist on takistanud see, et sündmusukoha suunas liikus valvur, kes väljus valvuriputkast oma koera haukumise peale. Peale selle oli kannatanu seletanud, Alijev on väikest kasvu, paks ja üsna vana, seepärast ei saaks tema järele jõuda kannatanule, kes tegi sporti, temal oli hea reaktsioon, ning tema jooksis kiiresti. Samuti seletas kannatanu, et hindas olustiku koheselt ja jooksis 6 mitte mööda teed, kuna sai aru, et teda võidakse taga ajada sõiduautoga, kuid jooksis mööda kive, mis oleks takistanud tema tagaajamist sõiduautoga. Seda, et kohtualuse tahtlus oli suunatud kannatanu tapmisele, kinnitatakse eeluurimisel tunnistaja Gerald Gavriljuki poolt antud ütlustega, kes seletas, et samal päeval, kui Alijev lõi Aljosinit noaga Harku karjääris, Alijev helistas Gavriljukile telefoni teel ja ütles, et tema tahtis karjääris Maksimi tappa, kuid Maksimil õnnestus ära joosta. Kohus leiab, et kohtualuse Afrail Alijevi tegevus on kvalifitseeritud õigesti tahtliku tapmise katsena raskendavail asjaoludel, isikuna, kes on varem toime pannud tapmise (Afrail Alijev oli süüdi mõistetud KrK prg. 100 – prg. 15 lg. 2 ja ei ole karistus vanglas lõpuni kandnud, oli vanglast vabastatud enne karistusaja lõppu 1 aasta ja 6 kuu võrra), ning samuti teise kuriteo varjamise eesmärgil (selleks, et vältida M.Aljosini poolt ütluste andmist politseis kuriteo asjaoludest, mida pani toime Aljosin ja organiseeris Afrail Alijev Tallinnas Lastekodu 7 maja trepikojas, kus Aljosin olevat peksnud Afrail Alijevi käsul meesterahvast). Kuritegu, mis on ette nähtud KrK prg. 101, ei ole dekriminaliseeritud kehtiva karistusseadustikuga, mis hakkas kehtima alates 01.09.2002.a., ja vastutus selle tegevuse eest on ette nähtud KarS prg.
- Kohus arvab, et kohtualusele Afrail Alijevile võib määrata karistus KrK prg. 101 sanktsiooni miinimummääras. Vastavalt Karistusseadustiku § 56 on karistuse aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Afrail Alijev on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kolm korda kandis vangla karistust, mingeid järeldusi enda jaoks teinud ei ole ning pani toime uue raske kuriteo katseaja kestel, sest ta oli vanglast vabastatud enne karistusaja lõppu 1 aasta ja 6 kuu võrra. Eeluurimise käigus oma süüd tapmise katses ei tunnistanud, pärast tema vabanemist vahi alt varjas ennast õigusemõistmise eest ning tema asukoht tänase päevani on teadmata õigus kaitse organitele. Tema on ühiskonnale ohtlik. Kohtualuse Afrail Alijevi karistust kergendavad asjaolud vastavalt KarS prg. 57 puuduvad. Kohtualuse Afrail Alijevi karistust raskendavad asjaolud vastavalt KarS prg. 58 puuduvad. Asitõendid tuleb hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 311, 315, 306, 309, 312, 313, 317, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Afrail Alijev KrK § 101 p 3,8 järgi ja karistada teda 10-aastase vangistusega. KrK § 41, KarS § 65 lg. 2 alusel täielikult liita Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.1998.a. otsuse järgi ärakandmata karistus (1 aasta ja 6 kuud vangistust) ja liitkaristuseks mõista 11 aastat ja 6 kuud vangistust. 7 Vastavalt KarS prg. 68 lg. 1 lugeda karistusaja hulka Afrail Alijevi vahi all pidamine eeluurimise käigus alates 17.04.2001.a. kuni 26.04.2001, s.o. 10 päeva. Karistuse kandmise algus lugeda vahi alla võtmise päevast. Tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Afrail Alijevilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha 7500 krooni, advokaatide osalemise eest eeluurimisel ja kohtus – 5971.70 krooni ja kannatanu Maksim Aljosini kulude hüvitamine summas 410 krooni. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kohtunik Rahvakohtunikud Tõlge vene keelest on õige Zinaida Vorosilova Tõlk