1-05-999 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 mai 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-999 (05231703235) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 22 245 (kakskümmend kaks tuhat kakssada nelikümmend viis) krooni ja 40 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 7. A.

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 8. A.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 669 tegemisega tekkinud kulud 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga

2. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: A.Mit süüdistatakse selles, et tema 09.08.2005 kella 23.00 ajal, viibides Männiku tee ja Kerese tänava ristmikul Tallinnas Kerese bussipeatuse juures, lähenes tema jaoks võõrale J.Lile ning lõi teda avatud noateraga kaela piirkonda, tekitades eluohtliku vigastuse. Seega A.M pani oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tapmise katse, so alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, so KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav A.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, leides, et tema käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 118 p 1 järgi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 118 p 1 järgi. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 10.08.2005 koostatud J.Li suulise kuriteoteate protokoll, millest nähtuvalt J.L 09.08.2005 kella 23 ajal viibis Männiku tee 96 maja läheduses olevas bussipeatuses ning tema juurde tuli tundmatu noormees, kes põhjuseta lõi teda terava esemega kõri piirkonda. (t/l 2-4) 10.08.2005 koostatud kannatanu J.Li ülekuulamisprotokollist nähtuvalt istus kannatanu 09.08.2005 kella 23.00 ajal koos sõbaranna Katjaga bussipeatuses Männiku tee 96 maja juures. Nende juurde tuli Katja sõbranna oma noormehega. Noormees püüdis kannatanut jäätisega kostitada, kuid kannatanu keeldus, siis ootamatult lõi teda kõri piirkonda. Millega lõi, seda ei näinud, algul ei tundnud midagi aga siis nägi kätel verd. Pärast seda lahkus noormees kiirustamata. (t/l 7-9) 2 10.08.2005 koostatud Mustamäe Haigla teadaanne, millest nähtuvalt on kannatanul diagnoositud kaela torkehaava trahhea läbitavusega. Kaela õhkemfüseem. (t/l 10) 09.08.2005 koostatud patrulllehelt nähtub, et autopatrull nr 11 sai 09.08.2005 kell 23.00 väljakutse Männiku tee ja Kerese tänava ristmikule, kus pussitati naisterahvast. Pussitati kõri piirkonda L Jelenat, toimetatud Mustamäe haiglasse. (t/l 11-12) 10.08.2005 koostatud tunnistaja J.Na ülekuulamisprotokollist nähtuvalt istus tunnistaja 09.08.2005 kella 23.00 ajal koos J.Liga Kerese bussipeatuses. Sel ajal väljusid nurga tagant naine ja mees. Naine oli näo järgi tuttav, mees tundmatu. Võib-olla on Männikul näinud. Mees tuli ootamatult tunnistaja ja J.Li juurde ja mehel oli käes kaks pudelit džinni. Pöördus nagu ettepanekuga kas nad ei taha koos temaga juua.. Tunnistaja vastas, et ei taha midagi. Mees aga samal hetkel tõukas käega J.Lit kõri piirkonda. Ütles mehele, mida sa teed ja tõukas mehe eemale. Mees aga naeratas ja läks vaikselt, kiirustamata, edasi Männiku ja Valdeku tänava ristmiku suunas. Siis sikutas J.L tunnistajat tagant poolt ja tunnistaja nägi J.Lil verd kaelal ja väikest auku kaelas. J.L ütles, et kutsuks kiirabi kuna mees torkas talle millegagi kaela, kuid tunnistaja ei märganud mehel käes mingit sellist eset. (t/l 13-16) 10.08.2005 koostatud tunnistaja Ljudmilla J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt väljus tunnistaja 09.08.2005 kella 23.00 ajal AS Kavass kauplusest Valdeku tänaval ja kaupluse juures tuli talle ligi meesterahvas, kes pakkus tunnistajale jäätist, seejuures ei tikkunud ta külla ega kutsunud enda juurde, tahtis suhelda. Tunnistaja ajas teda eemale ja otsustas koju minna teist teed kaudu, et meesterahvas ei saaks teada tema elukohta. Läks Kraavi tänavat mööda ja meesterahvas tuli järele. Jõudsid Kerese ja Männiku ristmikule ning bussipeatuses oli kaks neidu. Peatus nende juures, et juttu rääkida, lootes, et mees jääb maha ja läheb edasi. Mees aga peatus samuti ja hakkas neidudele midagi pakkuma. Ootamatult tõukas ta ühte tütarlast ja pärast seda läks mees rahulikult edasi, aga tütarlapsel oli pärast seda kaelal haav ja verd hakkas jooksma. Seega ta lihtsalt ei tõuganud, vaid lõi millegagi, kuid mingit eset tunnistaja mehel käes ei näinud. (t/l 17-22) 24.08.2005 koostatud tunnistaja J.Na ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja Männikul Neste tankla juures sama meest, keda nägi 09.08.2005 ja kes lõi J.Lit. See mees suundus koos teise mehega Valdeku 105 maja juurde. Kutsus politsei kohale, kuid teda ei leitud. 24.08.2005 sõitis koos J.Liga Kraavi tänaval ja nägi uuesti seda meest koos mingi naisterahvaga. Kutsus politsei ja mees peeti kinni. (t/l 23-25) 24.08.2005 koostatud kannatanu J.Li ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 09.08.2005 kella 22.45-22.50 ajal oli koos J.Naga Kerese bussipeatuses. Ootepaviljoni taga nägi meest ja naist seismas. Siis tuli see naine nende juurde ja hakkas Katjaga juttu rääkima. Mees rääkis midagi jäätise kohta, näitas Katjale pudeleid, tegi ettepaneku juua. Kõik oli rahulik, keegi kedagi ei solvanud. Ütles mehele lihtsalt, et ei taha midagi ja mees sõi ise jäätise ära. Istus pingil ja mees seisis. Korraga tuli mees tema juurde, tõukas käega rinnakorvi ülemisse osasse. Tundis, et midagi juhtus kaelaga, kael hakkas nagu avanema ja oli raske hingata, õhk käis nagu läbi. Ütles Katjale, et midagi on nagu korrast ära ja Katja ütles, et haav on väike. Mees läks kohe pärast löömist ära. Kannatanu oli tol õhtul veidike joonud, kuid võib täpselt öelda, et mingit põhjust ta ei andnud, ei solvanud ega provotseerinud seda meest ega tea miks mees teda lõi. Haiglas tehti trahhea operatsioon, mõnda aega käis toruga, nüüd saab juba rääkida. (t/l 26-31) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr 45 526 väljavõttest nähtuvalt oli J.Lil tegemist nii ees- kui ka tagaseina trahhea vigastusega. Progresseerub õhupuuduse tunne. Teostatud trahheostoomia operatsioon. (t/l 31-32) 24.08.2005 koostatud A.Mi puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtuvalt kirjutas A.M, et 09.08.2005 tuli kauplusest ja kohtas Kerese tänaval kahte tütarlast. Kõnelesid ja tulemusena nad solvasid teda, pärast mida võttis välja tulemasina ja lõi ühte tütarlast näkku. Pärast seda läks koju. Tulemasin on noateraga ning teraga lõi tütarlast. Mõne päeva pärast andis tulemasina Männiku tee 92 vastastoas elavale Alekseile. (t/l 33-34) 24.08.2005 koostatud kahtlustatava A.Mi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas A.M KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist ja seletas, et elas Männiku 92 3 rehabilitatsioonikeskuses alates 2004 detsembrist. Alates 06.08.2005 oli tal joomaperiood ja jõi päevade kaupa. Oli enamasti kodus, kuid liikus ka ringi. 09.08.05 läks poodi, kuid Valdeku pood oli juba suletud ja läks edasi Kerese ja Valdeku ristmikul olevasse nurgapealsesse poodi, kust ostis viina. Kauplusest väljudes suundus kodu poole ja möödus ootepaviljonist, kus olid kaks tütarlast, kellest üks või mõlemad hakkasid teda solvama, et vana pederast mine oma teed. See solvas teda ning ta peatus, võttis jaki taskust tulemasina noateraga, avas tera ja lõi kohe ühte tütarlast kuhugi näo piirkonda. Oli ükskõik kuhu löök satub, tahtis kätte maksta ja oli ka ükskõik, keda lõi, kas solvajat või teist. Pärast lööki läks edasi. Noatera on tulemasina pikkune ja tera avaneb nupule vajutamisel ettepoole. Kinkis selle hiljem 12 või 13.08.2005 vastastoas elavale Alekseile. Samasuguseid on müügil näinud Balti Jaama turul ja ka M.F, kes talle selle kinkis, ostis tulemasina sealt. Tol hetkel tagajärgedele ei mõelnud, sai solvamise peale väga pahaseks ja seetõttu lõi noateraga. (t/l 40-44) 24.08.2005 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas A.M oma teekonda Männiku tee 114 kaupluse juurest mööda Võidu tänavat Kerese tänavale ja Kerese ning Männiku tee ristmikuni, kus asub kauplus. Seejärel näitas A.M prügikonteinerit, mille juures seisid kaks tütarlast ja kohta, kus ta avas noatera ning lõi tütarlast. Prügikonteiner asub kaupluse ja ootepaviljoni vahelisel alal. Samuti näitas A.M oma edasist teekonda kuni Männiku tee 92 majani. (t/l 47-53) 25.08.2005 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt juhatas A.M menetlusosalised Balti Jaama turule ja sellist müügikohta ei leitud, kus oleks müüdud tulemasinat koos noaga. Müüjad juhatasid leti nr 75 juurde, kus oli tõepoolest müügil tulemasin koos liigendteraga, kuid A.Mi selgituste kohaselt oli temal teistsugune ja sellist müügil ei olnud. (t/l 56-59) 26.08.2005 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis Ljudmilla J fotol nr 2 kujutatud Vitali Prošinis ära isiku, kelle kohta tunnistaja andis ütlusi 10.08.2005 ja kes 09.08.2005 õhtul liikus tunnistaja järel kuni bussiootepaviljonini ja hakkas Kerese peatuses rääkima Katjaga. (t/l 67-69) 02.09.2005 koostatud kahtlustatava A.Mi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kirjeldas A.M tulemasinat noateraga. Täpsustas, et augusti alguses pidas oma sünnipäeva ning jõi kõik järgmised päevad, mistõttu kaotas kontrolli. See viiski traagilise juhtumini, et lõi tütarlast noaga ainult selle eest, et ta sõnad tundusid haavavate ja solvavatena. Möönab, et ei mäleta kõiki üksikasju ja ei mäleta üldse seda, et enne tütarlastega kohtumist oleks kõndinud mingi naisterahva järel. Ka tütarlapsi ei mäleta ega suudaks neid ära tunda. Mäletab vaid seda, et nimetati pederastiks ja solvus selle peale väga ja vastuseks solvangule lõi noaga. Oli ükskõik, keda lõi. Mäletab, et solvasid koos ja seetõttu ei valinud keda lüüa. (t/l 70-75) 02.09.2005 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis A.M fotode järgi ära M.Fi fotol nr 3 ja fotol nr 4 kujutatud Aleksei Jevsejevis Aleksei nimelise isiku, kellele andis oma tulemasina. (t/l 76-78) Koopiad J.Li ambulatoorsest kaardist. (t/l 87-89) 05.09.2005 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 669 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et J.Lil oli tuvastatud hingetoru läbiv torke-lõikehaav kaela keskjoonel eespinnal laialdase nahaaluse õhkemfüseemiga kaela ja näo piirkonnas ning parempoolse õhkrinna ja õhkseinandiga. Kohtuarstlikul läbivaatusel 09.09.2005 oli tuvastatud paranenud haav kaela eespinnal ülemises kolmandikus keskjoonel ja sellest allapoole trahheostoomia järgselt paranenud haav. Tuvastatud tervisekahjustus võis olla tekitatud 09.08.2005 löögist teravaservalise või torke-lõikevahendiga. Traumeerivaks esemeks võis olla ekspertiisimääruses toodud tulemasin-nuga. Löögi suund eestpoolt ja veidi vasakult paremale, kusjuures kannatanu ja ründaja võisid olla nii püstises asendis kui ka kannatanu võis istuda pingil, nagu ta väidab. Kohtumeditsiinilisel viisil ei ole võimalik löögi jõudu määrata, võib arvata, et löögi jõud oli piisav hingetoru läbiva tervisekahjustuse tekitamiseks. Nimetatud tervisekahjustus, millega kaasnes laialdane õhkemfüseem kaela ja näo piirkonnas, parempoolne õhkrind ja õhkkeskseinand, mis 4 vajanud kirurgilist vahelesegamist õhkemfüseemi edasiseks vältimiseks, oli eluohtlik nii tekitamise ajal kui ka selle järgselt. (t/l 90-93) 28.09.2005 koostatud kahtlustatava A.Mi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt saab kahtlustatav aru sellest, et teda kahtlustatakse KarS§ 113 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tunnistab end süüdi selles, et lõi noaga tundmatut tütarlast kaela, kuid ei olnud mingit kavatsust teda tappa, kõik toimus spontaanselt. Ei ole nõus käitumise kvalifitseerimisega KarS § 113 ja 25 lg 2 järgi, küll tunnistab end süüdi raske kehavigastuse tahtlikus tekitamises. (t/l 96-98) BRLT Grupp Premator esitatud iseloomustusest nähtuvalt vormistati A.M tööle laevamaalrina alates 20.06.
3. Mingeid korrarikkumisi selle aja jooksul ei esinenud, oli distsiplineeritud töötaja, tööülesannetesse suhtus kohusetundlikult. (t/l 108) Murru Vanglast esitatud iseloomustusest nähtuvalt A.M vanglas viibimise ajal ei õppinud ega töötanud, probleeme alkoholi või narkootiliste ainete tarbimisega seoses ei olnud. Ühel korral on karistatud kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. (t/l 125) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud A.Mi süüd tunnistavaid ütlusi, A.Mi omakäelist puhtsüdamikku kahetsust, kannatanu J.Li, tunnistajate J.Na, Ljudmilla J ütlusi, kahtlustatava osavõtul läbi viidud ütluste olustikuga seostamise kohta koostatud protokolle, J.Li tervisekahjustuse kohta koostatud meditsiinidokumente ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamust, asub seisukohale, et süüdistatava A.Mi süü temale inkrimineeritud J.Lile tervisekahjustuse tekitamises on tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine süüdistusaktis kvalifitseeritud KarS § 113 ja 25 lg 2 järgi. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritud kahtlustuses täies ulatuses, kuid pärast seda kui teda hakati kahtlustama KarS § 113 ja 25 lg 2 järgi, eitas ta tahtliku tapmise tahtlust ning endiselt oli seisukohal, et ta tunnistab oma süüd vaid raske tervisekahjustuse tekitamises. Samas pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist kriminaalasjas esitas A.M apellatsioonkaebuse ja asus seisukohale, et tema käitumine tuleb kvalifitseerida hoopis KarS § 119 järgi, so raske tervisekahjustuse tekitamisena ettevaatamatusest. Kohus, kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, sealhulgas ka süüdistatava esitatud apellatsioonkaebust, kohtuistungite protokolle, Tallinna Ringkonnakohtu määrust, asub alljärgnevatele seisukohtadele. A.Mit süüdistatakse KarS § 113 ja 25 lg 2 järgi teise inimese tapmise katses. Vastavalt KarS § 25 lg 1 sõnastusele on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ning lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seega tuleb tuvastada, kas A.Mi käitumise lõppeesmärgiks oli J.Li tapmine ja miks jäi see eesmärk A.Mil saavutamata. Süüdistatava enese kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtuvalt oli süüdistatav alkoholijoobes ning mäletab toimunut lünklikult, kuid mäletab seda, et teda solvati ning kättemaksuks võttis taskust välgumihkli, vajutas nuppu ja väljutas noatera ning lõi huupi naisterahvast, tundmata huvi selle vastu kuhu ja keda ta lühikese teraga lõi ning läks edasi kodu poole. Kannatanu J.Li ütlustest nähtuvalt tuli ootamatult tema juurde meesterahvas, kes pakkus jäätist ning kui kannatanu oli keeldunud, sõi süüdistatav ise jäätise ära, kuid mõne aja pärast tõukas rahulikult seisnud süüdistatav teda ootamatult ülakehasse ning ta avastas, et kõrist hakkas verd voolama. Meesterahvas aga kõndis rahulikult oma teed. Seega ei nähtu ei süüdistatava ega kannatanu, samuti sündmuse juures olnud tunnistajate J.Na või Ljudmilla J ütlustest seda, et süüdistatav oleks midagi öelnud või mõista andnud selle kohta, et ta sooviks kannatanut tappa. Ka süüdistatav ei ole oma ütlustes kordagi mõista andnud, veel vähem tunnistanud kannatanu tapmise tahtlust, küll on kahetsenud seda, et tekitas tervisekahjustuse. Seega tuleks süüdistatava käitumise eesmärk kindlaks teha süüdistatava objektiivse käitumise põhjal sündmuskohal. Seda on võimalik teha samuti vaid süüdistatava enese, kannatanu ja kahe tunnistaja ütluste põhjal. Süüdistatav ise ei mäletanud 5 seda, et ta oli koos L.Jga liikunud alates kauplusest ootepaviljonini, kuid pidas sellist asjaolu võimalikuks kui L.J seda väidab. Samas on süüdistatav seletanud, et möödus tütarlastest ja teda solvati ning reageeris sellele löögiga, mis oli aga kannatanule ja tunnistajatele ootamatu. Seejärel aga liikus sõna lausumata edasi. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav tunnistanud, et pärast solvangut võttis taskust tulemasina, vajutas sellel olevale nupule, millega tuli välja tera ning lõi umbes ühte tüdrukut, vaatamata keda lõi ja kuhu. Kannatanu ja tunnistajad on aga väitnud, et mingit solvamist ei olnud. Arvestades seda, et tunnistaja L.J ütluste kohaselt juba eelmise kaupluse juures üritas süüdistatav temaga suhelda ja seejärel järgnes tunnistajale kuni järgmise kaupluseni ja asus suhtlema J.Na ja J.Liga, asub kohus seisukohale, et süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta üldse ei suhelnud kannatanu ja tunnistajatega, tuleb lugeda ebausaldusväärseteks ning usaldusväärsemaks tuleb lugeda tunnistajate ja kannatanute ütlusi selle kohta, et süüdistatav nendega suhtles. Samas peab kohus võimalikuks, et kannatanu või mõni tunnistajatest ütles süüdistatavale halvasti selleks, et temast lahti saada, kuivõrd ka joobes isikule nagu seda oli süüdistatav, on vaja mingit ajendit agressiivseks käitumiseks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt üritas süüdistatav suhelda nii L.J kui ka J.Liga, kuid mõlemad püüdsid süüdistatava seltskonda vältida, mida ilmselt ka süüdistatavale mõista andsid ning see võis süüdistatavat ärritada. Süüdistatav reageeris sellele ühe löögiga kannatanu kõri piirkonda. Isiku kohtuarstliku ekspertiis aktist nähtuvalt oli kannatanule tekitatud torkehaav kõrisse, mis oli tekitamise hetkel elule ohtlik. Ka süüdistatav ei vaidlusta vigastuse tekitamist, kuid asus kohtuistungil esitama versiooni selle kohta, et lõi küll käes olnud tulemasinaga, kuid küüneviili liikumist fikseeriv nupp ei olnud korras ja ta ise küüneviili ei vabastanud. Avaldatud ütluste kohta miks ta väitis kohtueelsel menetlusel seda, et alles pärast solvangut ta võttis taskust tulemasina, vajutas nupule ja vabastas tera ning lõi kannatanut, seletas ta, et oli kinnipidamisest šokis. Ometigi on ta ka nädal hiljem andnud samasuguseid ütlusi, mistõttu loeb kohus usaldusväärsemaks kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, kuivõrd need on olnud ühesugused ning kohtuistungil on süüdistatav püüdnud oma süüd vähendada ja põhjendada tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatu liigutusega. Sellisest süüdistatava käitumisest teeb kohus järelduse, et end solvatuna tundes otsustas süüdistatav kätte maksta ja reageeris välise ärritaja suhtes vägivallaga, kasutades selle realiseerimiseks esimest kätte juhtunud eset, milleks osutus tulemasin, mille küljes oli terav ese, millisest piisas raske tervisekahjustuse tekitamiseks. Kuivõrd löök sattus kannatanule kõrri, tekitas süüdistatav kannatanule raske tervisekahjustuse. Kohus välistab süüdistatava ja kannatanu ning tunnistajate ütlustest tuvastatava süüdistatava käitumise põhjal võimaluse, et tegemist oleks olnud süüdistatava kavatsetusega kannatanu tappa, kuivõrd kriminaalasjast ei ole võimalik teha mingeid järeldusi selle kohta, et süüdistataval oleks olnud eesmärki saavutada kannatanu surm. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole võimalik üheselt jõuda ka sellisele järeldusele, et süüdistatav oli teadlik sellest, et tema teo tagajärjel saabuks kannatanu surm. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegi süüdistatav vaid ühe löögi ja läks edasi, seega ei veendunud ta selles, kas kannatanu sureb või mitte, seega oli tal tagajärje suhtes ükskõik. Kaudse tahtluse puhul on tähtis see, et süüdistatav küll kindlalt ei tea, et tema üks löök põhjustab kannatanu surma, kuid peab seda võimalikuks ning möönab seda. Käesoleval juhul ei teadnud süüdistatav isegi seda kuhu ta lõi ning liikus edasi. Kinnipidamisel aga oli üllatunud tekitatud tagajärje raskusest. Kui võtta aluseks tavalise inimese elukogemus ja suutlikkus aru saada toimepandust ning võimalikust tagajärjest, siis antud juhul ei saa taolist võrdlust kasutada, kuivõrd tavalisel inimesel puudub süüdistatava elukogemus, mis muuhulgas sisaldab ka kogemust noaga tappa ja käte ning jalgadega teist inimest surnuks peksta. Sellistest andmetest võiks järeldada, et süüdistatava varasem kogemus teiselt inimeselt elu võtmisel on oluliselt suurem ning tema teadmised torkeriista tõhususest ja inimese elutähtsate organite asukohast oluliselt suuremad. Selleks, et tuvastada võimalust, kas süüdistatav võis pidada surma saabumist võimalikuks ja möönda selle saabumist, tuleks tuvastada kehavigastuse tekitanud ese ja seda vaadelda. Seda aga kriminaalasjas tehtud ei ole ning kohtul puuduvad ka andmed selle kohta kui pikk oli tulemasina küljes olnud teravik ning kas tegemist oli nn noateraga või küüneviiliga nagu süüdistatav on lõpuks väitnud. Kriminaaltoimikus leiduv algeline joonistus ja selle juurde 6 antud umbkaudsed mõõtmed ei anna kuriteoriista kohta tegelikult mingeid arvestatavaid andmeid, kuivõrd need on oletuslikud ja tuletatavad süüdistatava meenutustest eseme kohta, mis oli tema käes kümme päeva. Vaid isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist saab järeldada, et sellega on tekitatud raske tervisekahjustus, mis oli elule ohtlik. Seega ei pea kohus ka võimalikuks tuvastada süüdistatava käitumises teise inimese tapmise kaudset tahtlust, eriti veel juhul, kus käitumine on kvalifitseeritav katsena. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest ei ole võimalik tuvastada seda, mil viisil oleks süüdistatav vahetult alustanud vastavalt oma ettekujutusele teise inimese tapmisest tapmise toimepanemist kaudse tahtlusega ning miks jäi tema tegu lõpule viimata kui tal olid selleks tegelikult kõik võimalused olemas. Ka kaudse tahtlusega tapmise toimepanemisel peab tuvastama seda, et süüdistatav pidas võimalikuks kannatanu surma saabumist ja möönis kannatanu surma saabumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kriminaaltoimikus olevate andmete põhjal võimalik tuvastada kas A.M pidas J.Li surma saabumist võimalikuks ja kas ta möönis kannatanu surma saabumist. Seetõttu leiab kohus, et on välistatud võimalus kvalifitseerida süüdistatava käitumist KarS § 113 ja 25 lg 2 järgi ning kohus leiab, et süüdistatav tuleb KarS § 113 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista KarS § 113 ja 25 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu puudumise tõttu. Samas lasub kohtul kohustus tuvastada, kas süüdistatava käitumises ei leidu mõne teise süüteo koosseisu, kuivõrd kannatanule oli tekitatud raske tervisekahjustus, mis oli tekitamise momendil elule ohtlik. Süüdistatava reageeringust kannatanu võimalikule solvangule võib järeldada, et joobes süüdistatav tahtis solvangu eest kätte maksta, mida ta on ise ka kohtueelsel menetlusel tunnistanud. Süüdistatava käitumisest, mis seisnes selles, et ta võttis taskust välja tulemasina ja vabastas tera ning lõi sellega kannatanut, võib järeldada, et ta ei pidanud küllalt tõhusaks vaid lahtise käe või rusikaga löömist, mistõttu pidas vajalikuks kasutada midagi tõhusamat, mis samas oma väiksusega ei ärata tähelepanu, kuivõrd lihtsalt käega lüües oleks seda märganud ka tunnistajad. Käesoleval juhul aga tunnistajad midagi erilist ei märganudki ja kannatanu märkas verd juhuslikult ning alles siis pöörasid sellele tähelepanu ka tunnistajad. Sellest saab järeldada, et ründevahendi valimisel ja ründamisel ülakehasse, antud juhul kõrisse, süüdistatav vaatamata oma joobele arvestas sellega, et ta vigastab nägu või kõri, kus asuvad inimese elutähtsad organid. Seega oli süüdistatava soov kannatanut vigastada sellisel viisil, mis leevendab tema solvumistunnet. Samas ei saa aga väita seda, et süüdistatava ühe liigutuse eesmärgiks oligi raske tervisekahjustuse tekitamine, mis on elule ohtlik, mistõttu leiab kohus, et tegu ei olnud toime pandud kavatsetusega. Küll aga leiab kohus, et süüdistatav teadis oma varasema elukogemuse põhjal seda, et sellise lühikese teraga näkku või kõrisse lüües tekitab ta raske tervisekahjustuse, mis on elule ohtlik ning süüdistatava lahkumist sündmuskohalt pärast löögi tegemist saab hinnata ükskõikse suhtumisena teo tagajärge. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatav on otsese tahtlusega toime pannud tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule, kuivõrd isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud arvamuse kohaselt oli kannatanule tekitatud hingetoru läbiv torke-lõikehaav kaela keskjoonel eespinnal laialdase nahaaluse õhkemfüseemiga kaela ja näo piirkonnas ning parempoolse õhkrinna ja õhkseinandiga, mis vajas kirurgilist vahelesegamist õhkemfüseemi edasiseks vältimiseks, mis oli eluohtlik nii tekitamise ajal kui ka selle järgselt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt tekitas sellise vigastuse aga süüdistatav, mida ta on ka tunnistanud. Seega oli süüdistatava käitumise ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse vahel põhjuslik seos ning kohus leiab, et süüdistatava käitumises esineb KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo koosseis ning on küllaldane alus A.Mi süüditunnistamiseks KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus, mida ta on korduvalt väljendanud nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungitel, kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistataval juba alaline töökoht ja sissetulek ning ühe juhusliku kohtumise ajal 7 võõra isikuga oma käitumise üle kontrolli kaotamise tõttu tekitati võõrale inimesele elule ohtlik tervisekahjustus, mille tekitamise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates 4 aastast. Arvestades toimepandu tagajärge ja süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid oleks küllaldane alus mõista süüdistatavale karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või isegi seda ületavalt. Samas arvestades süüdistatava avaldatud kahetsust ning seda, et pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist ei olnud süüdistatavat karistatud ei väärtegude ega kuritegude toimepanemise eest ning ta oli asunud tööle ja tal oli alaline sissetulek, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades aga inkrimineeritud teo raskust ja selle tagajärge ning süüdistatava isikuandmeid, millest võib teha järeldusi vägivaldsusele kalduvuse kohta, ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 või 74 sätteid ning leiab, et mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 8