4-05-717\1

4-05-717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-05-717 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik E.T Kohtuvälise menetleja esindaja Juhtivkonstaabel Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. E.T süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. E.Tle määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates E.T poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas hiljemalt kohtu poolt määratud tähtajaks, so hiljemalt 19.06.
5. Karistuse kohtu poolt määratud tähtajaks ärakandmata jätmisel kohaldada E.T suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. E.Tlt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.05.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.09.2005 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 701907 selles, et 08.09.2005 peeti Rahumäe tee 6 hoones kinni narkojoobe tunnustega E.T, kes toimetati Wismari Haiglasse ning 09.08.2005 kella 17.10 ajal Wismari Haiglasse toimetatud E.Tl tuvastati vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3681/81 kokaiini tarvitamise tunnused ja koostati väärteoprotokoll selles, et E.T on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märkinud, et 07.09.2005 õhtul võttis ühe tableti Truxuali ja võis võtta ka teise. 08.09.2005 läks Rahumäe tee 6 asuvasse liiklusjärelevalve osakonda, kus peeti kinni ja toimetati Wismari Haiglasse ekspertiisi. Oli tarvitanud narkootilisi aineid 5-7 päeva enne 08.09.
8. Millist ainet tarvitas, seda ei mäleta. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et tuleb tegu tunnistada, vaidlustada nagu ei saa. Tegelikult rikuti menetlusnorme, sest proov võeti politseiosakonnas ja ei pitseeritud. Purk anti pihku ja öeldi, et anna arstile. Põhimõtteliselt on kohtuvälise menetleja taotletud arestiga nõus. Sissetulekuks on 1500 kroonine pension ja ravimihüvitus. Suurem osa trahve on tasutud, paar trahvi on maksegraafikuga tasumisel. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks määrata arest, kuid kuna menetlusalust isikut ei ole varem karistatud arestiga, siis võib määrata lühiajalise aresti, milline tuleks ära kanda hiljemalt 01.06.
9. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütlustega ülekuulamisprotokollis kui ka ebalevate ütlustega kohtuistungil ja laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et kokaiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem aastate jooksul neljal korral samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, samuti on teda karistatud teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on suuremas osas tasutud. Määratud ja suuremalt jaolt tasutud rahatrahvidele vaatamata jätkas menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Menetlusaluse isiku sissetulekuks on invaliidsuspension, millest ilmselgelt ei piisaks uue rahalise sanktsiooni tasumiseks, eriti juhul, kui senised trahvid on osaliselt tasumata. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ja pärast menetlusesemeks olevat väärtegu ei ole teda ka uute väärtegude toimepanemise eest enam kui poole aasta jooksul karistatud, siis peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks lühiajalise aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena lühiajaline arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik