lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna vastav lahter kohtuvälise menetleja otsuses on täitmata, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas ja milliseid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastas ja otsuse tegemisel arvestas. Ülekuulamise protokollis on S. M oma süüd tunnistanud ning omakäeliselt vabandanud rikkumise eest, mida kohus loeb karistust kergendavaks süü tunnistamiseks ja puhtsüdamlikuks kahetsuseks. S. M karistust raskendavad asjaolud puuduvad. LS § 746 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut, LS § 7435 lg 1 kuni 50 trahviühikut.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud sanktsiooni ülempiiri lähedane karistus – rahatrahv 40 trahviühikut - ei vasta väärteo asjaolude raskusele ja väärteo toime pannud isikule. S. M väärteo kirjelduses nimetatud õiguserikkumised ei kujuta endast reaalset ohtu teistele liiklejatele. Karistusregistri õiendist nähtuvalt ei ole S.Md viimasel kahel aastal väärteo korras karistatud ning aastatel 1997 – 2003 määratud trahvid on viivituseta tasutud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et S. Md võib lugeda üldiselt õiguskuulekaks liiklejaks ning eelkõige on talle määratava karistuse eesmärk tuletada meelde kehtestatud eeskirjade pideva järgimise vajadust ja kohustada eeskirju hoolsamalt täitma. Seda eesmärki on võimalik täita kohtuvälise menetleja määratust väiksema trahvisummaga. Väärteomenetluse seadustiku (VMS) § 53 sätestab kohtuvälise menetleja õiguse kohaldada vähetähtsate väärtegude puhul hoiatamismenetlust. Hoiatamismenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse (§ 53 lg 5). Kohtuväline menetleja ei ole hoiatamismenetluse kohaldamist vajalikuks pidanud ja on väärteoasjas läbi viinud kiirmenetluse. VMS § 132 ei võimalda kohtul kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel teha lahendit, millega lõpetatakse väärteoasjas menetlus ja kohaldatakse hoiatamisemenetlust. Eeltoodu alusel kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse, vähendades karistuse määra poole võrra. Juhindudes VMS § 132, 133, 134 kohus Otsustas : 1. Rahuldada S.M kaebus osaliselt, tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 21.01.2006 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2314,06,001343 ja teha uus otsus. 2. Süüdi tunnistada S.M: 2.1. liiklusseaduse § 746 järgi liikluseeskirja nõuete rikkumises, mis seisnes selles, et ta juhtis nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõidukit; 2.2. liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi selles, et tal ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti, sõiduki registreerimise dokumenti ning sõiduki kasutamise volikirja. 3.
lg 1 alusel määrata S.Mle liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221083778606 Hansapangas, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteoasjade kantseleisse. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates 12.maist 2006.a., mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Helve Särgava Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.