4-06-177\1

Väärteoasi nr.4-06-177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinnas,

1. mail 2006.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava, sekretäri Ülle Karna juuresolekul, kaebuse esitanud menetlusaluse isiku K. K’e, tema esindaja Tiit Eenmaa ja kohtuvälise menetleja Põhja PP Kesklinna Politseijaoskonna esindaja Ainvar Rahe osavõtul arutas 27.03.06 ja 08.05.06.a. avalikul kohtuistungil Tallinnas Liivalaia kohtumajas K.Ke () kaebust Põhja PP Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabli T. Keskküla 31.10.2005 otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2316,05,
2. Vaidlustatud otsuse kohaselt Kaarli pst 5 korter 8 elanikud häirivad pidevalt teiste majaelanike rahu, kuulates valjult muusikat nii öisel kui ka päevasel ajal, eksides sellega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Seega pani K. K toime karistusseadustiku § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest talle määrati rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses summas 180 krooni. K. K 10.01.2006 kohtule esitatud kaebuses ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega. Kaebuse kohaselt K. K ei ole rikkunud avalikku korda KarS § 262 tähenduses. Otsuse on väärteo toimepanemise ajana fikseeritud 17.08.2005 kell 00.57 ning muusika kuulamist muul ajal tuvastatud ei ole, s.t. ei ole tõendatud pidev muusika vali kuulamine. Kaebuse esitaja kinnitab, et ei ole 17.08.2005 kell 00.57 ega ka muul ajal kuulanud muusikat tugevusega, mis võiks häirida teiste majaelanike rahu. Kohtuvälise menetleja otsuses toodud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Tallinna linna avaliku korra eeskiri keelab häirida öörahu kell 23.00 – 7.00, kuid ei keela muusika kuulamist öisel ajal. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, millise tugevusega muusikat kaebuse esitaja 17.08.2005 kell 00.57 kuulas, ei ole võimalik väita, et muusika kuulamine öisel ajal häiris majaelanikke. Seega ei ole võimalik väita, et muusika kuulamine on avaliku korra ilmselge rikkumine. Avaliku korra rikkumisena saab käsitleda vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja eeskirju. Kaebuse kohaselt asub vaidlusalune korter nr 8 omandireformi käigus õigustatud subjektile tagastatud elamus, mida kaebuse esitaja kasutab üürisuhte alusel. Seega toimus väidetav muusika vali kuulamine eravalduses, mitte avalikus kohas. Eravalduses toimepandud tegu, mille tagajärjel ei rikuta avalikku korda, ei ole vaadeldav avaliku korra rikkumisena. Tegude puhul, mis ei ole väärteod, kuid häirivad majaelanikke, saab oma rikutud õigusi kaitsta eraõiguslike vahenditega. Kaebuse esitaja taotleb ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Menetlusalune isik sai väärteo otsusest teada kohtutäitur Mati Roodese poolt saadetud täitekutse alusel 29.12.2005 ning otsus väljastati kaebuse esitajale 04.01.2006.a. Otsuses ei ole fikseeritud kuupäeva, millal on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuväline menetleja ei ole menetlusalust isikut informeerinud tähtajast, mil otsus on tema juures kättesaadav ning kaebuse esitajal vastav teave puudus. Väärteomenetluse § 114 lg 4 kaebuse esitamise tähtaeg on kohaldatav, kui menetlusalune isik teab tähtpäeva, millal otsus on menetleja juures kättesaadav. Kohus tegi kindlaks: Esmalt kohus lahendab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. VTS § 114 lg 4 kohaselt kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitaja esindaja kohtuistungil väitis, et väärteoprotokollis ei olnud märgitud, mis ajast on otsus kättesaadav. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 11.11.
3. Protokolli visuaalsel vaatlusel on selgelt märgatav, et eelnimetatud kuupäev on kirjutatud muust tekstist erinevalt: kogu muu tekst on kirjutatud tugevalt pastapliiatsile vajutades, kirjutatu on paberisse pressitud ja paberi teisel poolel tunda. Kuupäeva 11.11.2005 kirjutamisel on kirjutusvahendile minimaalset survet avaldatud: osa esimesest numbrist 11 on vaevunähtav ning kirjutatut ei ole paberi teisel poolel näha ega tunda. Seega võis kuupäev kirjutamisel mitte kopeeruda protokolli järgmisele, menetlusalusele isikule antavale eksemplarile. Kaebuse esitaja on algusest peale rikkumisele vastu vaielnud, koheselt peale otsusest teadasaamist on kaebuse esitaja pöördunud kohtuvälise menetleja poole otsuse saamiseks ning esitanud kohtule kaebuse. Kohus loeb tõeseks kaebuse esitaja väited, et talle ei olnud otsusega tutvumise tähtpäev teada, kuigi kohtul ei olnud võimalik kaebuse esitaja protokolli koopial kuupäeva olemasolu kontrollida. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus loeb kaebetähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel ja ennistab kaebuse esitamise tähtaja. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kuna kaebuse esitaja kasutab üürisuhte alusel korterit õigustatud subjektile tagastatud elamus, siis selles kui eravalduses toimepandud tegu ei ole avaliku korra rikkumine. Kaarli pst 5 elamu on mitmekorruseline kortermaja, kortereid kasutavad üürisuhete alusel erinevad, kaebuse esitajaga mitteseotud isikud. Riigikohus on 18.09.2003.a. lahendis nr 1-1-102-03 (RT III 2003, 27, 277) märkinud, et avaliku korra rikkumine KarS § 262 järgi (avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest - …) eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu /…/. Seega muusika vali kuulamine korteris, kui sellega rikutakse väljaspool seda eluruumi elavate kolmandate isikute rahu, on käsitatav avaliku korra rikkumisena. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistaja ütlused ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et kaebus on põhjendatud. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses toodud väärteokirjelduse kohaselt heidetakse korter 8 elanikele ette liigse valjusega muusika kuulamist päeval, õhtul ja öösel. Väärteoprotokollis on nimetatud Tallinna linna avaliku korra eeskirja punkti 4.
4. rikkumine. Otsuses viide konkreetsele avaliku korra normile puudub, otsuse kohaselt on kaebuse esitaja eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Väärtegude toimepanemise ajal ja kuni 01.01.2006 kehtinud, Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 määrusega kinnitatud Tallinna linna avaliku korra eeskirja p 4.
5. keelab häirida öörahu (kella 23.00 – 07.00). Igal ajal on keelatud tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid (eeskirja punkt 4.1.). Seega väljaspool öörahu saab muusika kuulamist käsitleda avaliku korra rikkumisena vaid juhul, kui tekitatav müra ületab normtasemeid. Eeltoodu alusel ei ole normide piiridesse jääva valjusega muusika päevasel ajal kuulamine kvalifitseeritav väärteona. Müranormide ületamist tõendavad vastavad mõõtmistulemused. Kohtuväline menetleja ega Kaarli pst 5 maja omanik O. - T. L ei ole viidanud, et korterist 8 kostva muusika mürataset oleks mõõdetud ning mõõtmistulemused ületaksid kehtestatud normtaset. Eeltoodu alusel tuleb väärteokirjeldusest välja jätta muusika kuulamine päevasel ja õhtusel ajal. Isikute rahu saab rikkuda konkreetse teoga. Tunnistajate L. Me ja G. T ütluste ning väärteomaterjalide kohaselt on K. Ke eluruumist kostva valju muusika tõttu politsei kohale kutsutud kahel korral, 17.08.2005 ja 24.08.
6. Väärteomaterjalide kohaselt politseinikud esimesel korral rahu rikkumist ei tuvastanud ning teisel korral ei olnud olulist müra, muusika keerati vastava hoiatuse peale vaiksemaks. Väärteoprotokolli koostaja on seega tuginenud elamu omaniku avaldusele ja tunnistajate ütlustele. Menetlusalune isik K. K on arvamusel, et omanik kiusab teda taga, kuna ta on Kaarli pst 5 elamus viimane sundüürnik ning omanik soovib temast vabaneda. Päevasel ajal ei saa nende korterist muusikat kostuda, kuna kedagi ei ole kodus. Majas käib mitmes korteris remont, seda kinnitasid ka tunnistajad. K. Ke sõnul vibreerivad maja seinad kogu aeg tänavaliikluse ning maja ees asuva bussipeatus tõttu. Politseid hakati kutsuma pärast seda, kui K. K 2004.a. keeldus üüri suuruse muutmisest. Teised sundüürnikud on asunud mujale elama, praegused üürnikud on elamusse asunud peale hoone õigustatud subjektile tagastamist. Kohus leiab, et kogutud tõendid ei kinnita pidevalt liiga valju muusika mängimist korteris nr 8 ning K. Ke seisukoht väärteoasja algatamise ja tema sundüürniku staatuse vahel võib olla põhjendatud. Kohus ei pea tunnistajate ütlusi väärteo toimepanemise osas usaldusväärseteks. Tunnistajad on majaomanikuga seotud elukaaslasena ja üürilisena, mistõttu tunnistajad võivad anda majaomaniku huvides tegelikkust moonutavaid ütlusi. Tunnistaja L. M on maja omaniku T.L elukaaslane, mis seab kahtluse alla tema tunnistuse objektiivsuse. Tunnistaja ütlused on vastuolulised. Tunnistaja väidetel kostus korterist nr 8 muusika ka koridori. Samas tunnistaja kinnitas, et Kaarli pst 5 on heas korras tugev Eesti-aegne maja, seinad läbi ei kosta. Tunnistaja väidetel on ta elamu hooldaja ja omaniku äraolekul tema esindaja, kuid tunnistaja ei ole käinud korteri nr 8 elanikke korrale kutsumas, samuti ei teadnud ta kindlalt, kas elamu omanik T.L või tema poeg on seda teinud. Tunnistaja G. T ja 2 tunnistajale võõrast isikut elavad üürnikena K. Ke korteri all asuvas korteris nr
7. Tunnistaja T seletas kohtuistungil, et teda häirib ülevalt korterist tulev vali muusika, mis paneb seinad värisema. Tunnistaja ei osanud kindlalt öelda, kas muusika kostub täpselt ülemisest korterist või kandub hoone konstruktsioonide kaudu mujalt. Tunnistaja olevat paaril korral käinud valju muusika tõttu ülemise korteri ukse taga. Tunnistaja sõnul teised korteris 5 elavad üürnikud ülakorruselt tuleva müra üle ei kaeba, kuna nende tubadesse muusika ei kostu. Samas tunnistaja väitis, et maja kostab väga läbi. Samuti tunnistaja T kinnitas, et majaomanik on temalt küsinud korterist nr 8 kostuva häiriva muusika kohta ning tunnistaja andis väärteoasjas ütlusi koostöös majaomaniku T. Lga. Pidevat rahu rikkumist korterist nr 8 kostva muusikaga ei kinnita ka muud väärteoasja materjalid. Väärteomaterjalide hulgas oleval 16.08.2005 patrullilehel on kanne, et 17.08.2006 kell 01.00 Kaarli pst 5 – 8 lärmi kui sellist ei olnud, võib-olla bass oli natuke kõvasti. Kohtuvälise menetleja poolt tunnistajana üle kuulatud, väljakutsel käinud politseiniku A.Metsluhti ütluste kohaselt oli Kaarli pst 5 – 8 ukse taga koridoris täielik vaikus. Korteri 11 omaniku korteris oli kuulda korterelamus tavalisi üksikuid hääli, millest võis järeldada, et alumisel korrusel vaadatakse televiisorit. 24.08.2005 patrullilehele on tehtud kanne „Kaarli 5-8 vali muusika Tehtud suuline hoiatus. Pandi vaikseks.“ Väljakutsel käinud politseinik M.Viinamägi seletas tunnistajana kohtuvälisele menetlejale, et 24.08.2005 kell 23.41 paiku Kaarli pst 5 – 8 ukse taga koridoris oli kuulda vaikset muusikat. Politseinikud vestlesid korteri nr 8 elanikuga, kes lubas muusika veelgi vaiksemaks keerata. Peale seda ukse taga enam muusikat kuulda ei olnud. KarS § 23 kohaselt väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Väärteo protokoll on koostatud K. Kele. T.L 18.08.2005 politseile esitatud avalduse kohaselt häirib teiste majaelanike rahu pidevalt Andri Möll. Patrullilehe kandest nähtuvalt 17.08.2005 menetlusalust isikut K. Kt ennast kodus ei olnud, televiisorit vaatas tema poeg Andri Möll. Samuti on 02.09.2005 väärteomenetluse alustamise teatises märgitud, et väärteomenetlust alustati seoses Andri Mölli tegevusega. Andri Möll on täisealine, väärteomaterjalidest ei nähtu, mis põhjusel on väärteokaristus määratud tema emale K. Kele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et K. Ke käitumises puuduvad väärteo tunnused, kohus rahuldab kaebuse ja lõpetab väärteomenetluse. VTMS § 23 sätestab, et menetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 1 – 3 või 5 – 6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi eelarve vahenditest. K. K taotleb hüvitada talle 5500 krooni kaitsjale makstud tasu. Avaldusele lisatud arvete ja maksekorralduste järgi on K. K maksnud kaitsjale T. Eenmaale 12.01.2006.a. 3500 krooni kaebuse koostamise ja kohtus kaebuse arutamisel esinduse eest ning 05.05.2006.a. 2000 krooni kaebuse kohtus menetlemisel osutatud õigusabi ja esinduse eest. Seoses kohtuvälise menetleja taotlusega tunnistajate üle kuulamiseks peeti asjas 2 istungit. Arvestades väärteoasja suhteliselt madalat keerukusastet, vaidlustatud väärteotrahvi suurust 180 krooni ning kohtuistungite kestust, loeb kohus hüvitamisele kuuluvaks mõistlikuks kaitsjatasu suuruseks 3500 krooni. Juhindudes VTMS § 23; § 29 lg 1 p 1; § 38 lg 1; § 132 p 3; § 133 – 135; § 156; KrMS § 172 lg 1 ja lg 2 p 2, kohus otsustas: Rahuldada K. Ke kaebus, tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 31.10.2005.a. otsus väärteoasjas nr 2316,05,005573 ja lõpetada väärteoasjas menetlus. Hüvitada K. Kele riigieelarve vahenditest kaitsjale makstud tasu 3500 (kolm tuhat viissada) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades kassatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates 12.maist 2006.a., mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Helve Särgava Kohtunik