4-05-315\1

Väärteoasi nr. 4 – 2243 / 05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. mail 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: A.M kaebaja esindaja: Raul Keba kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Andrus Reide osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. aprillil 2006 a. A.Mi kaebust otsusega väärteoasjas nr. 2314, 05, 023403 A.Mi suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses A.M kirjeldab, et 20.08.2005 a. kell 02.25 peatas mootorsõiduki Audi 100 reg. nr. 932 ALJ Mere pst. 4, et võtta automaadist raha. Tema sõiduki kõrval peatus politseiauto ja politseinikud nõudsid tal esitada sõidudokumendid. Politseinikud tuvastasid tal alkoholijoobe. Kuna ta oli õhtu jooksul joonud 6 cl viskit ja söönud seejuures korraliku õhtusöögi, oli kindel, et on kaine ning seetõttu ei nõustunud mõõdiku näiduga. Wismari haiglas võeti temalt proovid alkoholi ja narkootikumide tarbimise kohta. tal tuvastati 1, 04 promilli ehk kerge alkoholijoove. Seejärel ta toimetati politseiosakonda, kus teda hoiti kinni hommikuni. Talle mõisteti LS § 74 – 19 rikkumise eest rahatrahv summas 16500 krooni ja menetluskulud summas 570 krooni. Ta leiab, et tema õigusi on rikutud, sest VTMS § 44 lg. 2 kohaselt võetakse isiku kinnipidamise korral temalt viivitamata ütlused väärteo toimepanemise kohta ning koostatakse isiku kinnipidamise protokoll või väärteoprotokoll. Tema suhtes koostati väärteoprotokoll alles
3. 08 hommikul, kusjuures protokollis puuduvad andmed kinnipidamise kohta. Samuti puuduvad protokollis andmed kohtuvälise menetleja asutuse, struktuuriüksuse ja aadressi kohta. Sellega on rikutud VTMS § 69 lg. 1 ning tegu on niivõrd olulise rikkumisega, et see toob kaasa väärteoprotokolli tühisuse. Käesolevas asjas ei ole kaebajale protokolli koostamisel tema õigusi ega kohustusi selgitatud, puudub ka allkiri nende selgitamise kohta protokolli pöördel, mistõttu on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud protsessiõigusi. VTMS § 76 lg. 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kuna väärteoprotokollil puuduvad kohustuslikud andmed kohtuvälise menetleja – politseiasutuse, selle struktuurüksuse, aadressi ja registrikoodi kohta, saatis ta kaebuse kohtuvälise menetleja menetlustoimingu peale e-kirjana. Kuigi saatis arvatavale kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja menetlustoimingule enne asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemist, ei ole seda arvesse võetud. Käesolevas asjas on väärteoprotokolli koostamisel kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt materiaalõiguse ( viide olematule liikluseeskirja paragrahvile ja protokolli puudused ) kui ka protsessiõiguse norme. Samuti on oluliselt rikutud materiaalõiguse kui ka protsessiõiguse norme väärteootsuse tegemisel, mistõttu tuleb otsus väärteoasjas tühistada täies ulatuses väärteomenetlusõiguse rikkumise tõttu. Kohtuistungil kaebaja jääb kaebuses esitatu juurde. Lisab, et teda karistati joobnud olekus juhtimise eest rahatrahviga. Teda trahviti aga ei võetud arvesse tema vastuväidet. Talle jääb selgusetuks, et kui tal tuvastati Wismari haiglas kerge alkoholijoove ja teda oleks pidanud vabastama, kuid toimetati Pärnu mnt. osakonnast Lasnamäe osakonda. Ta oli joonud 8 cl viskit ja söönud ning tundis ennast kainena. Kaebaja esindaja selgitab, et tõendeid juurde lisada ei ole, kuid menetlusnorme on rikutud küllaltki palju. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostanud puudulikult, otsuse tegemisel on jäetud tähelepanuta menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause. Kaebaja tundis, et on kaine. Joobeseisundi tuvastamise akti pole vaidlustatud. Kinnipidamisel ta viibis koos kaebajaga autos. Auto on tema nimel, kuid auto on kaebaja kasutuses. Tegelikult kõik on kaebuses kirjas, tegemist on menetlusliku rikkumisega ja seetõttu otsus tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et otsus on tehtud õigesti ja rikkumise kvalifikatsioon õige. Väärteo toimepanemine kaebaja poolt on tuvastatud joobetuvastamise aktiga, mida pole kaebuse esitaja vaidlustanud. Kaebaja oli sõiduki roolis alkoholijoobes. Väärteoprotokollis vead, puudused, mis ette heidetud menetlejale on olnud vormistaja probleem aga asja sisu see ei muutnud. Otsus on koostatud õigesti ja tõendatud, et isik viibis alkoholijoobes. Karistus on mõistetud õigesti ja kaebus jätta rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on üheselt mõistetavalt ja selgelt märgitud politseiasutus, struktuuriüksus, aadress ja registrikood. A.Mile kui menetlusalusele isikule tut-vustati õigusi ja kohustusi ning nendega tutvustamist on kinnitanud oma allkirjaga. Väärteoprotokollis kirjeldatu alusel M juhtis mootorsõidukit olles joobeseisundis ja seega rikkus LE § 76 – 1 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 74 – 19 järgi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on ekslikult märkinud Mi poolt tuvastatu rikkumise LE § 76 – 1 järgi, kuigi rikkus LE § 76 lg. 1 sätteid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt väärteopro-tokollis ekslikult märgitu, et A.M rikkus LE § 76 – 1 sätteid, ei too kaasa väärteoot-suse tühistamist. A.M menetlusaluse isikuna omakäeliselt kirjutatud ülekuulamise protokollis on samuti allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud õigusi ja kohustusi. Väärteo kohta andis ütlusi, et kel-la 22 paiku joonud 4 cl alkoholi ja söönud. Politseinike poolt tuvastati tal alkoholijoove, kuid sel-lega ei nõustunud ja seetõttu Wismari haiglas tuvastatud tulemusi ta ei tea. Tal esinevad peale naisest lahkuminemist depressioon ja paanika hood ning arsti poolt määratud talle antidepresant. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr. 3283 / 222 alusel tuvastati Mi veres, uriinis kanep, amfetamiin, kokaiin. Arsti otsuse alusel M oli kerges alkoholijoobes. Esitatud kaebuses A.M ei vaidlustanud väärteootsust ega tema suhtes mõistetud raha-trahvi tühistamist, vaid seda, et väärteoprotokolli koostamisel kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt materiaalõigusi ja seetõttu tühistada väärteootsus täies ulatuses. Kohus leiab, et A.Mile tutvustati menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi ning seda on kinnitanud M ka antud allkirjaga. Samuti väärteoprotokollis on üheselt mõistetavalt ja sel-gelt märgitud politseiasutus, struktuuriüksus, aadress ja registrikood. M ei ole vaidlustanud temal tuvastatud alkoholijoovet, ta ise on ka kinnitanud alkoholi tarvitamist ja temal olev alkoho-lijoove on tuvastatud ka Wismari haiglas teostatud ekspertiisiga, seega Mi kaebus väärteo-menetlusõiguse rikkumise tõttu täies ulatuses tühistamise kohta jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 – 135 kohtunik otsustas: Jätta rahuldamata A.M kaebus. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsus nr. 2314, 05, 023403 jätta muutmata. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik