lg 3 alusel rahatrahviga 6000 krooni ja LS § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, kokku rahatrahviga 12 000 krooni. Kaebus otsusele R.
Kohtuvälise menetleja esindaja: Aivar Hirs Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: R.T RESOLUTSIOON 1. Jätta R.Tja kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 17.02.2006 otsusele nr 2373,06,000460 R.
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 17.02.2006 otsus nr 2373,06,000460 R.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 16.05.2006. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 17.02.2006 otsusega nr 2373,06,000460 karistati R.Tja LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 6000 krooni ja LS § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, kokku rahatrahviga 12 000 krooni. Sama otsusega lõpetati väärteomenetlus LS § 7419 lg 1 osas VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja alustati kriminaalmenetlust KarS § 424 tunnustel. Otsusele esitas R.Ti kaebuse, leides, et vaidlustamata LS § 7422 lg 3 järgi määratud karistust tuleks otsus tühistada LS § 7430 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises süüditunnistamise ja karistamise osas, kuna väide, et menetlusalune isik oleks tahtlikult eiranud reguleerija poolt antud kohustusliku peatumise märguannet, on väär. Ta ei märganud koheselt politsei mootorsõidukit, mis käskis tal koheselt peatuda. Hetkel, kui märkas enda taga peatumise märguandega politsei mootorsõidukit, peatus koheselt. Seetõttu ei ole ta tahtlikult eiranud reguleerija poolt antud kohustusliku peatumise märguannet. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et peatati teda Rannamõisa teel, kuid mitmendal kilomeetril, seda ei mäleta. Jäi kohe seisma kui nägi tahavaatepeeglist vilkureid. Spidomeetrile tähelepanu ei pööranud, rääkis sõbraga juttu. Mäletab, et kui valgusfoorid lõppesid, siis lisas kiirust. Eespool liikuvatele sõidukitele ja nende liikumiskiirusele tähelepani ei pööranud. Tähelepanematus võis olla ka tingitud alkoholist. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 29.01.2006 koostatud Maksim Pekarski ettekandest nähtuvalt jälitas ettekande koostanud politseiametnik kaebaja juhitud sõidukit mitu kilomeetrit ja sisse olid lülitatud nii vilkurid kui ka helisignaal. Kui oli jõutud kaebaja juhitud sõiduki kõrvale, andis teine politseiametnik läbi avatud küljeakna peatumismärguande ka helkurikettaga, millele samuti ei reageeritud ning alles Harku vallas Klooga maantee 4ndal kilomeetril sunniti kaebajat sõiduk peatama. Kaebaja ütlused väärteoprotokollis sisaldavad informatsiooni selle kohta, et kaebaja ei ole nõus protokolliga, sest ei näinud et keegi oleks teda peatanud. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel ilmneb, et kaebajal on tuvastatud alkoholijoove, millega on kaebaja ka nõustunud. Joobe suurus aga näitab seda, et kaebajal oli joove keskmise ja raske joobe piiril. Väärteomaterjalides leiduvad kaebaja omakäelised märkmed annavad ilmselgelt mõista seda, et kaebajal on olnud raskusi kirjaliku eneseväljendusega. Kohus asub seisukohale, et iga kaine juht oleks pidanud aru saama sellest, et taga vilkuritega sõitev politseisõiduk püüab juhile märku anda sellest, et juht peab peatuma. Käesoleval juhul on politsei sisselülitatud vilkurite ja helisignaaliga sõitnud kaebajal järel mitmeid kilomeetreid, sõitnud kõrvale ja andnud märku helkurkettaga ja seejärel edasi jälitanud kuni sundis kaebaja sõiduki peatuma teepeenral. Sellest annab tunnistust asjaolu, et kiiruse ületamine on fikseeritud Rannamõisa tee esimesel kilomeetril, sõiduk suudeti peatada aga Klooga maantee neljandal kilomeetril Harku vallas. Kohus leiab, et politseiametniku ettekandes märgitud asjaolud on usaldusväärsemad kui kaebaja väide selle kohta, et ta ei näinud politseiautot ja politseiametniku märguandeid, kuivõrd alkoholijoobes olles ei taju juht enam liiklussituatsiooni ja toimuvat adekvaatselt ega suuda olla piisavalt tähelepanelik ning täita juhi kohustusi, millised on sätestatud liikluseeskirjas. Kaebaja seletas kohtuistungil, et rääkis juttu sõbraga ning ei pannud tähele ei tee ääres kiirust mõõtvat politsevärvides sõidukit, oma liikumiskiirust ega eessõitvaid sõidukeid ja nende liikumiskiirust. Ometigi nähtub asja materjalidest, et politseiametnikud mõõtsid tee ääres seisva auto juurest kaebaja liikumiskiirust, jälitasid kaebajat, kes möödus eessõitnud sõidukitest ja pikalt liikus vastassuunavööndis. Seetõttu leiab kohus, et peatumismärguandele reageerimata jätmine tulenes kaebaja joobest tingitud seisundist, mille tõttu ei tajunud kaebaja ümbritsevat ja liiklussituatsiooni piisavalt ning kohus leiab, et alkoholijoove ei saa olla peatumismärguandele reageerimata jätmise eest vastutust välistavaks asjaoluks. Kaebaja viis end ise sellisesse seisundisse, mis välistas tema poolt liikluskeskkonna tajumise ja tingis rea liiklusalaste väärtegude järjestikuse toimepanemise. Seda, et kaebaja ei pidanud politseiametnike seaduslikke korraldusi millekski näitab ka asjaolu, et tunni möödudes peeti kaebaja uuesti kinni sama sõiduki juhtimiselt alkoholijoobes kuigi ta oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, ei olnud võimeline hindama liiklussituatsiooni ja reageerima peatumismärguandele, mistõttu jättis ta reageerimata ka temale antud peatumismärguandele, millega pani toime LS § 7430 lg 1 ettenähtud väärteo, so sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise. Kaebaja ütlustest nähtuvalt on kaebaja meenutused toimunust episoodilised, mis on seletatav kaebajal tuvastatud joobeastmega, kuivõrd kaebaja sõnade kohaselt peatus ta kohe kui oli märguannet näinud, kuid samas ei ole ta võimeline mäletama seda, et teda oli vilkurite vilkudes ja helisignaali andes taga aetud alates hetkest, mil ta kiirust ületas. Kohtul aga puudub alus politseiametniku ettekandes kirjeldatud asjaoludes kahtlemiseks, küll on piisavalt alust lugeda ebausaldusväärseks kaebaja väiteid, kes ei suuda öelda ei oma liikumiskiirust ega kirjeldada liiklussituatsiooni vaidlusalusel kuupäeval. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.