4-06-1721\1

MÄÄRUS Väärteoasi nr. 4-06-1721 17.mail 2006.a. Harju Maakohtu kohtunik Orvi Tali, saanud A.K seadusliku esindaja N.K kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna 01.03.2006.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,06,000740 koos kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega leidis: A.K seadusliku esindaja N.K esitas 05.05.2006.a. Harju maakohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna 01.03.2006.a. otsuse väärteoasjas nr.2376,06,000740- otsuse tühistamiseks karistuse osas, selle asendamiseks arestiga ning ühtlasi palub kaebuse esitaja esindaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebus kõnealusele otsusele on Harju Maakohtule esitatud 05.05.2006.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. VTMS § 114 lg. 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maa- või linnakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtule esitatud üldmenetluse otsusest nähtub, et otsus on tehtud 01.03.2006.a. Otsusel on kirjas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebus kõnealusele otsusele on Harju Maakohtule esitatud 05.05.2006.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebuse esitaja A.K seadusliku esindaja N.K taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna kaebuse esitaja seaduslik esindaja ei olnud teadlik, et A.K´ile on tehtud väärtootsus, samuti ei teadnud, et üldse väärteoasi oli algatatud. Otsusest sai teada alles 16.04.2006.a., siis sai kätte ka otsuse koopia. Menetlusalune isik A.K ei saanud aru tema suhtes algatatud väärteoasjast ning ei saanud aru ka millele allkirja andis. Kaebuse esitamiseks õigus on nii menetlusalusel isikul, tema seaduslikul esindajal kui ka tema kaitsjal. Kaebuse esitaja A.K seadusliku esindaja N.K põhjendus, et menetlusalune isik ei saanud aru tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, ka ei saanud aru kuhu andis allkirja on paljasõnaline. Nähtuvalt menetlusaluse isiku ankeetandmetest on tegemist isikuga, kes oli väärteo toimepanemise ajal, s.o. 14.02.2006.a. 16 aastane, saades 02.05.2006.a. 17 aastaseks. Isik on süüvõimeline, kui ta oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane. Kohtul puuduvad andmed, et A.K oleks olnud süüvõimetu, seega väide, et A.K ei saanud aru tema suhtes alustatud väärteomenetlusest on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendatud. Kaebusest ei nähtu, et A.K´il isiklikult oleks olnud mingeid takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Ka nähtub kaebusest, et seaduslik esindaja N.K saades 16.04.2006.a. otsuse koopia ei pöördunud koheselt kohtu poole kaebuse tähtaja ennistamiseks, vaid pöördus kohtusse kaebuse tähtaja ennistamiseks alles 05.05.2006.a. seega kolm nädalat hiljem arvates otsuse koopia saamisest. Kohus märgib, et Riigikohus on oma lahendis nr. 3-1-1-144-03 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised ajaolud- loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud- raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Kohus leiab, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ja korras ning kaebuse esitajal ei esinenud ühtegi eelpoolnimetatud kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks tegevat objektiivset takistust. Asjaolu, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja ei teadnud A.K´i suhtes tehtud väärteoasja otsusest ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna kaebus oli esitatud puudustega, siis andis Harju Maakohus 10.05.2006.a. määrusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 17.05.2006.a. laekus kaebuse lisa koos puuduvate lisadega. Kaebuse lisas on seaduslik esindaja N.K täpsustanud taotluse sisu ning palunud asendada mõistetud karistus rahatrahv arestiga, kuna tema ei ole tegu toimepannud, vaid poeg. Kohus märgib, et otsusega ei ole karistatud N.K´i, vaid menetlusalust isikut A.K´i. Samuti juhib kohus tähelepanu, et kaebuse lahendamisel on kohtul õigus VTMS § 132 p.2 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses või osaliselt ja teha uus otsus, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtul puudub õigus asendada kaebuse läbivaatamisel rahatrahv arestiga. Lähtudes VTMS § 211 lg.1 alusel teeb Maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus rahuldamisele ning kaebus ei kuulu läbivaatamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1, § 191 p 4, § 193, kohus määras: Jätta kaebuse esitaja A.K seadusliku esindaja N.K taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna 01.03.2006.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,06,000740- rahuldamata. Jätta kaebuse esitaja A.K seadusliku esindaja N.K kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna 01.03.2006.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,06,000740läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitaja seaduslikule esindajale. Määruse osa, mis puudutab menetlustähtaja ennistamata jätmist, määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Määruse peale osas, mis puudutab kaebuse läbivaatamata jätmist, võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Orvi Tali Kohtunik 2