← Eesti

1-06-5341\2

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-5341

(06231400048)Otsuse tegemise aeg ja koht
  1. mail 2006.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Imbi Kangur-Popova Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja Aleksander Tšitšerov Gennadi Paškurlatov Kriminaalasi Nikolai N.T’i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav N.T, kodakondsus määratlemata, põhiharidusega, emakeel –vene keel, töötab Svenska AS, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend –pole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada N.T KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
  2. elama kohtu määratud alalises elukohas:
  3. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  4. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata N.T katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 alusel võtta N.T’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Tõkend –pole kohaldatud. Välja mõista N.T’ilt riigituludese sundraha 4500,- krooni ja ekspertiisitasu summas 120,-krooni. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
  7. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK N.T on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles 11.02.2005.a. karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga summas 10200,- krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal 31.12.2005.a. kella 04.20 ajal juhtis Tallinnas, Sõle tn-l mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga 2394 ARR, olles joobeseisundis. Seega N.T pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi , so. olles varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtuistungil kinnitas N.T, et on süüdistusest aru saanud, tunnistab end süüdi täielikult, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et N.Ti süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendatud : -otsusega väärteoasjas nr 2314,05,001588 11.02.2005.a. (t.l. 7); -joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 6038/406 31.12.2005.a. (t.l. 9); -protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta 22.01.2005.a. (t.l. 4-5); -väärteoprotokolliga AB 789078 31.12.2005.a. (t.l. 10); -tunnistaja Aleksandr Rjakini ütlustega (t.l. 51-53); -kahtlustatava N.Ti ütlustega (t.l. 12, 14-16 ), -tunnistaja Rene Hinrikuse ütlustega (t.l. 13); ning asub seisukohale, et N.Ti süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik N.Ti isikut, süü suurust, toimepandut kuriteo laadi ja ohtlikkust ning tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. N.T on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, oma süüd tunnistab, kahetseb. Ta töötab, ülalpeetavaid tal pole, omades legaalset sissetulekut, varem talle politsei poolt määratud rahatrahvi on tasunud. Kuid samas tundub, et rahalise karistuse määramine ka käesolevas asjas pole põhjendatud, kuna karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, aga samuti õiguskorra kaitsmise huvisid, arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et N.Tile tuleb karistuseks määrata mitte rahalise karistuse, vaid karistuseks tuleb määrata lühiajalist vangistust KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuid N.Til on kindel elukoht olemas, tal on kindel töökoht, on võimalik anda talle veel ühe võimaluse ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti tuleb temalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.