4-06-1870\1

4-06-1870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1870 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.V Kohtuvälise menetleja esindaja Tarmo Kuusepalu RESOLUTSIOON
3. D.V süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 5 (viis) päeva.
4. Käesoleva otsusega mõistetud karistus liita täies ulatuses eelmise, so Harju Maakohtu 18.04.2006 otsusega määratud karistusele, so arestile 20 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks aresti 25 (kakskümmend viis) päeva.
5. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas alates D.Vi suhtes menetletavas kriminaalasjas tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.
6. D.Vilt välja mõista Põhja Politseiprefektuuri kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.05.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 05.04.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 815742 selles, et 05.04.2006 peeti kella 12.20 ajal Telliskivi 61 hoones Tallinnas kinni D.V, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1234/66 nähtuvalt tuvastati 05.04.2006 kell 13.20 Wismari Haiglasse toimetatud D.Vil narkootilisest ainest fentanüül ja psühhotroopsest ainest benzodiasepiin tingitud segatüüpi joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et D.V on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 05.04.2006 koostatud väärteoprotokollis märkinud, et viimast korda tarvitas narkootilist ainet 03.04.
8. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli selline asi, tarvitas, kuid pärast seda eemaldus asjast. Pärast vabanemist hakkab elama normaalset elu. Varguse katselt peeti kinni. Millal kohus tuleb, seda ei tea. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, menetlusalusel sisikul legaalse sissetuleku olemasolu kohta andmed puuduvad. Samas on menetlusalust isikut varem karistatud korduvalt arestiga. Seetõttu tuleks menetlusalust isikut karistada pikemaajalise arestiga, so 10 päeva, liites selle eelmisele karistusele. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista joobe tuvastamiseks tehtud kulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, milliste kogusumma ületab 33 000 krooni. Samuti on teda karistatud arestidega 43 päeva ulatuses. Nimetatud rahatrahvidest on tasutud vaid tühine osa. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda, mida kinnitab ka asjaolu, et menetlusalune isik on kahtlustatavana kinni peetud nelja varavastase kuriteo toimepanemises ja viibib vahi all. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on ka varem korduvalt arestiga karistatud, kuid senini määratud karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest aresti, mille pikkus sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut 20.02.2006 arestiga samalaadse väärteo toimepanemise eest ning kolm päeva pärast otsuse kuulutamist tabati ta uuesti samalaadse väärteo toimepanemise tõttu ning seejärel uuesti vähem kui ka kuu möödudes. Sellest võib järeldada, et menetlusalust isikut ei ole senised karistused mõjutanud ning tema lubadused ei ole tõsiseltvõetavad. Eelmise ja üle-eelmise otsusega määratud arestid on menetlusalusel isikul täielikult kandmata, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada karistuste liitmisel KarS § 64 lg 1 sätteid, lugedes eelmise otsusega määratud kergema karistuse kaetuks käesoleva otsusega määratava raskema karistusega. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik