1-06-5707\1

(06231800747)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi J.S süüdistus KarS § 2274 lg 1 järgi Prokurör Egon Oja Süüdistatav J.S lühimenetlus , venelane, EV kodanik, põhiharidus, Lasnamäe Mehaanikakooli õpilane, , töökoht: AS Volta Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. J.S süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4500 (neli tuhat viissada) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 3000 (kolm tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 6 kuu jooksul 500 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
5. J.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. J.Slt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale 1 makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
8. J.Slt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
10. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: J.St süüdistatakse selles, et tema 23.03.2006 kella 15.30 paiku Tallinnas, Tööstuse 101, kaupluse Säästumarket juures urineeris kaupluse akna juures, turvafirma AS Eesti Securitas töötaja P.Pi seaduslikule märkusele vastas jõhkrusega, lõi seejärel Peeter Paloveeri ühel korral käega näkku ja rebis puruks tema vormilipsu ja töötõendi. Seega J.S pani toime vägivalla avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis on kvalifitseeritav KarS § 274 lg 1 järgi. Kohtuistungil süüdistatav J.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu P.P seletas, et puudub vajadus süüdistatava rangeks karistamiseks, kuivõrd noormehel on veel terve elu ees, ta ei ole varem karistatud. Ka prokuröri küsitud karistus tundub süüdistatava sissetulekuid arvestades liialt karm. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 23.03.2006 koostatud kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas P.P, et 23.03.2006 oli ta aadressil Tööstuse 101 Säästumarketis. Kell 15.30 nägi aknast tundmatut isikut, kes urineeris Sitsi Säästumarketi ees. Läks mehe juurde ja ütles, et kaupluse esine ei ole urineerimiseks, selleks on tualett. Mees muutus agressiivseks, nügis kannatanut ning seejärel läks kähmluseks, mille käigus talle kehavigastusi ei tekitatud, kuid tööpluus, töötõend ja lips rikuti ära. Kutsuti politsei ja mees peeti kinni. Mees lõi teda korra näkku. (t/l 2-3) 23.03.2006 koostatud kahtlustatava J.S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 23.03.2006 oli tal ajalooeksam ja nad hakkasid seda sõpradega tähistama. Kuna tarvitab alkoholi harva ja mitte nii palju, siis jäi väga purju. Mäletab trammiga sõitmist ja seda, et väljus Sitsi peatuses. Tahtis minna tualetti, läks kaupluse Säästumarket juurde, kuid kus täpselt seisis või kus urineeris, seda ei mäleta. Tuli turvamees, kuid mis 2 juhtus, seda ei mäleta. Millal saabusid politseitöötajad, seda ka ei mäleta. Normaalselt hakkas aru saama alles politseis kongis kui oli välja maganud. Kahetseb siiralt oma tegu. Kui poleks sellises koguses alkoholi tarvitanud, poleks seda ka juhtunud. (t/l 4-6) Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli esitatud iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse J.St kui õpilast, kelle suhtumine õppetöösse on olnud ükskõikne, mistõttu on tema teadmisi hinnatud ka mitterahuldavateks. Hetkel on ta oma võlgnevused likvideerinud ja õpitulemused on rahuldavad. On esinenud ka palju põhjuseta puudumisi. Käitumine koolis on rahuldav, õpetajad ei ole tema tunnis käitumise kohta märkusi teinud, tundides on ta pigem passiivne. Inimesena rahulik ja mittekonfliktne noormees. Rühmakaaslastega suhted head, ta ei ole liidritüüp. (t/l 9) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kannatanu selgitused teo asjaolude kohta ja arvamuse ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud J.S ütlusi, kannatanu P.Pi ütlusi ning süüdistatavat iseloomustavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava J.S süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel ei mäletanud süüdistatav toimunut kuigi täpselt, kuivõrd oli teo toimepanemisel alkoholijoobes. Sellele vaatamata mäletab ta üksikuid asjaolusid ning need riimuvad kannatanu ütlustega, milliste õigsuses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi, so avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemisena. Nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluste alusel on kohus veendunud, et vägivalla kasutamine kannatanu suhtes on tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt nägi kannatanu süüdistatava käitumist aknast ning läks süüdistatavat korrale kutsuma, lõpetamaks süüdistatava poolt KarS § 262 ettenähtud väärteo, so avaliku korra rikkumise toimepanemise. Taolisele sekkumisele reageeris süüdistatav vägivallaga, lüües kannatanut näkku ja rebides puruks lipsu ja töötõendi. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et tegemist oli vägivallaga, mille ajendiks oli kannatanu poolt konkreetne avalikku korda kaitsev tegu. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt korduvalt väljendatud kahetsust. Kriminaaltoimikust nähtub, et süüdistatavat iseloomustatakse keskpäraselt, varem on teda kolmel korral karistatud erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta asunud tööle ja on lõpetamas kooli. Süüdistatava sissetulekuks on miinimumtasu, so 3000 krooni. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja teo iseloomu, leiab kohus, et puudub vajadus süüdistatava suhtes isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseks ning kohus leiab ka seda, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik. Kohus asub süüdistatava sissetulekut ja kannatanu arvamust arvestades seisukohale, et süüdistatavale tuleb määrata karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud keskmist määra, määrates selle ositi tasumisele. Märt Toming kohtunik 3