4-06-1522\1

4-06-1522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1522 Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik R.H Kohtuvälise menetleja esindaja Juhtivkonstaabel Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. R.H süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. KarS § 68 lg 2 alusel kohustada R.Hit määratud aresti ärakandmisele asuma 09.06.2006 ning arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajal temale määratud aresti ära kandma asunud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest.
5. R.Hilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
6. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.05.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 28.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 800750 selles, et 27.03.2006 peeti Tammsaare 51 maja juures kinni R.H, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1128/427 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli ja psühhotroopse aine bensodiazepiiini tarvitamisest tingitud segatüüpi joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et R.H on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas eelmisel päeval heroiini. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik narkootilise aine tarvitamist ning seletas, et tarvitab harva. Nüüdseks on saanud tööle ja asub ka trahve maksma. Eelistaks karistusena rahatrahvi, kuid on nõus ka lühiajalise arestiga, mida taotles kohtuväline menetleja. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena lühiajaline arest 4 päeva, millise kandmisele tuleb asuda 09.06.
8. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka analoogsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised senini on kõik tasumata. Seetõttu leiab kohus, et senini määratud karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes lühiajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik