← Eesti

1-06-5549\1

Obsah (5)§ 424§ 64§ 65§ 344§ 209

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-5549 (99231000685) Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretä

§ 424

järgi 2-kuulise vangistusega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks, -28.02.2003 Harju Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2, § 186 ja § 1762 järgi 1 aasta ja 10-kuulise vangistusega ning moootorsõiduki juhtimisõigus eäravõtmisega 1 aastaks aj 6 kuuks. Kaitsja Vandeadvokaat MÄRT LEEDU RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada J.L KrK § 186 järgi ja karistada 3(kolme)kuulise vangistusega, süüdi tunnistada KrK § 143 lg 2 p 1,2 järgi ja karistada 1(ühe) aasta ja 6(kuue)kuulise vangistusega. 2.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks 1(üks) aasta ja 6(kuus) kuud vangistust. 3.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes mõistetud kergema karistuse kaetuks Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2003 otsusega mõistetud raskema karistusega so liitkaristuseks 1(üks) aasta 10(kümme) kuud vangistust. Karistus kanti 20.12.2002 – 20.10.2004, seega karitus lugeda kantuks.

  1. Välja mõista J.L’ilt tsiviilhagid: AS Sampo Pank kasuks tsiviilhagi summas 21 460.- krooni; R.M () kasuks tsiviilhagi summas 31500.- krooni; AS Mööblimaja (äriregistrikood 10116815) kasuks tsiviilhagi summas 9379.- krooni; AS Puukeskus (äriregistrikood 10299916) kasuks tsiviilhagi summas 8023,35.- krooni; AS Plaadipunkt (äriregistrikood 10087775) kasuks tsiviilhagi summas 13 827.- krooni; V.N (isikukood 37107260250) kasuks tsiviilhagi summas 15000.- krooni.
  2. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.L’ilt sundraha 4500 krooni riigi tuludesse.
  3. Menetluskuludena välja mõista J.L’ilt 2070.40 krooni riigi tuludesse.
  4. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 EÜP-s viitenumbriga
  5. Tasumist tõendavad dokumendid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti menetlusnormide rikkumise peale, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Tuvastatud asjaolud: J.L süüdistatakse selles, et tema koostas 18.09.1997.a kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas ise palgatõendi nr 16, mis tõendas, et AS Kroonivara turvamees – autojuht R.Je kuupalk on 7500.- krooni kuus. Tegelikult ei ole R.J kunagi nimetatud firmas töötanud ega palka saanud. Võltsitud tõendiga omandas R.J õiguse tõendada oma sisetuleku allikat ja palga suurust AS-lt Hoiupank väikeselaenu taotlemisel. Samuti tema 18.09.1997.a koostas kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas ise palgatõendi nr 17, mis tõendas, et AS Kroonivara ehitustöölisena töötav Arvo Sillaotsa kuupalk on 7900.krooni kuus. Tegelikult ei ole Arvo Sillaotsa kunagi nimetatud firmas töötanud ega sealt palka saanud. Võltsitud palgatõendiga omandas Arvo Sillaotsa õiguse tõendada oma sisetuleku allikat ja palga suurust AS-lt Hoiupank väikeselaenu taotlemisel. Samuti tema oktoobri alguses 1997.a koostas ja Valdur Lepberg´i nimelt kirjutas alla Urmas Priks´i tulude ja kulude eelarve, mis tõendas, et Urmas Priks töötas OÜ-s Suitent ning sai ajavahemikus 01.01.1997.a kuni 01.10.1997.a palka kokku summas 84160.- krooni. Tegelikult ei ole Urmas Priks nimetatud firmas töötanud ega sealt palka saanud. Võltsitud palgatõendi esitas J.L AS-i Neiser Mööblisalong 28 659,99.- krooni maksva mööblikomplekti järelmaksuga ostmiseks. Seega pani J.L toime KrK § 186 (

§ 344

lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti süüdistatakse J.L selles, et tema tegi teatava tasu eest Raivo Järvele ettepaneku võtta Hoiupangast tema tarbeks väikelaenu summas 46000 krooni. Laenulepingu nr 872/V432 sõlmis Raivo Järv R.Je nimelt, viimase passi kasutades 19.09.1997 AS-is Eesti Hoiupank, aadressil Suur-Karja 18, Tallinn. Laenu saamiseks võltsis J.L R.Je ning Arvo Sillaotsa nimele palgatõendid ning täitis väikelaenu käenduste ning väikelaenu taotluse blanketid. Laenatud summa sai nimetatud laenulepingu sõlmimisel käendajaks olnud J.L enda kätte ning laenatud summat pangale tagastatud ei ole. Samuti, olles varem toime pannud kelmuse, sõlmis tema 18.10.1997 aadressil Laki 14, Tallinn Foreks-Liising ostu-müügi lepingu AS-ga Neiser Mööblisalong (reg.nr 01120166) mööblikomplekti ostmiseks järelmaksu kaudu, eesmärgiga jätta järelmaksu summa tasumata. Selleks võltsis J.L käendaja Urmas Priks nimele palgatõendi ning esitas võltsitud tõendi mööbli Foreks-Liising ostu-müügi lepingu sõlmimisel 18.10.

  1. Lepingu sõlmimise päeval 18.10.1997 tasus J.L avansilise makse summas 9274,40 krooni, ülejäänud maksed kokku summas 20062.- jättis maksmata. Samuti, olles varem toime pannud kelmuse, pakkus tema R.Mile müügiks korterit aadressil Tallinn, Köleri 22-11, ehkki J.L ei olnud nimetatud korteri omanik ega olnud ka volitatud nimetatud korterit müüma. 09.05.2001 ja 18.05.2001võttis J.L R.Milt korteri müügiks ettemaksu kokku 35000 krooni. Korterit J.L R.Mile ei müünud ning ettemaksuna tasutud raha ei tagastanud. Samuti, olles varem toime pannud kelmuse, sai tema Mööblimaja AS poolt koostatud arvete nr 570489 ja 571283 alusel Mööblimaja AS-ist 15.02.2002 ja 19.02.2002 kaupa kogusummas 17629 krooni kavatsusega jätta kauba eest tasumata. 23.10.2002 tasus J.L Mööblimaja AS-le 3250 krooni. Ülejäänud summa 14379 krooni jättis J.L Mööblimaja AS-le tasumata. Samuti, olles varem toime pannud kelmuse, pettis tema välja AS-lt Puukeskus kaupa kogusummas 13773,35 krooni kavatsusega jätta kauba eest tasumata. J.L sai AS-lt Puukeskus 19.02.2002 kaupa summas 3050,15 EEK maksetähtajaga 26.02.2002, 22.02.2002 kaupa summas 2100,00 EEK maksetähtajaga 01.03.2002 ja 25.02.2002 kaupa summas 936,00 maksetähtajaga 04.03.
  2. Nimetatud tähtaegadeks J.L arveid ei tasunud. 25.03.2002 soovis J.L saada uuesti AS-st Puukeskus kaupa summas 7687,40, mille peale talle kaupa ei väljastatud kuid väljastati vastav arve ning öeldi, et kaupa enne ei saa kui eelnevad arved on tasutud. 26.03.2002 esitas J.L AS Puukeskus laomeestele võltsitud tõendi millest nähtus, et ta on varasemate tellimuste eest tasunud. Esitatud tõendi alusel väljastati J.Lile viimase arvega tellitud kaup. Tänaseni on J.L tasunud AS-le Puukeskus 3250,00 krooni 25.03.2002 arve alusel, kuid ülejäänud summa 10523,55 jättis J.L tasumata. Samuti, olles varem toime pannud kelmuse, sai tema 20.06.2002 AS Plaadipunkt ja LJK Investeeringute OÜ (esindaja J.L) vahel sõlmitud ostu-müügi (krediidi) lepingu nr 147 ning vastavate arvete nr 68365 ja 68366 alusel AS-ist Plaadipunkt kaupa kogusummas 13827,50 krooni, jättes kauba eest tasumata kogu summas. Samuti, olles varem toime pannud kelmuse, pettis tema 21.11.2002 Valerik Novikovilt välja 15000 krooni. 19.11.2002 SL Õhtulehes J.L poolt avaldatud kuulutuse peale võttis J.Liga ühendust Valerik Novikov, kes pakkus vannitoa remonttööde tegemist. J.L sai 21.11.2002 Valerik Novikovilt ehitusmaterjalide ostmiseks 15000 krooni, materjale aga kohale ei toonud ega teostanud ka remonttöid vannitoas. Seega võõra vara saamisega pettuse teel isikute grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse pani J.L toime KrK § 143 lg 2 p 1, 2 (

§ 209lg 2 p 1 ja 3) sätestatud kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kriminaalasjas on kannatanuteks: AS Hansapank (äriregistrikood 10060701), kellele on kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 46 000.- krooni. Kannatanu loobus tsiviilhagist antud kriminaalasjas, kuna tsiviilhagi on esitatud Tallinna Linnakohtusse (nr 2-221-2632/98). AS Sampo Pank, kellele on kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 20 062.- krooni ja kelle poolt on esitatud tsiviilhagi summas 21 460.- krooni. Tekitatud kahju on J.L´i poolt hüvitamata. R.M (), kellele on kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 35 000.- krooni, millest on J.L´i poolt vabatahtlikult hüvitatud 3500.- krooni, ülejäänud summa on hüvitamata. Kannatanu poolt on esitatud tsiviilhagi summas 31500.- krooni. AS Mööblimaja (äriregistrikood 10116815), kellele on kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 17 629.- krooni, millest on J.Li poolt vabatahtlikult hüvitatud 8250.- krooni, ülejäänud summa on hüvitamata. Kannatanu poolt on esitatud tsiviilhagi summas 9379.krooni. AS Puukeskus (äriregistrikood 10299916), kellele on kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 13 773,35.- krooni, millest on J.Li poolt vabatahtlikult hüvitatud 5750.- krooni, ülejäänud summa on hüvitamata. Kannatanu poolt on esitatud tsiviilhagi summas 8023,35.- krooni AS Plaadipunkt (äriregistrikood 10087775), kellele on kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 13 827.- krooni ja kelle poolt on esitatud tsiviilhagi summas 13 827.- krooni. Tekitatud kahju on J.Li poolt hüvitamata. V.N (), kellele on kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 15000.- ja kelle poolt on esitatud tsiviilhagi summas 15000.-. Tekitatud kahju on hüvitamata. Menetlusosaliste seisukohad: Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju liigis ja määras ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 1. J.L (isikukood ) süüdi tunnistamist KrK § 186 (

§ 344lg 1) ja karistamist kuriteo toimepanemise eest 3 kuulise vangistusega. 2. J.L (isikukood ) süüdi tunnistamist Kr

K § 143 lg 2 p 1, 2 (

§ 209

lg 2 p 1 ja 3) järgi ja karistamist kuriteo toimepanemise eest 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistust 1 aasta ja 10 kuud vangistust, mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus (so 1 aasta ja 6 kuud vangistust) kaetuks raskemaga (so 1 aasta ja 10 kuud), 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Võttes arvesse, et Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust on J.L´i poolt ära kantud täielikult, siis tuleb

§ 65lg 1 järgi tema liitkaristus lugeda kantuks. Süüdistatav J.L tunnistab end süüdi Kr

K § 186 ja § 143 lg 2 p 1,2 järgi ning jääb sõlmitud kokkuleppe ning sellest tuleneva karistuse juurde. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid, leiab, et J.L’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KrK § 186 ja § 143 lg 2 p 1,2 järgi. Süüdistatava J.L’i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise vaba tahte avaldus. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad väljamõistmisele J.L’ilt. KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel mõistab kohus J.L’ilt välja sundraha 4500 krooni riigi tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest. Menetluskuludena mõista välja J.L’ilt 2070.40 riigi tuludesse. Menetlemisel on järgitud KrMS § 246 - § 249 sätteid kokkuleppemenetluse osas. Kohtunik Eda Murak

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.