1-06-6166\1

(05231400809)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi O.Ri süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav O.R , eestlane, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: Klarinden OÜ, Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON

1. O.R süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 420 (nelisada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 21 000 (kakskümmend üks tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 280 (kakssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, so 14 000 (neliteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1400 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada O.Ri suhtes lisakaristust, võttes O.Rilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 5 (viis) kuud.
6. O.Rilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
8. O.Rilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üksa tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
10. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
12. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: O.Ri süüdistatakse selles, et tema olles 16.03.2004 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 10 500 krooni mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, uuesti kehtiva karistuse ajal, so 26.06.2005 kella 15.45 ajal, olles joobeseisundis, juhtis Tallinnas Tuukri 58 maja juures mootorsõidukit Opel Omega Caravan registreerimismärgiga 576 ATL. Seega O.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav O.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 16.03.2004 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,04,006570, millest nähtuvalt karistati O.Ri 25.02.2004 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 7419 alusel ja karistati rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, so 10 500 krooni. ( (t/l 5) Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 26.06.2005, millest nähtuvalt tuvastati O.Ril alkoholijoove indikaatorvahendi Lion SL nr 16 järgi, mille reaktsioon punane. Alkoholijoobe tuvastamisega on O.R nõustunud ning ei nõudnud joobeseisundi tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 6) 26.06.2005 koostatud menetlusaluse isiku O.Ri ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et sõitis kodust tööle, jõi eelmisel päeval ning arvas alkoholi verest kadunud olevat järgmise päeva kella 16.00 paiku. Muidu poleks autoga sõitnudki. (t/l 8) Kahtlustatava O.Ri 16.02.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav seletas, et ta tunnistab oma süüd. Kaks aastat tagasi karistati teda rahatrahviga 10 500 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Rahatrahv on tasumata, kuid käib Soomes tööl ja tasub kõik trahvid ära. Peatati Tuukri tänaval ning kohapeal tuvastati alkoholijoove.. Sai seda teada politseiniku sõnadest. Nõustus tulemusega ja ekspertiisi ei läinud kuna oli väga kiire. Kohapeal kirjutas omakäeliselt seletuse. (t/l 17-19) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud O.Ri süüd tunnistavaid ütlusi, joobe tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava O.Ri süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on O.Rit varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on O.Ri käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kokku 15 900 krooni ulatuses, millest on tasutud 1200 krooni. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata. Arvestades taolisi isikuandmeid asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes on veel võimalik kohaldada sanktsioonis ette nähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistatava sõnade kohaselt on tal alaline sissetulek. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne või väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse ülemmääraga, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest. Kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku kohta kogutud andmed annavad kohtule aluse võtta rahalise karistuse arvestamisel aluseks rahalise karistuse miinimumpäevamäär, so 50 krooni päevamäär. Kuivõrd süüdistatavat on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, leiab kohus, et karistus tuleb mõista ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõiguse olemasolu seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Märt Toming kohtunik