lg 2 p 1, 2; 347 lg 1 ja 22 lg 3 järgi A.A süüdistus
lg 2 p 1 järgi Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav D.T Ik, eestlane, EV kodanik, keskharidus, enda sõnul lepinguline töötaja OÜs Eurosplitster, kahtlustatavana kinni peetud 13.04.2005, tõkend vahistamine kohaldatud 15.04.2005 Varasem karistatus: 1) 16.01.2004 Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1 alusel rahaline karistus 2500 krooni; 2) 10.08.2004 Tallinna Linnakohtu poolt
alusel vangistus 8 kuud, vabanes 17.08.2004 karistuse kandmiselt Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste Süüdistatav A.A , eestlane, EV kodanik, keskharidus, enda sõnul lepinguline töötaja, eluk , kahtlustatavana kinni peetud 13.04.2005, tõkend vahistamine kohaldatud 15.04.2005 Varasem karistatus: 1) 22.01.1986 Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt KrK § 188 lg 4 p 1; § 139 lg 2 p 2,3 alusel vabadusekaotusega 4 aastat; 2) 12.09.1994 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 17 lg 6-§ 186 1 alusel tingimisi vabadusekaotusega 6 kuud katseajaga 2 aastat; 3) 04.01.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 4 alusel vabadusekaotusega 3 aastat, vabanes 26.05.2000 tingimisi ennetähtaegselt kandmata karistusega 4 kuud ja 21 päeva. Kaitsja Vandeadvokaat Jaan Tedder RESOLUTSIOON 1. D.T süüdi tunnistada
§de 347 lg 1 ja 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2. D.T süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 3.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 4.
lg 1 alusel arvestada D.Tle mõistetud tähtajalise vangistuse 6 aastat ärakandmist alates D.T kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.04.2005. 5. D.T suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. 6. A.A süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 7.
lg 1 alusel arvestada A.Ale mõistetud tähtajalise vangistuse 3 aastat ja 6 kuud ärakandmist alates A.A kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.04.
lg 1 ja 2 alusel konfiskeerimisele ja kandmisele riigi omandisse, kandes selle rahasumma Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
12 peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo, koos A.Aga omandasid edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult Tallinnas täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini korraga, mida hoidsid oma ühises elukohas aadressil Tallinn, , vedasid sõiduautos Opel Vectra 3 reg nr 559 AOC, kuni nende kinnipidamiseni 13.04.2005. Sõiduauto Opel Vectra reg nr 559 AOC 13.04.2005 kinnipidamisel Tallinnas, Õismäe tee 103 maja juures, mida juhtis A.A ja milles kaassõitjana viibis D.T, võeti D.T käest, püksitaskust ja käekotist ära suures koguses narkootilist ainet – 23,30g amfetamiinsulfaati. A.A andis 13.04.2005 läbiotsimisel välja nende ühisest elukohast Tallinnas, suures koguses narkootilist ainet – 43,12g amfetamiinsulfaati. Isikute grupis ebaseadusliku suures koguses narkootilise aine omandamise ja veoga, isiku poolt, kes on varem toime pannud
12 peatüki I jaos ettenähtud kuriteo, pani D.T toime
Samuti D.T 2003 sügisel passi võltsimise eesmärgil andis edasi kohtueelse menetlusega kindlakstegemata kohas ja isikule enda foto ja isikuandmed ning sai vastu võltsitud Eesti kodaniku passi perforeeritud numbriga K1069935, milles esialgne isikuandmetega leht on eemaldatud ja asendatud võltsitud lehega, millel on number K1097498, D.T foto ja isikuandmed ning esialgne omaniku allkiri radeeritud ja üle kirjutatud. Seega pani D.T toime
lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kaasaaitamise tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele. A.At süüdistatakse selles, et nemad koos D.Tga omandasid edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult Tallinnas täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini korraga, mida hoidsid oma ühises elukohas aadressil Tallinn, , vedasid sõiduautos Opel Vectra reg nr 559 AOC kuni nende kinnipidamiseni 13.04.2005. Sõiduauto Opel Vectra reg nr 559 AOC kinnipidamisel 13.04.2005 Tallinnas, Õismäe tee 103 maja juures, mida juhtis A.A ja milles kaassõitjana viibis D.T, võeti D.T käest, püksitaskust ja käekotist ära suures koguses narkootilist ainet – 23,30g amfetamiinsulfaati. A.A andis 13.04.2005 läbiotsimisel välja nende ühisest elukohast Tallinnas, suures koguses narkootilist ainet – 43,12g amfetamiinsulfaati. Isikute grupis ebaseadusliku suures koguses narkootilise aine omandamise ja veoga, pani A.A toime
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud D.T tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, seletades, et ta ei pannud narkootilise aine käitlemist toime grupis koos A.Aga, vaid üksinda ning narkootilise aine omandas enese tarbeks, mitte edasiandmise eesmärgil. Kuidas toimus passi võltsimine, seda ta ei tea. Sai kokku oma juhututtavaga juhuslikult. Kuna oma pass oli kadunud ja laenutas videokassette, siis andis panti oma juhiloa. Samas sõitis kogu aeg autoga ja juhiluba oli vaja. Siis oligi juhuslikult selline võimalus pass teha. Jättis siis selle passi videolaenutusse, kuid ei olnud mingit eesmärki kedagi petta, ei pannud sellega toime ühtegi kuritegu. See oli juba ammu. Kuna oli suur huvi käekottide vastu, siis sai neid odavalt osta narkomaanidelt. Võõraid Stockmanni kliendikaarte ise kuskil ei kasutanud. Miks nad kaasas olid, seda kommenteerida ei soovi, võinuks tagastada Stockmanni. Äravõetud triipkoodid olid vanad, kasutas neid kleepsudena. On kaua aega kaubanduses töötanud. Minigripkotid olid suures kastis, mis oli keldris. Kuna oli kiire, et abikaasa ei näeks, siis võttis ehted välja minigrip kottidest ja kasutas neid amfetamiini jaoks. A.A töötab, kuid millega tegeleb, tuleb tema enda käest küsida, ka tema sissetuleku kohta tuleb temalt küsida. Ise otsis töökohta ja oli lepinguline töötaja, Eurosplitsteris alles alustas, ei jõudnud pikalt töötada, ülesanneteks oleks olnud arvete kontrollimine, kauba ostudes kokku leppida, nii palju kui teadis, tegeles firma puiduga. Kui oleks täiskohaga tööle asunud, oleks palk olnud 5000 kuus. Sai sinna tööle oma tuttava kaudu, kes seal töötas. Aare Patune on Majaka tänavalt endise naabri hea sõber. See raha 1592 krooni oli ema raha. Seda on juhtunud ennegi, et on tagastanud võtmeid, ennegi on jäänud taskutesse raha ja dokumente. Sai koti nädal enne seda kui käis oma asju võtmas. Ema võttis asjad välja, tema ei kontrollinud. Raha tuleks kindlasti emale tagastada. Aare Patusega ei suhtle, viimane kord võis olla enne eelmist korda kui vangi sattus. Uljas Salu on endine elukaaslane, kelle suhtles viimane kord poolteist või kaks aastat tagasi. Kus asub Eurosplitsteri kontor, seda ei tea. Talle toodi dokumendid ja tuldi nendele järgi. Autoga sõidab abikaasa, kuigi ka temal on juhiluba, kuid auto ei olnud täielikult korras, ise poleks seda enam käima saanud kui mootor oleks kuskil välja surnud. 4 Hakkas autost välja minema kui ette sõitis auto, klaas löödi sisse. Politseinikud ise pärast lükkasid auto käima. Taskust leiti amfetamiini, abikaasa ei teadnud sellest. Kirja on pandud 23 grammi, tema teadis, et pidi olema 20 grammi. Leiti veel ka puudritopsist. Oli selle just äsja omandanud, ostis enne kui kinni peeti. Ei olnud võimalik ära panna et mees ei näeks. 13ndal kuupäeval omandas 20 grammi ja 12ndal koguse, mis võeti ära kodust. Ostis Sergei käest Pallasti poe juures. Nägi teda kui mööda kõndis. Küsis tema käest ka saab, oli jutt 50st grammist. Maksis 2000 krooni kahes osas, alguses jäi rahast puudu. Mõlemal korral oli pakitud paberkotti, mis oli kokku keeratud. Kallas ümber kilekottidesse. Oli kohutav lõhn. Mees oleks võinud aimata, kilekotis ei lähe laiali. Teisel päeval pani kahte kilekotti. Kaks suurt, neid väikeseid 3-4 kotti, milles olid hõbeehted. Tegi koti lahti ja valas kilekotti. Ei teadnudki kui palju panna, niipalju kui mahtus. Ei olnud võimalik jätta kotte, eelmisel päeval omandatu viis koju, järgmine päev pidi juurde maksma. Ühe osa pani koju ära. Järgmine päev käis koos mehega ja vahepeal ei olnud võimalik kotte koju panna. Esimese osa valas purki, teisel päeval valas kilekotti, võttis teadlikult kaasa, see toimus trepikojas, ka üleandmine oli trepikojas enne kui mees jõudis poest tagasi. Ei teadnudki palju kaasa võtta. Kodus midagi lahtiselt ei olnud, kasutas Uncle Bensi purki. Keegi teine ei ole puutunud seda, elavad mehega kahekesi. Ise pakkis lahti kui oli vedelas olekus purgis, kuidas siis saab pakkida. Mõlemal korral oli aine roosakas. Proovis ära ka. Amfetamiin on selline aine, tahtis kehakaalust alla võtta, kaalus 65 kilo. Kogu aeg oli oma taskuraha olemas, sai asjade ostmiseks mehe käest. Seda ei kontrollitud. Tarvitas amfetamiini see talv ühe korra, ühel päeval kui kinni võeti. Kaalust alla võtmiseks on väga efektiivne, nädalaga sai alla. Üledoosi ei kartnud, eks ikka uuris enne seda asja, internetist saab lugeda. Selle kohta kuidas amfetamiini valmistatakse on jutte palju. Teda kuivatatakse, pannakse tsentrifuugi, ei tea mis aineid on vaja, vist tärpentiini, mis annab talle kohutava lõhna. GHB valmistamisest ei tea midagi. Ei tea mis aine on butaandiool, oli samamoodi kilekotis, mis jäi kahe silma vahele enne eelmist korda. Seda sai ühiselamust, see oli eelmine kord. Tarvitanud seda ei ole, alles tõi selle koti koju. Hakkasid keldrit tühjaks tegema. Kinnipidamisel käes amfetamiini ei olnud, oli taskus. Kinnipidamisel midagi käes ei olnud, käed pandi kohe raudu. Külmkapp on köögis, on kahe uksega. Asjad olid alumises, paberkott võis olla ülemises. A.A ei tea mis külmkapis on, ta oli tööasjus ära kui ümber valas. Sõitsid Õismäele pükse vahetama, Õismäe lõpus on kauplus teisel korrusel, püksid olid kilekotis tagaistmel. Koos ei pidanud minema, A.A oleks teda välja lasknud, kuid ei jõudnud autost väljuda. Ei saanud midagi kaasa võtta. Elavad mehe korteri müügist saadud rahast ja mees käib tööl. Elasid koos 5 aastat. Lapsed, kes on 8 ja 15 aastased elavad ema juures, sest tema ise on ju vangimajas. Kuigi ülekuulamisel oli märgitud, et oli hõbepaberisse pakitud, siis praegu ülekuulamisel on väidetud, et aine oli paberkotis. Tegelikult oligi paberkotti pakitud. Hõbepaber oli koti sees. Mehele ei öelnud amfetamiinist midagi, võib-olla on nii kirja pandud, võis midagi puterdada. Protokollile kirjutas alla läbi lugemata. Ütles, et raiskas raha ära. Võis öelda, et raiskas raha ära amfetamiini ostmiseks aga seda mehele veel ei öelnud. Ei kommenteeri ühtegi asja oma mehe kohta. Ei anna tema kohta ütlusi, sest pole midagi öelda. Amfetamiini pani selle meesterahva juuresolekul kohe kilekotti kohe pärast seda kui mees läks poodi. Jäi tegelikult natuke hiljaks, kallas lihtsalt ümber, pidi kiirustama. Koridoris tegi paki lahti, kallas ümber, pani krõpsud kinni. Et valas mööda, panigi teise paberisse. Pakkis ümber sellepärast, et oli väga kohutava lõhnaga. Suuremat minigrippi ei olnud käepärast, seetõttu olid väikesed. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud A.A end temale inkrimineeritud kuriteo toimepandemises süüdi ei tunnistanud. Narkootilisi aineid ei tarvita ega ole kunagi tarvitanud. Amfetamiinist teab vaid niipalju kui kriminaaltoimikus kirjas. Kuidas aine tema elamisse sattus, seda ei tea. Paekaare 22-10 elavad ema ja vend. Eurosplitsteriga mingit kokkupuudet ei ole, elukaaslane oli seal ametis. Teab seda, et elukaaslane üritas asja käima ajada, ise sokutas veel ühe kliendi. Teab Aare Patust, on tuttavad. Ei oska vastata sellele, miks on A.Patuse firma registreeritud venna aadressil. Peeter Hindrikusega on vanad tuttavad, üle 10 aasta, kuid ei ole teda üle 3 aasta näinud. Hindrek Sepp on lapsepõlvetuttav, tunneb teda aastat
Teine number kuulub Uljas Salule, kelle suhtes kriminaalasi nr 04230101090 suures koguses GHB ebaseaduslikus käitlemises saadeti 31.08.2004 menetluskokkuvõttega Põhja Ringkonnaprokuratuuri
Käesoleval ajal on Uljas Salu suhtes Põhja Politseiprefektuuri narkokuritegude talituse menetluses kriminaalasi nr 05230100401 suures koguses GHB ja kokaiini ebaseaduslikus käitlemises
(kd 1 t/l 92) 26.09.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisast nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni Sony Ericsson. (kd 1 t/l 87-91) 01.06.2005 koostatud kviitungist nr 72 nähtuvalt on Põhja Politseiprefektuuri rahandusbüroole üle antud ja tagatiskontole kantud D.T elukohast leitud käekotist avastatud sularaha 1592 krooni. (kd 1 t/l 94) 01.06.2005 koostatud kviitungist nr 71 nähtuvalt on Põhja Politseiprefektuuri rahandusbüroole üle antud ja tagatiskontole kantud A.A juurest leitud 831 krooni. (kd 1 t/l 94a) 01.06.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 13.04.2004 A.Alt ära võetud sularaha summas 831 krooni ja D.T ja A.A elukohast leitud ja ära võetud sularaha 1592 krooni. (kd 1 t/l 95) Koopia 06.09.2005 koostatud üürilepingust, millest nähtuvalt on Juri Stupin üürileandjana andnud üürnikule D.Tle üürile 6 kuuks eluruumi asukohaga Lasnamäe tee 22-11 üldpinnaga 42m2 üürisummaga 4500 krooni kuus ning üürnik on kohustatud tasuma ka elektri- ja telefoniarved. (kd 1 t/l 111-115) Läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest nähtuvalt teostati läbiotsimine A.A elukohas Lasnamäe tee 22-11 ning enne läbiotsimist tehti A.Ale ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud narkootilised ained või muud esemed, millistel võib olla tähtsust kriminaalasjas. Vastuseks ettepanekule andis A.A külmutuskapist välja klaaspurgi 8 amfetamiini pulbriga, plastmasspurgi amfetamiini pulbriga, klaaspurgi GHBga, külmkapi tagant klaaspurgi GHBga, märkides läbiotsimisprotokolli, et protokoll on tema sõnade järgi kirjutatud õigesti. Läbiotsimisega leiti: köögi külmkapist: klaaspurk oranži korgiga Uncle Ben`s, klaaspurk 1/3 täidetud tundmatu vedelikuga, klaaspurk tumeklaasist tundmatu vedelikuga, purgi peal on kirjas „Kwas Siarkowsky 95%”, klaaspurk kirjaga „ ” tundmatu vedelikuga, 20 ml süstal, mille sees on 5 ml tundmatu vedelikuga, plastmasspurk tundmatu pulbrilise ainega, plastmasspurk valge pulbriga kirjega „Glükoos”; külmkapi tagant: klaaspurk 1/3 vedelikuga, korgi peal „Cappy”; pliidi tagant: kaks komplekti minigrip kilekotte erineva suurusega – 73 ühe suurusega ja 94 teise suurusega; elutoas riiulilt: EV pass K1097498 T Dina nimele, EV pass K3480010 T Dina nimele, EV pass K2010860 Einmäe Tarmo nimele, EV pass K3215226 Vjalova Anastassija nimele, EV pass K3110748 Öeren Venno nimele, EV pass K2029357 Paur Urmase nimele, Soome pass nr 15813573 Nevaranta Lasse-Markuse nimele, Visa kaart Ilkka Makinen nimele, Eurosplitster OÜ asutamisotsus (algärakiri); esikust: beeži värvi naise kotist leiti sularaha 1592 krooni. (kd 1 t/l 117-130) Eurosplitster OÜ asutamisotsuse ning osaühingu äriregistris registreerimise avalduse algärakirjast, milline leiti A.A ja D.T elukohast, nähtuvalt on osaühingu asukohaks Paekaare 22-10 ja äriühingu asutajaks ja ainukeseks juhatuse liikmeks on Aare Patune. (kd 1 t/l 131-136) Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükist seisuga 17.06.2004 nähtuvalt on Eurosplitster OÜ asukohaks Paekaare 22-10 Tallinnas, osakapitaliks on 50 000 krooni ja juhatuse liikmeks Aare Patune. (kd 1 t/l 137) 19.04.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi klaaspurki kirjaga Uncle Bens, purgi põhjal tahkestunud roosakas pulber; valget plastmasstopsi, mille põhjas veidi tükkis roosakas pulber ja tops on suletud samasuguse topsiga, mille põhjas roosaka pulbrilise aine jäljed; väikest klaaspurki, mis 1/3 ulatuses täidetud vedelikuga; tumeklaasist pudelit sildiga Kwas Siarkovy 95%, mis 2/3 ulatuses täidetud vedelikuga, tumeklaasist pudelit venekeelse sildiga Efir, mis 1/3 ulatuses täidetud vedelikuga, valget plastpurki sildiga Glükoos, millises valge pulber; 20 ml-st süstalt, milles 5 ml vedelikku; läbipaistvat klaaspudelit, mis 1/3 ulatuses täidetud vedelikuga. (kd 1 t/l 143-144) 02.05.2005 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-388-05/2481 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et oranži korgiga „Uncle Bens” suletud klaasist purgis olev roosakas pulber massiga 34,75 g sisaldab 38% amfetamiinsulfaati, seega on pulbris 9,69 g amfetamiini; valges plastmassist topsis olev roosakas pulber massiga 8,37 g sisaldab 33% amfetamiinsulfaati, seega on pulbris 2,03 g amfetamiini; sinise korgiga klaasist purgikeses olev vedelik massiga 22,62 g on 1,4 butaandiool; 1,0 liitrises pruunist klaasist pudelis etiketiga „Kwas Siarkowski 95% H2SO4” olev vedelik on kontsentreeritud väävelhape; 100 ml pruunist klaasist pudelikeses etiketiga „ ” olev vedelik on dietüüleetri ja väävelhappe segu, plastmassist topsis etiketiga „Glükoos” olevast valgest pulbrist narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud, tegemist on glükoosiga; musta korgiga klaasist pudelis olev vedelik massiga 58,54 g on 1,4-butaandiool. Dietüüleeter ja väävelhape kuuluvad „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse korra” II nimekirja, kuhu kuuluvad reaktiivid, mis võivad leida kasutust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete valmistamisel. 1,4-butaandiool ei kuulu eelnimetatud korra nimekirjadesse aga lähteainete nimekirjadesse, kuid võib kasutust leida narkootilise aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) valmistamisel. (kd 1 t/l 147-149) 02.12.2004 KEKK eksperdi Peep Rausbergi elektronkirjast Põhja Politseiprefektuuri narkokuritegude talituse politseivaneminspektorile nähtuvalt on Peep Rausberg teatanud, et 1,4-butaandiool võib olla lähteaineks gammahüdroksübutüraadi valmistamisel. Selles ja mitte otseselt lähteainete nimekirjas on kemikaal ilmselt sellepärast, et seda kasutatakse suurtes kogustes keemiatööstuses. Samas on kirjanduse andmetel levinud ka 1,4butaandiooli kasutamine narkootilise ainena ilma GHBks töötlemiseta, mõju pidi olema peeaegu samasugune. Lisainfot on küllaga internetis. (kd 1 t/l 151) 9 30.06.2005 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0984-05/2394 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et
lg 1 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemist, väites samas, et tal puudus eesmärk võltsitud dokumendiga kuritegusid toime panna. D.Tt süüdistatakse kuriteo toimepanemisele kaasaaitamises selles, et ta andis Eesti Vabariigi kodaniku passi võltsimiseks vajaliku oma foto ja isikuandmed, et oleks võimalik tema jaoks passi võltsida. Selle tulemusena võltsiti Svetlana Romanenkova nimele 26.03.1997 välja antud Eesti Vabariigi kodaniku passi selliselt, et vahetati välja isikuandmetega passi leht ja asendati võltsitud ja D.T andmetega lehega. Seejuures oli eelnimetatud S.Romanenkova nimele välja antud pass juba 17.02.2003 tunnistatud kehtivuse kaotanuks seoses dokumendi vargusega. Nimetatud võltsimistunnustega pass leiti aga D.T elukohast ning passis leidusid D.T foto ja isikuandmed ning allkiri. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd D.T tunnistab oma foto ja isikuandmete 11 üleandmist eesmärgiga saada vastu võltsitud pass ja D.T elukohast ka leiti D.T isikuandmete ja fotoga pass, siis on D.T süüd tunnistavate ütluste ja läbiotsimisprotokolliga ning Kodakondsusja Migratsiooniameti teatise ja dokumendiekspertiisi aktiga tõendamist leidnud ka D.T poolt tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kaasaaitamine, millega on D.T toime pannud
Juhul, kui D.T poleks oma isikuandmeid ja fotot dokumendi võltsijale andnud, polnuks S.Romanenkova nimele väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku passi võltsimine D.T nimele osutunud võimalikuks. Foto ja isikuandmete edastamine dokumendi võltsijale näitab objektiivselt seda, et D.T käitumise lõppeesmärgiks oli võltsitud tähtsa isikliku dokumendi saamine, seega oli D.T poolt kuriteo toimepanemisele kaasaaitamine toime pandud kavatsetusega. D.T süüdistatakse
D.T tunnistab vaid
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemist, tunnistades suures koguses narkootilise aine omandamist isikuna, kes on varem toime pannud
12. peatüki esimeses jaos ettenähtud kuriteo, kuid eitab kuriteo toimepanemist grupis koos A.Aga, väites, et pani kuriteo toime A.A teadmata. A.At süüdistatakse
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, kuid A.A eitab inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate seletused, asub seisukohale, et süüdistatavate ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ning neid saab lugeda usaldusväärseks vaid osas, mis riimuvad teiste asjas kogutud ja kontrollitud tõenditega. Samas aga esinevad vastuolud ka süüdistatavate ütluste ja teiste kriminaalasjas leiduvate ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. D.T on kohtuistungil seletanud, et omandas kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud Sergei nimeliselt isikult narkootilist ainet kahel korral ning esimese osa omandatud narkootilisest ainest peitis rõdule ning hiljem asetas külmikusse, kusjuures A.A ei teadnud sellest midagi. Kohtueelsel menetlusel antud ja kohtuistungil avaldatud D.T ütlustest nähtuvalt on aga D.T kaitsja juuresolekul seletanud, et „…Siis tunnistas ka mehele üles, et ostis amfetamiini ja tõi amfetamiini kööki. Ostetud 20 g amfetamiinist süstis ennast kaks korda, kui suures koguses, ei oska öelda. Kas A.A ka süstis, ei kommenteeri. Järelejäänud amfetamiini puistas purki ja valas peale eetrit. Oli kuulnud, et kui amfetamiini peale valada eetrit või piiritust ja lasta see ära aurata, siis selle amfetamiini tarvitamisel ei lähe veri tükki ega klompi. Kindlasti leiti see purk amfetamiini ja eetriga läbiotsimisel köögist külmikust. …“ Kohtuistungil D.T neid ütlusi aga ei kinnitanud, väites, et ilmselt puterdas ülekuulamisel midagi ja tegelikult mõtles seda, et teatas mehele raha ära raiskamisest. Ülekuulamisprotokolli ta läbi ei lugenud, mistõttu ei tea mis seal kirjas. Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel antud ütluste kinnitamisest keeldumise põhjendus ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd ülekuulamisel antud seletustele on D.T ise alla kirjutanud ja kinnitanud antud ütluste õigsust. Seejuures on ka ülekuulamisel viibinud kaitsja oma allkirjaga ütluste õigsust kinnitanud, mistõttu puudub kohtul alus kahtlemiseks selles, et protokolli koostanud ametnik on üles kirjutanud just D.T antud ütlused ega ole ise midagi välja mõelnud. Kohus leiab, et D.T ütluste avaldamine kohtuistungil prokuröri taotlusel oli lubatav, kuivõrd varasemate ütluste kinnitamisest keeldumist saab hinnata ütlustest keeldumisena KrMS § 294 p 1 mõttes, kuivõrd süüdistatav keeldus kriminaalasjas tõendamiseseme olulise faktilise asjaolu kohta ütluste andmisest. D.T on seletanud, et omandas narkootilist ainet vaid enese tarbeks ja kaalust allavõtmise eesmärgil. Kohus suhtub taolisesse põhjendusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatavalt kinnipidamisel ja süüdistatavate elukohas läbiotsimisel leiti niivõrd suur kogus narkootilist ainet, et sellest piisanuks tarvitamiseks kümnetele isikutele. D.T kohtueelsel menetlusel antud selgituse kohaselt viis ta 12.04.2005 omandatud amfetamiinikoguse koju, misjärel „…amfetamiini puistas purki ja valas peale eetrit. Oli kuulnud, et kui amfetamiini peale valada eetrit või piiritust ja lasta see ära aurata, siis selle amfetamiini tarvitamisel ei lähe veri tükki ega klompi. Kindlasti leiti see purk amfetamiini ja eetriga läbiotsimisel köögist külmikust…” Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt aga leiti külmutuskapist purk pulbrilise amfetamiiniga ja plasttops pulbrilise amfetamiiniga. Pudel väävelhappe ja eetri seguga leiti aga külmikust ning 12 asus eraldi amfetamiinist. D.T väidetud purgis, kus oli amfetamiin, eetrit aga ei olnud. Seega juhul, kui D.T, kes väidetavalt oli just eelmisel õhtul amfetamiiniga tegelenud, pidanuks teadma, et eetrit amfetamiini peale valatud ei olnud. Vastasel juhul oleks olnud purgi sisu vedel. Kinnise korgi all teadupärast eeter ei aurustu, eriti veel külmutuskapis. Seega aurustuda saanuks eeter vaid juhul, kui kork oleks avatud ning purk selleks sobival temperatuuril. See aga eeldaks vastava väga tugeva lõhna avaldumist, mis aga ei sobi kokku D.T versiooniga amfetamiini varjamise kohta A.A eest. Seega ei ole need ütlused usaldusväärsed ning vasturääkivustest võib järeldada, et amfetamiiniga tegeles süüdistatavate elukohas peale D.T ka keegi teine. Läbiotsimisel leitud 1,4 butaandiooli, mis on GHB valmistamise lähteaine, päritolu kohta on D.T seletanud, et nad tegelesid eelmise elukoha keldriruumide tühjendamisega ning 1,4-butaandiool oli sealt keldrist ära toodud ning see aine oli jäänud eelmisest korrast kui seda läbiotsimisel ära ei võetud. Sellest võiks järeldada, et 1,4-butaandiool on vedelenud alates 2003 aastast keldris ning seda ei ole puudutatud. Kuivõrd D.T karistati
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, siis pidi ainult temal olema selle ainega puutumus. Ometigi nähtub kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisist, et mõlemalt 1,4-butaandiooli pudelilt võetud bioloogilise materjali puhul oli tegemist segaprooviga, millistest ei saanud teha usaldusväärseid järeldusi D.T bioloogilise materjali sisaldumise kohta selles segaproovis. Küll aga on ekspert jõudnud järeldusele, et kummalgi juhul ei saa välistada A.A bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis, kuivõrd kõigis lookustes on tuvastatud kõik alleelid. Seega on tõenäosus, et tegemist oleks kellegi teise isiku bioloogilise materjaliga, tühine. Kuivõrd D.T ja A.A on korduvalt väitnud, et peale nende kedagi teist seal korteris ei elanud, siis ei saanudki nendel pudelitel olla ka kellegi teise bioloogilist materjali kui vaid korteri elanike oma. D.T bioloogilist materjali nendelt kahelt pudelilt ei leitud. Läbiotsimisel tehti A.Ale ettepanek välja anda keelatud esemed ning protokolli kohaselt, mille õigsust on ka A.A oma allkirjaga kinnitanud, näitas A.A külmikust klaaspurki oranži korgiga, millest avastati 38% amfetamiini, valget plastmassist topsi, milles avastati 33% amfetamiini, väikest purki tumesinise korgiga, millest avastati 1,4-butaandiooli ja külmiku tagant pudelit musta korgiga Cappy, millest samuti avastati 1,4-butaandiooli. Juhul, kui A.A ei oleks olnud teadlik nende ainete ebaseaduslikkusest, poleks ta neid näidanud. Peale eelnimetatud esemete avastati samast külmkapist ka glükoosi, mida üldjuhul kasutatakse narkootilise aine lahjendamisel, samuti kontsentreeritud väävelhapet, mida kasutatakse narkootilise aine valmistamisel. Seega teadis A.A narkootiliste ainete olemasolu ja asukohta ning ta ka tegeles nende ainetega, millest annab tunnistust asjaolu, et klaaspurgi kaanelt avastati A.A bioloogiline materjal ning kuigi D.T väidab, et tema valas amfetamiini purki ja lisas sinna eetrit, siis purgikaanelt D.T bioloogilist materjali ei leitudki nagu ei leitud sellest purgist eetrit. Taoliste tõendite alusel võib väita, et D.T on asunud andma selliseid ütlusi, mis välistaks A.A puutumuse narkootiliste ainetega, unustades samas, et objektiivsete tõendite alusel võib tulla täpselt vastupidistele seisukohtadele. Plastmasstopsilt võetud proovi puhul on tegemist segaprooviga, millise puhul ei saa välistada ei A.A ega D.T bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Seega on mõlemad seda plastmasstopsi kasutanud. Plastmasstopsis ja klaaspurgis olevate amfetamiinipulbrite osas on aga tuvastatud, et klaaspurgis olev amfetamiin on suurema amfetamiinisisaldusega kui plastmasstopsis olev amfetamiin, millest võib teha järeldusi amfetamiini kodusel teel lahjendamise kohta, millest annab tunnistust ka glükoosi leidumine samas külmutuskapis amfetamiininõude juures. Bioloogilise materjali analüüsist nähtuvalt ei saa A.A bioloogilise materjali olemasolu välistada ka segaproovis, mis avastati dietüüleetri ja väävelhappe seguga nõult. Seejuures ei saa teha usaldusväärseid järeldusi D.T bioloogilise materjali sisaldumise kohta selles segaproovis. Seega puutus A.A kindlasti seda nõud, kuid D.T vaid võis seda puutuda. Seega kõigil juhtudel on tegemist olukorraga, kus A.A on külmutuskapist ja selle tagant ise ette näidanud keelatud ained, mis ka avastati ning ta ise on ka avastatud keelatud ainetega kokku puutunud, mistõttu ei saa lugeda A.A ütlusi selle kohta, et ta ei teadnud keelatud ainete olemasolust ja asukohast midagi, usaldusväärseks. Kohus leiab, et täiskasvanud isik, kellel on oma sõnade kohaselt keskharidus, on üldjuhul kursis sellega, mis tal kuude kaupa külmutuskapis asub ning uute asjade ilmumisel külmutuskappi tunneb ka huvi pudelite ja purkide sisu vastu ning juhul, kui ta ei ole teadlik sellest, mis sisaldub nõudes, siis ta vähemalt kontrollib nende sisu ja tarvitamiskõlblikkust või vähemalt teeb kindlaks nende 13 söögiks tarvitamise võimalused ning avastades, et tegemist ei ole koduses majapidamises vajalike ainetega, siis ta küsib teiselt elanikult ainete olemasolu põhjusi või viskab mittevajalikud ained ära. Ometigi asusid need ained külmutuskapis. D.Tlt võeti kinnipidamisel ära kuus minigrip kilekotti narkootilise ainega. Selle fakti kohta on D.T seletanud, et suurem osa minigrip kilekottidest oli tal taskus ning osa mujal. Samas nähtub D.T kinni pidanud politseiametniku ettekandest, et kaks minigrip kilekotti oli D.Tl kinnipidamise hetkel peos, üks kilekott tagumises vasakpoolses taskus ja kolm kilekotti puudritoosis. Võrreldes kahte erinevat informatsiooni ühe ja sama fakti kohta tuleb usaldusväärsemaks lugeda politseiametniku ettekandest tulenev informatsioon, kuivõrd see on oluliselt täpsem kui D.T üldsõnaline väide. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli 13.04.2005 D.Tlt ära võetud amfetamiin 22%line ning oli pakendatud kuude minigrip kilekotti, kusjuures neljas kilekotis oli pulbrit kokku vaid 4,39 grammi ja kahes kokku 18,91 grammi. Seega neljas minigrip kilekotis olid juba valmis pandud 1 grammised doosid. Koridoris olles ja kiirustades ei ole võimalik sellisel moel ainet doseerida. Võrreldes D.Tlt kinnipidamisel ära võetud ja elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud narkootiliste ainete koostist nähtub, et kinnipidamisel ära võetud narkootiline aine oli juba lahjendatud ning pakendatud amfetamiini tänavamüügile iseloomulikult minigrip kilekottidesse. Elukohast läbiotsimisel ära võetud glükoos, osaliselt lahjendatud 33%line amfetamiin plasttopsis ja 38%line amfetamiin klaaspurgis viitavad sellele, et äravõetud 22%line amfetamiin oli A.A ja D.T elukohas lahjendatud enne seda kui D.T ja A.A kinni peeti. Kohtueelsel menetlusel on D.T väitnud, et ostis Serõilt 40 grammi amfetamiini. Seejärel on seletanud, et 50 grammi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti aga D.Tlt kinnipidamisel ja korteri läbiotsimisel kokku ära üle 66 grammi amfetamiinsulfaati. Seega vastaks 40 või 50 grammi versioon enam-vähem tõele vaid juhul, kui tegemist oleks olnud 38%lise amfetamiinsulfaadiga. Kinnipidamisel aga leiti 22%list ning läbiotsimisel 33%list ja 38%list amfetamiinsulfaati ning lahjendamiseks vajalikku glükoosi. D.T on seletanud, et sõitis koos A.Aga välja, et minna Õismäele A.A pükse vahetama ning A.A peatas auto Pallasti tänaval et poodi minna. Sel ajal kui A.A poes käis, sai ta kokku Sergeiga, kellelt sai paberkotis amfetamiini, mille kohe kiiruga minigrip kilekottidesse ümber valas. Minigrip kilekotid aga võttis toast riiulilt, võttes sealt välja hõbeehted, mida kasutas ka A.A ja millised oli ostnud reisilt. Pärast seda istus autosse ja sõitsid A.Aga mingil põhjusel tagasi elukoha juurde. Sama asjaolu kohta väitis A.A, et sõitsid Lasnamäel ringi, käis poest läbi. Kaupluses käis üksi, D.T istus autos. Siis poest tulles avastas, et autodokumendid olid kodus ning läks korraks koju tagasi. D.T tuli ka kaasa üles. Väljus korterist ja keegi helistas D.Tle ja D.T jäi tuppa, tuli hetk hiljem järgi. Siis sõitsid Õismäele. Õismäel peeti kinni. Kilekotte, mis ära võeti, näinud ei ole. On näinud vaid neid, mis olid riiulitel ja asjad olid sees. Kuidas sattus tema DNA külmutuses olevatele asjadele, seletada ei oska, peab D.T käest küsima. Seda, et D.T tarvitab amfetamiini, ta ei teadnud. Eelkirjeldatud süüdistatavate ütlustest nähtub, et süüdistatavate ütlustes on vastuolud ning nende vahel puudub ajaline seos, millest võib teha järelduse, et süüdistatavad ei ole jõudnud oma ütlustes kõigi oluliste asjaolude osas kokku leppida. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui kodust mindi välja eesmärgiga viia D.T Õismäele ja sealt pidi A.A edasi sõitma Mustamäele ning edasine käitumine pidi kujunema vastavalt olukorrale, so kas A.A saab D.Tle järele minna või läheb D.T koju tagasi omal käel, siis poodi mineku eesmärgist ei olnud nende ütlustes varem juttu, küll aga sellest, et läksid poodi. Samas aga oli D.Tl kokkusaamine nn Sergei nimelise isikuga, kellelt D.T pidi saama kätte ülejäänud amfetamiini. Samas on D.T seletanud, et Sergeil ei olnud telefoni ja ta helistas D.Tle telefoniautomaatidest. Seega ei oleks D.T saanud Sergeile teatada seda, millal ta kodust välja tuleb ning tal pidi kokkusaamise aeg ja koht olema kokku lepitud oluliselt varem. Kui aga arvestada A.A ja D.T ütlusi, siis ei oleks pidanud Sergei teadma millal D.T tuleb kokkusaamisele. D.T kokkusaamisele sattumine sai sõltuda aga sellest, kas A.A viib teda autoga või läheb ta sinna jala. Sedakorda aga täiesti juhuslikult viib A.A D.T Pallasti tänavale ja ise läheb poodi ning täiesti juhuslikult on Sergei juba D.Tt ootamas. D.T väitis kohtuistungil, et ta jäi veel hiljaks. Kui arvestada süüdistatavate versiooni, siis ei saanud A.A teada seda, et just selles kohas ja sellel kellaajal peab D.T olema Pallasti poe juures. Ometigi tekkis tal just 14 sellel kellaajal ja selles kohas vajadus poodi minna. Kohus suhtub sellistesse juhustesse kriitiliselt ning arvestades D.T ütlusi selle kohta, et väidetaval Sergei puudus telefon ja D.T ei saanud Sergeiga ise ühendust võtta, siis sai D.Tt vajalikul ajal vajalikku kohta toimetada A.A vaid siis, kui ta oli kokkuleppest teadlik. D.T on seletanud, et kiiruga võttis kodust kaasa hõbeehete hoidmiseks olnud minigrip kilekotid, et saaks amfetamiini ümber valada, vastasel juhul amfetamiin haiseks hirmsasti kui oleks lahtiselt ning Sergeiga kokku saades valas ajal, mil A.A oli kaupluses, saadud amfetamiini ümber kilekottidesse, kusjuures osa läks ka kotist mööda. Seejärel istus autosse ja sõideti Õismäele. Seejärel aga esitati A.A poolt väide, et sõideti koju tagasi ning D.T sisenes samuti korterisse ja D.T jäi A.Ast korterisse maha kui A.A väljus. D.T kinnitas kohtuistungil mingil määral seda versiooni. Selliste ütluste puhul jääb kohtule arusaamatuks, miks pidanuks D.T äsja omandatud amfetamiini kilekottides endaga korterisse kaasa võtma, olema sellega korteris ja korterist väljudes endiselt endaga kaasa võtma kui ta võinuks selle jätta koju nagu ta väidetavalt tegi eelmisel päeval. Ometigi võeti see temalt ära Õismäel ja juba oluliselt lahjendatuna võrreldes kodust leitud amfetamiiniga. Kohtu arvates puudub sellises käitumises loogika. Kaasa sai võtta Õismäele amfetamiini vaid siis kui seda oli vaja kellelegi edasi anda. Kohus suhtub kriitiliselt ka D.T väitesse selle kohta, et ta valas välja hõbeehted selleks, et saada minigrip kilekotte amfetamiini ümber pakkimiseks, kuivõrd köögis oli minigrip kilekotte kümneid ja neid saanuks kätte oluliselt lihtsamini kui kotte ükshaaval avades ja seejärel tühjendades, mis on üpris aeganõudev. Kohus on neid ütlusi kuulates jõudnud arusaamisele, et selline versioon on esitatud selleks, et põhjendada kuidagi A.A bioloogilise materjali olemasolu minigrip kilekottidel, kuid kohtu arvates on esitatud versioon lapsik ega ole tõsiseltvõetav. Kui minigrip kilekottidel A.A bioloogilise materjali leidumist on püütud põhjendada sellega, et ka A.A ehted olid nendes kottides, siis külmutuskapist ja selle tagant leitud keelatud aine nõudel A.A bioloogilise materjali leidumise põhjust on A.A palunud küsida D.Tlt. Kohtu arvates ei saaks D.T kuidagi põhjendada seda, miks leidub A.A bioloogilist materjali esemetel, mille olemasolust A.A väidetavalt midagi ei tea. Juhul, kui A.A, kes väidetavalt ei teadnud midagi sellest, et temaga koos elav D.T tarvitab narkootilisi aineid ja A.A oleks avastanud ained ja esemed, millesse ta ei suhtunud sallivalt, oleks need pudelid tema bioloogilise materjali jälgedega leitud kas lähedalolevast prügikastist või ohtlike jäätmete kogumispunktist, milliseid on ka Lasnamäe piirkonnas. Läbiotsimisel aga leiti need A.A ja D.T ühiskasutuses olevast külmikust. D.T on põhjendanud amfetamiini asumist minigrip kilekottides seetõttu, et vastasel juhul oleks amfetamiin haisenud. Samas aga leiti amfetamiin lahtises topsis külmikust ning selle haisu kogu korteris D.T millegipärast ei kartnud. Selline asjaolu näitab ilmselgelt seda, et amfetamiini Pallasti tänava maja koridoris ümbervalamise versioon on väljamõeldis ega ole tõsiseltvõetav, eriti veel siis kui D.T väidete kohaselt valas ta kiirustades osa ainest ka mööda. Seega olnuks selle nn haisva ainega koos nii minigrip kilekotid kinnituse vahelt kui ka väljastpoolt ning sellega oleks koos ka D.T käed. Sellises olukorras haiseks aga kogu auto ja seda poleks võimalik A.A eest varjata. Ka Õismäele sõidu väidetavasse eesmärki suhtub kohus kriitiliselt, kuivõrd väidetavalt pidi D.T minema kauplusesse A.Ale ostetud pükse vahetama ning A.A pidi D.T jätma kaupluse juurde ning ise edasi sõitma. Kohtule jääb arusaamatuks see, kuidas saab pükse vahetada olukorras, kus tulevast pükste kandjat ennast juures ei ole. Sel juhul ei oleks võimalik uusi pükse proovida ning pükste vahetus võib tingida uue pükste vahetamise vajaduse. Samas on aga tegemist D.T sõnade kohaselt kauplusega Humana, milline kaupleb kasutatud riietega ning müüb riideid aeg ajalt ka kaalu järgi ning on üldteada asjaolu, et sealt ostetud riideid enam ümber ei vahetata. Seda pidanuks teadma ka D.T. Kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisiga on tuvastatud, et bioloogilise materjali proove on võetud kolmelt minigrip kilekotilt, millistes oli amfetamiinsulfaat ja millised võeti ära kinnipidamisel D.Tlt ning kõigil juhtudel on olnud tegemist segaproovidega. Seejuures on tuvastatud, et minigrip kilekotilt nr 2 väljastpoolt võetud proov on segaproov, millises on eristatav peamine DNA profiil, mis langeb kokku A.A võrdlusproovist võetud bioloogilise materjaliga ning minigrip kilekottidelt nr 1 ja 3 väljastpoolt ja minigrip kilekotilt nr 3 avamiskohalt seestpoolt võetud proovid on segaproovid, millistes leiduvad A.Alt võetud võrdlusprooviga tuvastatud kõik DNA alleelid, mistõttu ei saa välistada A.A bioloogilise 15 materjali olemasolu nendes segaproovides. Seega kui on tuvastatud, et ei saa välistada A.A bioloogilise materjali olemasolu, on väga vähe tõenäoline, et neid minigrip kilekotte oleks puutunud väljastpoolt või avanud mõni teine isik, kellel oleks samasugune bioloogiline materjal, kuivõrd Eesti Vabariigi elanikkond on selleks liialt väikesearvuline. Vaatamata sellele, et minigrip kilekotid võeti ära D.T käest, kes oli need kotid paigutanud puudritoosi ja taskutesse ning hoidis neid ka peos, seega pidanuks puudutama neid viimasena enne kinnipidamist, avastati kolmelt kontrollitud kilekotilt kõigilt ka A.A bioloogilist materjali. Seega on kriminaalasjas tuvastatud, et A.A bioloogilist materjali on leitud nii D.Tlt kinnipidamisel ära võetud narkootilise aine pakenditelt kui ka A.A ja D.T ühiskasutuses olnud korterist leitud osadelt narkootilise aine nõudelt ning 1,4-butaandiooli ja dietüüleetri ning väävelhappe nõult, milliste olemasolust A.A väidetavalt üldse teadlik ei olnud. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisidega on kindlaks tehtud, et nii D.T kui ka A.A on kasutanud nii külmutuskapist leitud anumates olnud aineid kui ka D.Tlt kinnipidamisel ära võetud narkootilist ainet ja neid pakendanud. Sellele annab kaudselt kinnitust ka asjaolu, et D.T on kohtueelsel menetlusel väitnud, et A.A oli teadlik narkootilisest ainest, kuigi loobus nendest ütlustest hiljem, kuid keeldus samal ajal kommenteerimast seda, kas A.A tarvitas narkootilist ainet nagu tema. Peale eeltoodud asjaolude näitab A.A puutumust narkootilise ainega ja selle veoga ka asjaolu, et A.A ja D.T peeti kinni koos ja mitte juhuslikult mööda kõndinud patrullpolitseinike poolt, vaid narkotalituse politseiametnike poolt, kes tõkestasid oma autoga süüdistatavate edasist liikumist. Seda aga tehti viisil, mis välistas kinnipeetute põgenemise. Seega sai A.A ja D.T kinnipidamine võimalikuks vaid pikemaajalise jälitustegevuse ja Õismäeni jälitamise tulemusena ning kinnipidamisel taheti olla kindlad selles, et nende juurest narkootiline aine leitakse. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, see eesmärk ka saavutati. Seega teati keda kinni pidada, millal kinni pidada ja miks kinni pidada. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavatele inkrimineeritavate tegude toimepanemine süüdistatavate poolt on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on D.T käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteona, so isikute grupis ebaseadusliku ja suures koguses narkootilise aine omandamise ja veo toimepanemisena ning A.A käitumine on kvalifitseeritud
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo, so isikute grupis ja ebaseadusliku suures koguses narkootilise aine omandamise ja veo toimepanemisena. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle hinnangu muutmiseks puudub. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tuvastatud, et nii A.A kui ka D.T on täitnud ühist kuritegelikku eesmärki, so ebaseaduslikult omandanud narkootilist ainet ning kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatavatel olnuks seadusest tulenevat õigust narkootilist ainet käidelda. Seega on tegemist narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Süüdistatava D.T käest ja süüdistatavate ühisest elukohast leiti narkootilist ainet koguses, millest piisanuks kümnetele isikutele narkootilise aine tarvitamiseks, millest saab järeldada, et tegemist oli narkootilise ainega suures koguses. Kuivõrd süüdistatavate kodust leiti suhteliselt suureprotsendilise sisaldusega narkootilist ainet ja ära võeti väiksema narkootilise aine sisaldusega narkootilist ainet, siis saab sellest järeldada, et süüdistatavad lahjendasid ja pakendasid enne Õismäele jõudmist narkootilist ainet ja toimetasid seda autoga vedades edasi. Seega on tegemist suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku veoga ning mõlemad süüdistatavad olid teadlikud oma käitumise õigusvastasusest. Peale selle on D.T puhul tegemist isikuga, kes on varem karistatud
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasja menetluse käigus võeti läbiotsimisel ära A.Alt 831 krooni sularaha, A.A ja D.T elukohast beežist käekotist 1592 krooni sularaha ning asitõendina sõiduauto Opel Vectra registreerimismärgiga 559AOC. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on nimetatud sõiduauto registreeritud Lembit Sullakatko nimele. Tuvastamaks ära võetud sularaha ja 16 L.Sullakatko nimele registreeritud ning A.A kasutuses olnud sõiduki seaduslikke valdajaid kuulati kriminaalasja kohtueelse menetluse ja kohtuliku uurimise käigus üle tunnistajad Lembit Sullakatko ja Ljudmilla Kaska. A.A seletuste kohaselt ostis ta vaidlusaluse sõiduauto Lembit Sullakatkolt, kuid ei vormistanud sõidukit enda nimele, vaid kasutas seda volikirja alusel, kuivõrd lootis sõiduki peagi edasi müüa ning sel juhul oleks juba uus ostja sõlminud ka ostumüügi lepingu, millega oleks A.A kokku hoidnud tehingu vormistamisel tekkiva kulu. Lembit Sullakatko kinnitas sõiduki müüki A.Ale, seletades, et sai A.Alt sõiduki müügi eest soovitud rahasumma osadena kätte ning tal puuduvad sõiduki ostu-müügi osas A.A vastu rahalised nõudmised. Samuti ei soovi ta sõidukit tagasi. Seega vaatamata sellele, et sõiduk on endiselt registreeritud L.Sullakatko nimele on sõiduk L.Sullakatko poolt üle antud A.Ale pärast sõiduki eest kokkulepitud summa kättesaamist. Seega loobus L.Sullakatko tegelikust võimust sõiduki üle ning andis sõiduki A.Ale, tehes samas ka varakäsutuse ning A.Al tekkis täielik õiguslik võim sõiduki üle. Seejuures oli A.Al olemas ka ostu-müügi leping L.Sullakatko andmete ja allkirjaga, mistõttu võinuks ta ostjana märkida keda iganes ja sõiduki omakorda müüa. Sellest järeldub, et sõiduk oli L.Sullakatko poolt üle antud A.Ale, andes sellega ka üle valduse sõiduki üle ning nad olid kokku leppinud selles, et omand läheb üle A.Ale. Seega on ilmnenud, et vaidlusaluse sõiduki üleandmisega A.Ale oli omand tekkinud A.Al ning sõiduk oli juba enne viimase ostusumma üleandmist L.Sullakatkole A.A valduses, mistõttu piisas L.Sullakatko ja A.A kokkuleppest omandi ülemineku kohta ja sõiduki tegelikuks omanikuks oli A.A. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kasutati seda sõidukit kuriteo toimepanemise, so suures koguses narkootilise aine veol, siis on sõiduki puhul tegemist esemega, mida kasutati kuriteo toimepanemisel. Kohus asub seisukohale, et selline ese tuleb
lg 2 alusel konfiskeerida ning sõiduki realiseerimisest saadav tulu tuleb kanda riigi omandisse. Kohtuistungil seletas A.A, et temalt kinnipidamisel ära võetud sularaha oli tema isiklik söögiraha. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd A.At süüdistatakse
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja kohus on ka süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises tuvastanud ning leidnud, et süüdistatava sissetulekud seisnevad rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisest saadavast tulust, siis kuulub A.Alt kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 831 krooni konfiskeerimisele ja kandmisele riigi omandisse. Kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil üle kuulatud L.Kaska ei osanud üheselt kinnitada, et beežist käekotist leitud raha on kindlalt tema oma ja et ta tõesti selle raha sinna kotti unustas kui koti tütrele andis. Küll aga pidas ta seda võimalikuks. D.T omakorda seletas, et see sularaha summas 1592 krooni peab olema ema raha, kuivõrd ka varem on ta ema käest saadud riietusesemete taskutest leidnud dokumente ja muid esemeid, mida ta on emale tagastanud. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et kuivõrd D.T väidab raha kuulumist L.Kaskale ja L.Kaska seda ei välista, siis tuleb läbiotsimise käigus ära võetud sularaha 1592 krooni seaduslikuks valdajaks lugeda Ljudmilla Kaska ning Põhja Politseiprefektuuri rahandusbüroole üle antud ja tagatiskontole kantud raha summas 1592 krooni tuleb välja anda Ljudmilla Kaskale. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, inkrimineeritud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning toimepanemise tehiolusid. D.T süüdistatakse nii tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kaasaaitamises, mis on teise astme kuritegu, kui ka rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises, mis on esimese astme kuritegu. Arvestades seda, et kohtueelse uurimisega ei suudetud tõestada D.T tegelikku motiivi dokumendi võltsimisele kaasaaitamises ning D.T enese versiooni aluseks võttes võiks hinnata seda kuritegu vähetähtsana, siis asub kohus seisukohale, et
lg 1 ja 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võib D.Tle mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning seda ka seetõttu, et tegemist ei ole mitte kuriteo täideviimisega, vaid kergema kuriteost osavõtu vormiga, so kaasaaitamisega. Samas
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määramisel ei pea kohus võimalikuks sellist põhimõtet rakendada.
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemisel oli D.T väga hästi teadlik inkrimineeritud teo 17 toimepanemise karistatavusest ning vaatamata sellele, et ta oli eelmise, samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ära kandnud, samuti olnud karistatud teiselaadilise kuriteo toimepanemise eest, ei teinud ta ei sellest ega kõigist eelnevatest karistusest mingeid järeldusi ning jätkas narkootilise aine käitlemist, sedakorda juba suures koguses. Arvestades tema kinnipidamisel äravõetud narkootilise aine pakendit ja koguseid, võib teha järeldusi selle aine edasiandmise eesmärgist, millest annab tunnistust ka see, et tal puudus legaalne sissetulek. Seega sai sissetulekuks vaid olla tulu narkootilise aine käitlemisest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et D.Tle mõistetav karistus peab olema ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. D.T käitumises ei ole tuvastatud ei karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. D.T on kohtueelsel menetlusel oma süüd tunnistanud teise astme kuriteo toimepanemises ja osaliselt ka esimese astme kuriteo toimepanemises, kuigi ka süüdistatava poolt süü tunnistamiseta oleks temale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine olnud tõendatud muude kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Küll aga arvestab kohus asjaoluga, et süüdistatava ülalpidamisel on kaks alaealist last, kes jääksid pikema aja vältel vanemliku hoolitsuseta. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud keskmist määra, kuid mitte oluliselt, kuivõrd senini on viimasel ajal laste kasvatamisega tegelenud süüdistatava ema ning süüdistatav ise ei ole pidanud vajalikuks oma lapsi üles kasvatada ning on eelistanud laste kasvatamisele kuritegelikku eluviisi. Karistuste liitmisel peab kohus võimalikuks kohaldada
lg 1 sätetes antud võimalust lugeda kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega. A.At süüdistatakse samuti esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Teda on varem kohtulikult karistatud kolmel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning mõistetud ja ärakantud karistused ei olnud uue kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Samas ei ole A.At varem karistatud rahvatervisevastase kuriteo ega väärteo toimepanemise eest, millest võiks teha järelduse, et tegemist ei ole regulaarselt narkootilisi aineid tarvitava isikuga. Inkrimineeritud kuriteost saab seega teha järelduse, et kuriteo toimepanemine oli tingitud soovist parandada oma majanduslikku olukorda. Selle ümberlükkamiseks on A.A esitanud nii kohtueelsel kui ka kohtulikul menetlusel versiooni selle kohta, et ta küll on tegev kinnisvara alal, kuid ei soostu tööandja reputatsiooni säilitamise huvides avaldama oma sissetulekute allikat. Samas on ta väitnud, et tema kuusissetulekuks oli keskmiselt 10 000 krooni kuus. Kriminaaltoimikus aga leiduvad andmed selle kohta, et tal aastate vältel on deklareeritav sissetulek puudunud. Lisaks sellele väitis A.A, et ta sai Majaka 47-3 korteri müügist 470 000 krooni, millest samuti elas, kohtuliku arutamise lõpus aga väitis, et korteri müügist saadud säästusid ei ole ta ära kulutanud, vaid on hoopis välja laenanud kinnisvarafirmasse. Kohtuistungil D.T ja A.A antud ütlustest nähtuvalt elatusid süüdistatavad A.A kuusissetulekust ning A.A andis ka D.Tle oma tarbeks kulutamiseks taskuraha. Seejuures elasid nad samal ajal üürikorteris, mille üür oli 4500 krooni kuus, millele lisandus kohustus tasuda ka tarbitud elektri eest. Peale selle oli A.A olnud võimeline ostma auto, seda remontima ning kasutama, ostes selleks otstarbeks ka kütust. Lihtsa aritmeetilise tehtega võib jõuda järeldusele, et väidetava kuni 10 000 kroonise sissetulekuga on võimatu tasuda igakuist 4500 krooni ületavat üüriraha, ülal pidada töötut abikaasat, tasuda kõigi kasutada olevate mobiiltelefonide arveid, omandada sõiduautot ja seda intensiivselt kasutada ja väidetavalt osta iga päev värsket toitu ja kiirestivalmistatavat toitu, mis on oluliselt kallim toitumisviis kui kodus valmistatud toidu kasutamine. Neile kulutustele lisanduks ka D.T alaealiste laste ülalpidamiseks tehtavad kulutused. Arvestades süüdistatavate vanust lisanduks eelmärgitud kulutustele ka vaba aja veetmiseks tehtavad kulutused, mis ilmselt ei saa olla väikesed. Eeltoodust võib järeldusele tulla, et süüdistatavatel oli muid sissetulekuid, mis olulise osa kulutustest katsid. Kuivõrd A.A nimetas oma sissetulekuks vaid kinnisvarast saadava sissetuleku, andmata võimalust sedagi kontrollida, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate sissetulek oli valdavalt ebaseaduslikust allikast. D.T väited selle kohta, et ta omandas narkootilist ainet vaid kaks korda ning needki korrad kahel järjestikusel päeval, mil viimasel ta ka kinni peeti, ei ole tõsiseltvõetavad. Kriminaalosakonna narkotalituse töötajad poleks nii lühikese ajavahemiku jooksul suutnud saadavat vihjet selle kohta, et D.T tegeleb amfetamiini abil oma kehakaalu alandamisega, üldse 18 kontrollida, kuivõrd sellisel tegevusel puudunuks pealtnägijad, kui just mitte arvestada kaalualandajaga koos elavat A.At, kes aga millegipärast üldse ei taha teada temaga koos elanud D.T kaaluprobleemist. Seega oli tegemist pikemaajalise tegevusega, mida kontrolliti ning millele saadi kinnitust jälitustegevusega, milline ei saanud aga olla lühiajaline. Taolised asjaolud annavad kohtule veendumuse sellest, et süüdistatavate käitumine oli tingitud sissetulekute saamise soovist. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et A.Ale tuleb mõista reaalsele ärakandmisele kuuluv karistus, kuivõrd vaatamata sellele, et teda on varem korduvalt kohtulikult karistatud, on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu on tegemist isikuga, kes ei sobi kriminaalhooldusele ning kohus ei pea võimalikuks mõistetava karistuse tingimuslikku kohaldamata jätmist. Karistuse määra valikul asub kohus seisukohale, et kuivõrd A.At ei ole varem rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, siis võib talle mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt kergemana ja alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik Silvia Riige rahvakohtunik 19 Veiko Parts rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.