1-06-204 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 veebruar 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-204 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav D.S , venelane, kodakondsuseta, põhiharidus, eluk , sissetulek: invaliidsuspension Kahtlustatavana kinni peetud 14.11.2005, tõkend vahistamine kohaldatud Tallinna Linnakohtu eeluurimiskohtuniku 15.11.2005 vahistamismäärusega Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 22.04.1997 otsusega KrK § 139 lg 115 lg 2 alusel rahatrahv 1100 krooni; 2) Tallinna Linnakohtu 25.05.2000 otsusega KrK § 2025 lg 1; § 139 lg 1 alusel vabadusekaotus 5 kuud; 3) Tallinna Linnakohtu 08.11.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 - 15 lg 2 alusel vabadusekaotus 3 kuud; 4) Tallinna Linnakohtu 15.06.2001 otsusega KrK § 2025 lg 1; § 139 lg 2 p 2, 3; § 40 lg 1 alusel vabadusekaotus 4 kuud; 5) Tallinna Linnakohtu 25.03.2003 otsusega KarS § 209 lg 2 p 3 alusel vangistus 1 aasta; KarS § 69 lg 1 alusel mõisteti üldkasulik töö 1432 tundi tähtajaga 1a; 6) Tallinna Linnakohtu 22.08.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel vangistus 7 kuud; 7) Tallinna Linnakohtu 01.09.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 6 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud. 1 Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. D.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

1. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele 4 kuud vangistust eelmise, so Tallinna Linnakohtu 01.09.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud täies ulatuses, mõista liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada D.Sile mõistetud liitkaristuse 10 (kümme) kuud ärakandmist alates D.Si kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 14.11.
4. D.Si suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
5. D.Silt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni ja 10 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
7. D.Silt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
9. OÜ Tross & KO esitatud tsiviilhagi 1100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ja D.Silt välja mõista OÜ Tross & KO kasuks 1100 (üks tuhat ükssada) krooni.
10. Asitõend: Ants Trossile vastutavale hoiule antud sularaha summas 831 krooni ja 70 senti ning sigaretipakk Marlboro Lights jätta esemete seaduslikule valdajale Ants Trossile.
11. Asitõend: liigendnuga kui ese, mille puudub väärtus, kuulub hävitamisele.
12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Tallinna Linnakohtu kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: D.Si süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil murdis sisse 14.11.2005 kella 05.03 paiku Tallinnas, Kaarli pst 3 asuvasse kohvikusse Menu ning võttis seifist sularaha summas 831.70 krooni ja kohviku riiulilt suitsupaki Marlboro Light väärtusega 26 krooni, alustades seega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega D.S isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi. 2 Kohtuistungil süüdistatav D.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kriminaalasja nr 05231606630 menetlust alustati 14.11.2005 seoses sellega, et 14.11.2005 kella 05.03 ajal murdis D.S sisse Kaarli pst 3 asuvasse kohvikusse Menu, kust üritas seifist varastada sularaha summas 749 krooni ja 70 senti. (t/l 1) OÜ Tross & KO avaldusest nähtuvalt tungiti 14.11.2005 kella 04 ajal sisse OÜ Tross ja Ko Kaarli pst 3 kohviku ruumidesse ja esialgsetel andmetel võttis sissetungija seifist 749.
13. Vargusega tekitati kahju 749.
14. (t/l 3, 21) 14.11.2005 koostatud D.Si kahtlustatuna kinnipidamise protokollist nähtuvalt võeti D.S kinni samal päeval kella 06.10 ajal. (t/l 6-8) 14.11.2005 koostatud D.Si kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav end kahtlustuses süüdi ja seletas, et 14.11.2005 öösel, täpset kellaaega ei mäleta, läks Kaarli pst-l asuvasse kohvikusse. Tahtis sealt tööd küsida. Ktsus ust, uks oli suletud, kuid lukustamata. Sisenes kohvikusse, kuid seal kedagi ei olnud. Läks läbi köögi kontorisse, kus oli seif, mille uks oli lukus. Otsis võtit ja leidis selle vist kapist. Avas seifi ja võttis sealt kahes kilekotis olnud sularaha. Nägi, et oli münte ja paberraha, kuid üle vaadata ei jõudnud. Kui raha võttis, siis nägi ühel riiulil ka suitsupakki, mille pani rahaga kilekotti. Sulges seifiukse ja lukustas selle ning jättis võtme seifi kõrvale. Pani kilekotid taskusse ja väljus kohvikust. Välisuksest väljudes peeti turvameeste poolt kinni. Kinnipidamisel oli kaasas nuga et end kaitsta, kuid nuga sisenemiseks ei kasutanud. (t/l 10-14) 14.11.2005 koostatud tunnistaja Vladimir Didulko ülekuulamise protokollist nähtuvalt sai tunnistaja 14.11.2005 kell 04.08 väljakutse aadressil Kaarli pst 3 Õigusinstituuti. Kohale saabus kell 04.
15. Hoovi pool oli kaks lukustamata metallust. Vaatas esimesena keldriust ja kui tuli teise ukse juurde, siis see oli juba lukus. Kutsus abi ja kohale tuli turvajuht, kes sisenes eestpoolt ja tema jäi tagaukse juurde. Kell 04.32 hakkas uksest väljuma D.S. Tunnistaja võttis ta kinni ning turvakontrolli käigus avastas suure noa ja kaks kilekotti rahaga üldsummas umbes 800 krooni ja kinnise suitsupaki Marlboro. (t/l 15) 14.11.2005 koostatud tunnistaja Ants Trossi ülekuulamise protokollist nähtuvalt 14.11.2005 kella 05 paiku helistati talle turvafirmast ja öeldi, et on sisse murtud ja varas kinni peetud. Lukustamata kontoriruumist oli sahtlist võetud seifivõti ja võetud sularaha 749 krooni ja 70 senti. Seifi avada ei olnud enam võimalik ja kutsuti lukuabi, et uks avada. Selle maksumus oli 1100 krooni. Kassa ülelugemisel ilmnes, et seifist oli varastatud 831 krooni ja Marlboro suitsupakk, mis oli tunnistaja oma. Kõik asjad on kätte saadud. (t/l 16-20) 14.11.2005 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Kaarli pst 3 asuvat söögikohta. Tagauksed suletud, ustel nähtavad vigastused puuduvad. (t/l 28-33) 16.11.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kahte kilekotti ja neis olevat sularaha ning sigaretipakki. (t/l 34-38) 30.11.2005 koostatud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt A.Tross võttis Kesklinna Politseiosakonna kriminaaltalituses vastu OÜ Tross ja Kole kuuluva sularaha 831 krooni ja 70 senti ning sigaretipaki Marlboro Light. (t/l 39) 16.11.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kokkupandavat nuga. (t/l 40-41) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud D.Si süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate Vladimir Didulko ja 3 Ants Trossi ütlusi, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokolle, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemise katses on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D.S varem karistatud varguste toimepanemise eest kuuel korral ning inkrimineeritava kuriteo pani ta toime kohtu poolt määratud katseajal, mistõttu inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal oli ta isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt sisenes süüdistatav valdaja tahte vastaselt valdaja ruumidesse ning avas lukustatud seifi ning hõivas seifist raha ja ruumist sigaretipaki. Taolistel asjaoludel on tegemist varguse toimepanemisega, mis on seotud sissetungimisega. Kuivõrd valdaja ruumidest väljumisel koos valdaja varaga peeti süüdistatav kinni ja varastatu võeti ära ning süüdistatav ei jõudnud varastatut kasutama ja käsutama hakata on tegemist kuriteo katsega, kuivõrd süüdistatav vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, kuid süütegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on D.Si käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt tekitas süüdistatav varalise kahju seoses sellega, et tema avatud ja seejärel suletud seifi ei olnud enam võimalik avada ning kannatanu tegi rahalisi kulutusi seifi luku vahetamiseks. Kohus leiab, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava kuritegeliku käitumise tagajärjel ning viimaks kannatanu varalist seisukorda kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse, tuleb tekitatud kahju välja mõista süüdistatavalt täies ulatuses kannatanu kasuks, kuivõrd süüdistatava poolt teo tegemata jätmisel ei oleks kannatanul varalist kahju tekkinud. Seetõttu tuleb D.Silt välja mõista OÜ Tross ja Ko kasuks 1100 krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kohus ei loe süüdistatava kahetsust tõsiseltvõetavaks, kuivõrd teda on varem 7 korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning vaatamata sellele, et viimane karistus jäeti tema suhtes kohaldamata, pani ta uue varavastase kuriteo toime juba kahe kuu möödudes viimase kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaaltoimikust võib karistusregistri andmete põhjal teha järeldusi süüdistatava sõltuvuse kohta narkootilistest ainetest, milliste tarvitamise eest on teda korduvalt karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga. Sellele vaatamata on jätkanud süüdistatav väärtegude ja kuritegude toimepanemist. Sellised asjaolud viitavad ilmselgelt sellele, et süüdistatavale mõistetud karistused ei ole saavutanud soovitud eesmärki, so sundida süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, seda ka katseajal. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista reaalsele ärakandmisele kuuluv karistus, millele tuleb vastavalt KarS § 65 lg 2 sätetele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Karistuse määra valikul arvestab kohus asjaoluga, et varavastane kuritegu jäi katse staadiumisse ning varastatu võeti ära, kuigi süüdistatav tekitas varalise kahju, mis ei ole kuigi suur. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib süüdistatava terviseseisundit arvestades mõista karistuse tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust alammääras, kuivõrd varavastane kuritegu oli toime pandud sissetungimisega. Märt Toming kohtunik 4