1-02-9\3

(00231705841)Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi M.K süüdistuses KrK § 161-1 järgi ja A.N,i süüdistuses KrK § 161-1 järgi. Prokurör Õnne Neare-Vaarmann ja Helle Lendla Süüdistatavad Kaitsjad M.K, . , eestlane, EV kodanik, keskharidusega, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht A.N, ., eestlane, EV kodanik, 8 kl haridusega, kriminaalkorras karistatud 14.04.1998.a. KrK § 195 lg 2 järgi, Mare Lust ja Rene Frolov RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.K KrK § 161-1 järgi ja karistada 3-kuulise vangistusega seda KarS § 73 alusel tingimuslikult mitte kohaldades katseajaga 3 aastat. Süüdi tunnistada A.N KrK § 161-1 järgi ja karistada 3-kuulise vangistusega seda KarS § 74 alusel tingimuslikult mitte kohaldades katseajaga 18 kuud ühes allutamisega käitumiskontrollile KarS § 75 alusel. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Tallinna Linnakohtu 19.12.2003.a. otsusega mõistetud karistusega (1 aasta vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga) ning seoses karistuse ärakandmisega tuleb lugeda karistus kantuks. Välja mõista M.K,lt sundraha 4500 krooni ja kaitsjatasu 5693 krooni ja 50 senti riigi tuludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777 Tõkend tühistada M.K ja A.N,i suhtes. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa: M.Kt süüdistatakse selles, et tema töötades OÜ Robore sisevalvetöötajana Tallinnas, Jannseni Kaubamajas (Valdeku tn 128) ning olles ametiisik, kellele oli tööandja poolt ametijuhendiga pandud järelevalve ülesanded, tarvitas 28.oktoobril 2000.a. kella 22.50 ajal oma ametialaseid ülesandeid täites vägivalda G.Si suhtes, kelle ta oli koos A.N,iga kinni pidanud eelnimetatud kaubamaja müügisaalis kahtlustatavana. M.K väänas koos A.N,iga G.Si käed selja taha ja koos viisid nad kannatanu kaupluse tagaruumi turvakontrolli teostamiseks. Turvaruumis palus G.S kutsuda politsei, mispeale A.N lõi G.Sit rusikaga keha piirkonda. G.S kukkus. Seejärel peksis M.K koos A.N,iga maaslamavat G.Sit korduvalt rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Peksmise käigus suutis kannatanu kaupluse ruumidest välja joosta. M.K koos A.N,iga järgnes talle. Tabanud kannatanu kaubamaja ees hüppas M.K kannatanule peale selja tagant, kannatanu kukkus, siis väänas M.K koos A.N,iga G.Si käed selja taha, M.K hoidis kannatanut maas kinni ajal, mil A.N peksis kannatanut jalgadega pea ja keha piirkonda. Peksmisega tekitati kannatanule nahamarrastused kiiru, otsmiku, näo ja vaskau tuhara piirkonda, nahaalused verevalumid mõlema silma ümbrusse, õlaliigese esipindadele ja vaskaku labakäe välispinnale. Vigastused kuuluvad kergete kehavigastuste liiki. M.K tegevus on kvalifitseeritud võimuliialdusena vägivalla näol oma ametialaseid ülesandeid täitva isiku poolt, see on KrK § 161-1 järgi. A.Ni süüdistatakse selles et tema töötades OÜ Robore sisevalvetöötajana Tallinnas, Jannseni Kaubamajas (Valdeku tn 128) ning olles ametiisik, kellele oli tööandja poolt ametijuhendiga pandud järelevalve ülesanded, tarvitas 28.oktoobril 2000.a. kella 22.50 ajal oma ametialaseid ülesandeid täites vägivalda G.Si suhtes, kelle ta oli koos M.Kga kinni pidanud eelnimetatud kaubamaja müügisaalis kahtlustatavana. A.N väänas koos M.Kga G.Si käed selja taha ja koos viisid nad kannatanu kaupluse tagaruumi turvakontrolli teostamiseks. Turvaruumis palus G.S kutsuda politsei, mispeale A.N lõi G.Sit rusikaga keha piirkonda. G.S kukkus. Seejärel peksis A.N koos M.Kga maaslamavat G.Sit korduvalt rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Peksmise käigus suutis kannatanu kaupluse ruumidest välja joosta. A.N koos M.Kga järgnes talle. Tabanud kannatanu kaubamaja ees hüppas M.K kannatanule peale selja tagant, kannatanu kukkus, siis väänas A.N koos M.Kga G.Si käed selja taha, M.K hoidis kannatanut maas kinni ajal, mil A.N peksis kannatanut jalgadega pea ja keha piirkonda. Peksmisega tekitati kannatanule nahamarrastused kiiru, otsmiku, näo ja vaskau tuhara piirkonda, nahaalused verevalumid mõlema silma ümbrusse, õlaliigese esipindadele ja vaskaku labakäe välispinnale. Vigastused kuuluvad kergete kehavigastuste liiki. A.N,i tegevus on kvalifitseeritud võimuliialdusena vägivalla näol oma ametialaseid ülesandeid täitva isiku poolt, see on KrK § 161-1 järgi. M.K ja A.N end neile inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista ja kinnitavad, et kannatanu ründas esimesena A.Ni, lüües teda näo piirkonda, sellest arenes edasi rüselus. Nemad kumbki kannatanut rusikate ja jalgadega peksnud ei ole. Kogu nende tegevus seisnes kannatanu kinnipidamises. Kuna kannatanul lasus vargusekahtlus, siis oli tema kinnipidamine nende otsene töökohustus, mida nad ka täitsid, kasutades õigustatult kannatanu suhtes teatavat jõudu. M.K ja A.Ni süü neile inkrimineeritud kuriteo toimnepanemises on tõendatud alljärgnevaga:

1. Kannatanu G.Si avaldusega tema peksmise kohta (tl 17). Avaldusest nähtub, et 28.10.2000 peksid teda Jannnseni Kaubamaja kaks turvatöötajat ilma põhjuseta. 2.Kannatanu G.Si ütlustega kohtuistungil selle kohta, et 28.01.2000 oli ta Jannseni Kaubamajas, võttis riiulilt pudeli veini, vaatas selle hinda ja pani riiulile tagasi. Müüjad seda arvatavasti ei näinud, et ta veini tagasi pani ja kutsus turvatöötajad. Nad väänasid tal käed selja taha ja teda toimetati tagaruumi. Tema küsis ,milles asi. Vastati, et varastas pudeli veini. Tagaruumis teda kontrolliti ja midagi varastatut tema juurest ei leitud. Seejärel löödi teda rusikaga näkku. Seepeale jooksis tema kauplusest välja, turvatöötajad (kohtualused) jooksid talle järgi. Kui tuli Falcki patrull, siis ta läks kaupluse juurde tagasi, et olukorda selgitada. Tal pandi käed raudu ja viidi tagasi kauplusse. Seejärel viidi politseisse. Veel mäletab ta, et kui ta oli pikali, siis löödi teda jalgadega. Mõlemad turvatöötajad osalesid tema peksmisel. Tema kohtualust A.Ni löönud esimesena ei ole. Esimesena lõi teda hoopis A.N. Kaupluses käis ta sel õhtul vaid ühel, mitte kahel korral. 3.Tunnistaja Valentina Si kohtuistungil antud ütlustega, kes seletas kohtule, et tema nägi, kuidas kohtualused peksid tema abikaasat (G.Sit), kui abikaasa oli kauplusest väljunud. Tema hakkas karjuma ja nõudis seletust, siis öeldi, et kaupluses oli midagi juhtunud. Abikaasat nägi ta järgmisel päeval, näos olid tal peksmise jäljed. Tunnistaja kinnitas kohtueelselt antud ütlusi (tl158-159) selle kohta, et mis kaupluses juhtus, seda tema ei näinud, sest oli koos J.Tolmatševiga autos, kuid kui G.S väljus kauplusest, siis peksid teda kaks meest, kolmas seisis kõrval. Peksti jalgadega käte ja pea piirkonda. G.S oli kägaras maas ja hoidis kätega peast kinni. Kui tema küsis selgitust, siis vastati, et G.S varastas pudeli veini. Kui tema päris, kas see vein tema juurest leiti, siis öeldi, et ta tahtis varastada veini ja peksti edasi. Kauplusse läks G.S ainult ühel korral. 4.Tunnistaja Annika Kaev seletas kohtuistungil, et tema töötas Jannseni Kaubamajas ja temale teatas vargusest kolleeg Karin Kuusemäe ja palus turvameeste abi. Tema andis teate neile edasi. Vargust tema ei näinud. Nägi, et turvatöötajad N ja K väänasid käed selja taha ja viisid kannatanu tagaruumi. Eeluurimisel (tl 60) on tunnistaja kinnitanud, et ta justkui nägi, et kannatanu pani endale midagi põue. Mees peeti turvameeste K ja Ni poolt kinni siis, kui mees tahtis läbida kassa. Kui mees kinni peeti, muutus ta agressiivseks ja hakkas kätega vehkima. Mehel väänati käed selja taha ja ta viidi tagaruumi. 5-10 minuti jooksul kuulis tema tagaruumist mingit madina heli. Kui turvaruumi uks lahti tehti, siis lendas selat välja värvipurk, mis rikkus müügisaali seinu. Kannatanu jooksis turvaruumist välja, M.K ja A.N jooksid talle järele, mis väljas toimus, seda ta ei tea. Tunnistaja ütlused erinevad pisut kohtuistungil antutest, kuid märkimisväärselt oluline see ei ole. A.Kaev tegelikult ei näinud M.K ja A.Ni poolt toimepandud võimuliialdust, kuna ta ei viibinud ei turvaruumis ega väljas ja juhtunust midagi ei tea. Tõenduslikust küljest ei ole A.Kaevu ütlused olulised. 5.Tunnistaja Vladislav Aunapuu seletas kohtuistungil , et tal ei ole midagi juurde lisada eeluurimisel ja varem kohtus antud ütlustele. Kohus avaldas tunnistaja ütlused /tl62-65/. Nendest nähtub, et 28.10.2000.a. umbes kella 22.40 ajal sisenes ta kauplusse Vabaduse pst 128, et kohtuda seal oma abikaasa Ene Aunapuuga. Müügisaalis märkas ta, et 2 meest talutavad kolmandat kuhugi.2 meest hoidsid kolmandat mõlemast käest kinni, mehe käed olid väänatud seljale.. Keegi müüjatest hüüdis, et kätte saadi varas ja et turvamehed viivad seda meest, kes oli keskel, turvakontrolli. Turvamehed talutasid mehe tagaruumi. Tema järgnes koos müüjatega tagaruumi. Ta nägi, et turvamehed teevad mehe läbivaatust, st kompasid seda meest ja tema taskuid. Oletatav varas tõstis käed üles, jope hõlmad olid tal lahti. Mees ütles, et vaadake, mul ei ole midagi. Mingit pudelit tema juurest ei leitud. Oletatav varas oli turvakontrolli ajal rahulik. Turvamehed sõimasid teda ja mees sõimas siis vastu. Tema kuulis, kuidas mees ütles turvameestele, et kutsugu nad politsei välja, kui nad midagi kahtlustavad. Turvamehed said selle peale väga pahaseks ja heleda peaga turvamees lõi rusikaga oletatavat varast keha piirkonda. Löögi ajal seisis mees ikka veel käed üleval. Löögi tagajärjel ta kukkus. Keegi turvameestest tõmbas mehel jope üle pea ja siis läks madinaks. Mõlemad turvamehed peksid jalgade ja kätega (rusikatega) seda meest nii keha kui pea piirkonda. Mees oli maas kägaras. Mees üritas löömise ajal püsti tõusta ja põgeneda, kuid see tal ei õnnestunud. Turvamehed ei lasknud seda teha ja peksid edasi.. tema vaatas, et asi läheb hulluks ja läks turvamehi rahustama, sest oli veendunud, et nii ei käituta ja peksmisel ei ole mõtet. Tema jutt turvameestele ei mõjunud. Kuidagi sai mees turvameeste käest lahti ja jooksis kusagile uksega poolsuletud ruumi. Tema järgnes, sest tahtis turvamehi takistada, kuna ei pidanud nende käitumist õigeks. Järsku nägi ta, et selle poolsuletud ukse vahelt pritsis värvi. Uks paiskus lahti ja oletatav varas jooksis kauplusest välja. Tema kannul jooksid need turvamehed, kes teda peksid.. Mis kauplusest väljas toimus, seda tema ei tea. Nn. oletatavat varast teadis ta nägu ja nimepidi, kuid pole ei tema sõber ega tuttav. On temaga kokku puutunud töökohustustega seoses. 6.Tunnistaja Karin Kuusemäe seletas kohtuistungil, et tema nägi, kuidas üks mees varastas veini ja väljus sellega kauplusest. Pärast tuli mees kauplusse tagasi kellegagi koos. Sündmust enam täpsemalt ei mäleta. Kohus avaldas tunnistaja kohtueelselt antud ütlused /tl 68/. Tunnistaja on seletanud, et 28.10.2000.a. oli tema tööl Tallinnas, Vabaduse pst 128 asuvas Jannseni Kaubamajas. Umbes poolt undi enne kaupluse sulgemist tuli kauplusse üks mees, kes läks veiniriiuli juurde. Ta võttis riiulilt ühe veinipudeli ja pani selle enda üleriiete põue ning väljus seejärel kiiresti kauplusest. Mõne aja pärast sisenes mees uuesti kauplusse, läks taas veiniriiuli juurde ja pani endale veinipudeli jälle põue. Siis märkas, et teda on nähtud, võttis pudeli ja pani selle riiulile tagasi. Turvatöötajad M.K ja A.N pidasid selle mehe kinni ja viisid turvakontrolliks kaupluse tagaruumi. Veidi aja pärast kostis sealt kõva madin ja kolin, mis seal toimus, seda tema ei näinud. Nimetatud tunnistaja ütlused tõendavad vaid seda, et kaupluse tagaruumis oli mingi madin, kuid sündmust tunnistaja ei näinud.
2. Tunnistaja Juri Tolmatševi ütlustega selle kohta, et 28.10.2000 tema koos Valentina Si ja G.Siga sõitis 22.30 paiku Tallinnas Vabaduse pst 128 asuva Jannseni Kaubamajja sisseoste tegema. G.S sisenes kauplusse. Tema läks helistama ja kui tagasi tuli, siis V.Sa rääkis, et G.Sit peksti kaupluse ees. Järgmisel hommikul tuli tema juurde G.S , kelle nägu oli kaetud verevalumitega ja pea oli verine /tl 60-61/. 8.Tunnistaja Aleksandr Romanenko seletas kohtus, et 28.10.2000 oli tema tööl patrullekipaažis. Mäletab sündmust väga ähmaselt, kuid on meeles, et turvafirma palus abi Jannseni tänavas asuvasse kauplusse. Kohus avaldas tunnistaja kohtueelselt antud ütlused. Nende ütluste kohaselt /tl 79-80/ selgus Jannseni Kaubamajas kohapeal, et ESS töötajad olid kinni pidanud meesisiku, keda kahtlustati varguses. Meesisik oli nähtavalt purjus. Tema näos olid verevalmid, punased laigud ja mehe nägu oli verine. Vägivalla tarvitamist mehe kallal kellegi poolt tema ei näinud. Mehe üleandmise hetkel olid tal käed raudus. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja kohtueelselt antud ütlusi. 9.Tunnistaja Svetlana Kokser seletas kohtuistungil, et sel päeval, kui kinnipeetu toodi, oli tema tööl. Ta küsis , mis juhtus, mees vastas, et teda oli kaupluses pekstud. Mees tundus olevat keskmises joobes. Mees oli väga rahulik. Kohus avaldas tunnistaja kohtueelselt antud ütlused /tl 81/, milliseid tunnistaja kohtuistungil kinnitas. Nendest ütlustest nähtub, et kui kaupluses kinni peetud isik toimetati Lõuna Politseiosakonda, siis olid tal näos ja pea piirkonnas nähtavad peksmisjäljed, so verevalumid. Nägu oli paistes ja verine.. Mees oli purjus ja agressiivse käitumisega, kuid tema rahustamiseks mingeid vahendeid ei kasutatud, samuti ei kasutatud jõudu. 10.Tunnistaja Tahir Alijev seletas kohtule, et tema nägi G.Si peksmist pealt. Kannatanu vastu ei hakanud. Millest asi alguse sai, seda ta ei tea. Kaks meest peksid G.Sit. Kannatanu oli pikali maas ja teda peksti käte ja jalgadega. Tema tõstis G.Si vahepeal püsti. Varsti tuli Falck, kuna temal ei olnud dokumente kaasas ja ei soovinud nendega jageleda, siis ta lahkus sündmuskohalt. Alguses ta ei teadnud, et mees, keda pekstakse on G.S, kuid ta tundis ära kannatanu naise, kes on tema tuttav. Naine aitas oma meest ja sekkus kalkusse. 11.Tunnistaja Ene Aunapuu kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt oli tema 28.10.2000 tööl Jannseni Kaubamajas. Kella 22.50 ajal vestles ta kaupluses oma abikaasa Vladislav aunapuuga ning nägi, kuidas kaupluse turvatöötajad A.N ja M.K viivad kaupluse tagaruumi ühte meest. Pärast seda kuulis ta kaupluse tagaruumist mütsuvaid helisid ja sai aru,et seal kakeldakse. /tl 70/.
3. Vastavalt eksperdiarvamusele /tl 32/ diagnoositi G.Sil 29.10.2000 traumapunktis pea ja näo põrutus ning nahamarrastused. 01.11.2000 kohtuarstlikul läbivaatusel on kannatanul tuvastatud kehavigastused: paranemise tunnustega nahamarrastused kiiru, otsmiku, näo, vasaku tuhara piirkonnas, resorbeerumisstaadiumis nahaalused verevalumid mõlema silma piirkonnas, õlaliigeste eespindadel, vasakul labakäel välispinnal. Ambulatoorse kaardi andmeil on G.Sil 02.-10.11.2000 diagnoositud peaaju vapustust subjektiivsete kaebuste (peavalu) alusel, objektiivne neuroloogiline sümptomaatika puudub. Vigastused võisid olla tekitatud 28.10.
4. Vigastused on iseloomulikud kõvale tömbile vägivallale, võimalik, et löökidest kõva tömbi esemega (rusikas, jalg või muu tömp ese( näo-pea, ülajäsemete piirkonda. Raskusastmelt olid vigastused kerged. 13.Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist /tl 49-56/ nähtub, et G.S on fotol nr 3 ära tundnud A.N,i kui isiku, turvamehe, kes lõi teda esimesena ja peksis teda ning M.Ks on tundnud ära fotol nr 2 isiku, kes on sarnane selle isikuga, kes turvamehena peksis teda Jannseni Kaubamajas.
5. Ametijuhendi koopiast /tl87/ nähtub, et nii M.K kui A.N on tutvunud sisevalve töötaja ametijuhendiga. Tunnistaja Vladimir Batškir seletas kohtuistungil, et tema tunneb kohtualuseid seoses sellega, et nad töötasid koos temaga sisevalve töötajatena. Sündmus võis aset leida 28.10.
6. Tema nägi, kuidas kohtualused pidasid kinni kahtlusaluse., kes soovis kauplusest väljuda. Mingi hetk hakkas see mees rabelema ja siis võtsid A.N ja M.K tal kätest kinni ja viisid kaupluse tagaruumi. Sinna tuli kannatanu sõber, kes astus kannatanu kaitseks välja. Kannatanu läks A.Nile kallale, ei mäleta , kas ta võttis A.N,ist kinni või lõi teda.. Uksel läks uuesti kähmluseks. Kannatanu viskas värvipurgiga ja jooksis kauplusest välja. Nemad kolmekesi (tema, A.N ja M.K) jooksid talle järele. Tema teda kannatanut ei löödud, kuid oli momente, mida tema ei näinud. Vigastusi kannatanul tema ei näinud. Kähmluse tagaruumis algatas kannatanu. Kohus avaldas tunnistaja kohtueelselt antud ütlused /tl 93 ja 95 pöördel/ Tunnistaja kinnitas antud ütlusi kohtuistungil. Tunnistaja ütlused ei ole kohtu arvates kooskõlas teiste tõenditega, mistõttu kohtul on alust nende õigsuses kahelda. Samas kinnitab tunnistaja, et ta kogu sündmust ei näinud, seega ei ole välistatud, et kannatanu peksmist tunnistaja ei näinudki või ei soovi ta sellest M.K ja A.Ni endise kaastöötajana rääkida. M.K ja A.N,I süü on tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõenditega. Ei M.K ega ka A.N ei ole vaidlustanud seda, et nad süüdistuses nimetatud kuupäeval ja ajal täitsid ametiisikutena oma ametiülesandeid, et nad oma tegevuses juhindusid ametijuhendist ning nende ülesanneteks oli muuhulgas ka varguskahtlaseid isikuid kinni pidada. Mõlemad süüdistatavad leiavad , et G.Si kinnipidamiseks oli neil täielik õigus ja alus, kuna kaupluse müügisaalist tuli info, et saalis on varas, kes on vaja kinni pidada. Kohus nõustub nende seisukohaga. Üldjuhul on ametiisikud õigustatud kasutama ka jõudu neile pandud ülesannete täitmiseks, kuid see jõud peab jääma vajalikkuse piiridesse ja olema vastavuses saavutatava eesmärgiga. Ebaseaduslik on jõu kasutamine siis kui on ületatud lubatud intensiivsuse piir. Antud kriminaalasjas ei oma tähtsust, kas G.S tegelikult varastas pudeli veini või mitte. Süüdistatavaid süüdistatakse mitte G.Si kui väidetava õiguserikkuja kinnipidamises kasutades selleks jõudu, vaid selles, et nad panid toime võimuliialduse vägivalla näol, mis süüdistuse kohaselt ei olnud ilmselt õigustatud ega vajalik G.Si kinnipidamiseks. Maaslamava kannatanu peksmine jalgadega on ilmselge võimuliialdus süüdistatavate poolt, sel pole midagi ühist hädakaitsega ning kaitsjate väide süüdistuse ebakonkreetsuse kohta on alusetu ja põhjendamatu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus M.K ja A.Ni süüd. Süüdistatavad on toime pannud II raskusastme kuriteo. Karistust nii kergendavad kui raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kannatanul esines alkoholijoove. Seda on kinnitanud tunnistajad, samuti nähtub see isiku kainenemisele paigutamise protokollist /tl 85/. Seega arvestab kohus, et kannatanu käitumine ei pruukinud tema kinnipidamisel ja turvakontrolli toimetamisel olla täiesti adekvaatne, mis võis osaliselt tingida vägivallatsemise süüdistatavate poolt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et kuriteosündmusest on möödas üle 5 aasta. Kohtumenetlust ei ole õnnestunud varem lõpule viia süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel. Kohus leiab, et karistuse eesmärke arvestades ei ole prokuröri poolt taotletud 9- kuuline vangistus põhjendatud. A.N,i karistus tuleb lugeda kaetuks eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega ning karistus tuleb lugeda kantuks. Kuna eelmise otsuse järgi (algselt sama kriminaalasi) on A.N juba tasunud sundraha, siis kohtu arvates on põhjendamatu temalt sundraha uuesti väljamõistmine. Kohus peab võimalikuks vangistust süüdistatavate suhtes tingimuslikult mitte kohaldada. A.N ja M.K on jätkanud oma elu seaduskuulekalt. A.Ennok kohtunik