KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2006. a Tartu Väärteoasja number 4-05-362 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Väärteoasi

et RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1, kohus otsustas: jätta kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 06.10.

1. a otsus nr 2602,05,012019 millega karistati Janar Mäed Liiklusseaduse § 7417 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 6000 krooni, muutmata. Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
2. märtsil
3. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) I Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 06.10.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2602,05,012019 karistati Janar Mäed liiklusseaduse (LS) § 7417 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. Otsuse kohaselt juhtis J. Mäe 09.09.
5. a kell 03.15 Tartu linnas Narva mnt 2 parklas mootorsõidukit alkoholijoobes (alustatud kriminaalmenetlust) ning seisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist, mistõttu sõitis külge pargitud sõidukitele Daewoo Lanos reg märgiga 761 APE, Mercedes Benz reg märgiga 953 APJ, Audi 80 reg märgiga 245 ASY, Ford Mondeo reg märgiga 796 TVS, mis saadud löögist paiskus külge sõiduautole Opel Vectra reg märgiga 239 TEI, tekitades varalise kahju. Sellega rikkus J. Mäe liikluseeskirja (

) § 76 p 1 ja 2, § 91 nõudeid ning pani toime LS § 7417 ettenähtud väärteo. Otsusest nähtuvalt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. 19.10.

1. a esitas menetlusalune isik J. Mäe nimetatud otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub kohtul tühistada väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus ja lõpetada väärteomenetlus, kuna ta ei ole selles väärteos süüdi. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt oli J. Mäe 08.09.
2. a koos sõbraga ööklubis Atlantis. Tema tädipoeg Janno Soidla sai seal peksa, kohale kutsuti politsei. Ta otsustas koos Marten Jaaska ja Erkki Valbiga ürituselt lahkuda ja läks enda auto juurde. Auto kõrval peksti ta läbi, ta suutis autosse põgeneda. Peksjad lähenesid autole ja tema elu oli ohus. Tema auto oli karpi võetud, tema auto taga oli Mercedes, mis takistas tal parklast väljasõitu. J. Mäe hinnangul oli tema elu ja tervis ohus, see oli KarS § 28 kohaselt hädaabikaitse. J. Mäe

iab veel, et sõiduauto Mercedes oli valesti pargitud, selle juht rikkus LS § 152 lg 2 nõuet ja valesti sõiduki parkinud isik peab tekitatud kahju hüvitama. Kohtus jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Lõuna Politseiprefektuuri esindaja

idis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja tuleb jätta muutmata. J. Mäe ise ei ole eitanud, et ta sõitis pargitud sõidukitele külge, ta ei olnud alkoholijoobe tõttu võimeline täpselt ümbritsevat tajuma. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole, J. Mäe ei olnud hädaseisundis, tal oli võimalik minna tagasi ööklubisse Atlantis, kus oli turvatöötaja. Ta oli ohutus kohas ka oma autos, mille uksed ta lukustas. II Tõendid ja kohtu järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab kohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,

iab, et J. Mäe poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Liiklusõnnetuse aktist 09.09.

1. a (tl 10 – 14) 35) nähtub, et samal kuupäeval kella 03.15 ajal osales Tartus Narva mnt 2 Atlantise parklas liiklusõnnetuses J. Mäe, kelle juhtimisel oli sõiduauto Audi 100 reg märgiga 212 TEP. J. Mäe sõitis alkoholijoobes olles külge pargitud sõidukitele. Tema enda sõiduki esistangel ja tagastangel on nühkejälg, purunenud on päevasõidutuled, vasak 2 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) esituli ja suunatuli, vasak tagatuli, vasak tagatiib on muljutud. Teiseks osalejaks on Kuido Kondike, kelle kasutuses olnud sõidukil Daewoo Lanos reg märgiga 761 APE on vigastatud tagastange, muljutud tagaluuk, parempoolne tagauks. Kolmas osaleja on Piia Tuulik, kelle mootorsõidukil Ford Mondeo reg märgiga 796 TVS on muljutud parempoolne ja vasakpoolne tiib, tagastange. Neljas liiklusõnnetuses osaleja on Lauri Massakas, kelle sõiduautol Audi 80 reg märgiga 245 ASY, on purunenud parempoolne tagatuli ja tagastange on kriimustatud. Viies osaleja on Toomas Vaard, kelle sõiduautol Mercedes Benz reg märgiga 953 APJ on järgmised vigastused: purunenud on vasak esituli, vasak esirehv, vasak esiporitiib, vasak tagatuli, parempoolne tagatuli, muljutud on parem tagatiib, tagastange, tagaluuk. Tunnistaja Toomas Vaardi ütluste kohaselt sõitis sõiduauto Audi Atlantise parklas tema autole Mercedes kõigepealt külje pealt sisse ja siis tagant. Parklas oli veel teisi autosid, kes samamoodi said kannatada. T. Vaardi autole tekitatud kahju hüvitas liikluskindlustus ca 20 000 krooni ulatuses. Tunnistaja Marten Jaaska ütluste kohaselt oli ta
2. a septembris koos J. Mäega ööklubis Atlantis peol. Seal löödi ühte sõpra, J. Mäe sugulast. Kohale kutsuti politsei, lööja saadi kätte ja toimetati arestimajja ning see keda löödi, viidi traumapunkti. Peale seda tahtsid nad peolt lahkuda. Väljas parklas tekkis sõnelus lööja sõpradega, kes tahtsid, et ei esitataks süüdistust, kuna lööjal oli tingimisi karistus. Nad küsisid telefoninumbrit ja tahtsid järgmisel päeval kokku saada. Neid oli 6-7 inimest. Üks neist lõi J. Mäed, kes kukkus pikali. J. Mäe tõusis püsti, oli üleni verine. Nad jooksid J. Mäe autosse ja panid autouksed lukku. Autot keegi ei rünnanud. J. Mäe hakkas Atlantise parklast välja tagurdama. Ees oli sõiduauto Mercedes. J. Mäe ei saanud välja, ta tagurdas välja kahe auto vahelt ja sõitis täpselt Mercedesele sisse. Ta sõitis edasi, siis tagasi ja kui Mercedes eest ära põrkas, said nad parklast välja. J. Mäe sõitis külge kolmele autole, neid võis ka rohkem olla. M. Jaaska ütluste kohaselt sõitsid nad parklast nii ära selletõttu, et kartsid veel peksa saada. Kolmas kaaslane E. Valb jäi parklasse maha. Tunnistaja Erkki Valb andis ööklubis Atlantis J. Mäe sugulase Janno peksmise ning sellele parklas järgnenud sõneluse kohta samasuguseid ütlusi nagu M. Jaaska. E. Valbi ütluste kohaselt ei näinud ta kuidas J. Mäe peksa sai, kuid ta nägi kuidas J. Mäe pärast seda, kui ta oli peksa saanud, lahkus koos M. Jaaskaga Atlantise parklast. J. Mäe sõitis paarile-kolmele autole külge. autoga lahkusid. E. Valb andis veel ütlusi selle kohta, et ta püüdis takistada J. Mäel autorooli istumast, kuna viimane oli alkoholi tarvitanud. Ta püüdis J. Mäe autol autovõtmeid eest ära võtta, kuid see ei õnnestunud. J. Mäe oli ðokis ja sõitis minema. Menetlusalune isik J. Mäe tunnistas kohtus, et 09.09.
3. a sai ööklubis tema sugulane peksa. Pärast seda läks ta välja oma auto juurde, kuid seal olid peksja sõbrad, kes käskisid avalduse tagasi võtta. Ta ei olnud sellega nõus ja üks poistest lõi teda. Ta kukkus pikali ja kui püsti tõusis, istus kähku autosse, M. Jaaska istus tema kõrvale ja pani uksed lukku. Kuna näost jooksis verd, otsustas J. Mäe sõita Maarjamõisasse. Üks auto oli pargitud tema auto taha nii, et ta ei saanud parklast välja. Parklast väljasõidul võis ta riivata viit autot. J. Mäe ütluste kohaselt oli ta hädaseisundis, ta ei saanud minna ööklubisse turvatöötajat appi kutsuma, kuna oleks võinud veel peksa saada, kõige kindlam oli ära sõita. Joobeseisundi tuvastamise protokoll tõendab, et J. Mäe oli alkoholijoobes. Indikaatorvahendi Lion S-L2 nr 95/642 reaktsioon oli punane ja indikaatorvahend Lion SD-400 nr 037260D näitas 3 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) joobeks 1,28 mg/l (tl 24). Protokollist nähtuvalt on menetlusalune isik andnud joobe tuvastamise protokollile oma allkirja ja tunnistanud endal joobeseisundi olemasolu. LS § 7417 (01.10.
4. redaktsioonis § 7417 lg 1) näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Menetlusaluse isiku J. Mäe enda, tunnistajate T. Vaardi, M. Jaaska ja E. Valbi ütlustega, liiklusõnnetuse aktiga loeb kohus tõendatuks, et J. Mäe sõitis 09.09.2005.a Tartus Narva mnt 2 asuvas ööklubis Atlantis parklas oma sõiduautoga Audi 100 reg märgiga 212 TEP otsa sinnapargitud sõidukitele, mille tulemusena said vigastusi Daewoo Lanos reg märgiga 761 APE, Mercedes Benz reg märgiga 953 APJ, Audi 80 reg märgiga 245 ASY, Ford Mondeo reg märgiga 796 TVS, mis omakorda saadud löögist paiskus külge sõiduautole Opel Vectra reg märgiga 239 TEI. Seega tekitas J. Mäe eeltoodud sõidukitele varalise kahju. J. Mäele on süüks arvatud

§ 76

p 1 ja 2 , § 91 nõuete rikkumine.

§ 76p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg-

3 alkoholi, narkootilise aine või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 76

p 2 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist.

§ 91

näeb ette, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Kohus on seisukohal, et J. Mäe rikkus

§ 91

nõudeid, kuna ta alustas parklast väljasõitu olukorras, mis oli ohtlik sinna pargitud teistele mootorsõidukitele. Joobeseisundi tuvastamise protokolliga on tõendatud, et J. Mäe rikkus ka

§ 76p 1 nõudeid, kuna oli alkoholijoobes.

Kohus on seisukohal, et alkoholijoove on põhjuseks, mille tõttu J. Mäe ei hinnanud 09.09.2005.a öösel ööklubi Atlantis parklas tekkinud olukorda õigesti. J. Mäe ja tunnistaja M. Jaaska ütlustega on tõendatud, J. Mäe sai löögi tagajärjel vigastada ning ta vajas esmaabi, traumapunktis õmmeldi tal näohaava. Kohus on seisukohal, et J. Mäel ei olnud eelnevast ründest tulenevalt sellist haiguslikku seisundit, mis oleks tal takistanud liiklusolude täpset tajumist ning ta ei ole rikkunud

§ 76p 2 nõudeid.

Sellega on tõendamist

idnud LS § 7417 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivne külg, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, millega tekitati varaline kahju. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. J. Mäe

idis, et ta oli hädaseisundis või tegutses hädakaitses. Kohus on seisukohal, et J. Mäe puhul ei olnud tegemist KarS §-s 28 sätestatud hädakaitsega, kuigi oli olemas eelnev õigusvastane rünne ja oht J. Mäe tervisele. Kaitsetegevus hädakaitse puhul saab olla suunatud ainult ründaja vastu. J. Mäe ei kahjustanud ründaja õigushüvesid, vaid kolmandate isikute omi. Kui kahjustatakse kolmandate isikute õigushüvesid, tuleb kaaluda, kas see on toimunud hädaseisundis. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud 4 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ja teo ohtlikkust. Hädaseisundi ja hädakaitse üks olulisemaid erinevusi on see, et hädaseisundi puhul puudub õigusvastane rünne. Kohus

iab, et eelneva õigusvastase ründe – löömise tõttu ei tekkinud J. Mäel sellist ohuseisundit, mis oleks õigustanud tema järgnevaid toiminguid, s.o oma sõiduautoga parklast põgenemist ja selle käigus mitmete sõidukite vigastamist. Asjaolu, et parklas oli üks isikutest, kes oli teda varem löönud, ei saa käsitleda sellise reaalse ja samaaegse ohuna, mis oleks välistanud teistsuguste vahendite valimise ohu kõrvaldamiseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-1-01 selgitanud, et hädaseisundit ei teki juhul, kui ähvardavat ohtu oli võimalik vältida mitte üksnes kuriteo tunnustega tegusid toime pannes, vaid ka teistsugust, seaduskuulekat käitumisviisi valides. Õigusvastasust välistava asjaoluna käsitletaksegi hädaseisundit nimelt seetõttu, et isikul puudub objektiivselt igasugune alternatiivne võimalus ohtu vältida - ning isegi selle tingimuse täitmisel vaid juhul, kui tekitatud kahju on ärahoitavast kahjust väiksem. Olukorras kus J. Mäe istus juba koos M. Jaaskaga oma sõidukis ja uksed olid lukustatud, keegi väljas olnud isikutest teda vahetult ei ohustanud, ei olnud J. Mäe hädaseisundis. Sellises olukorras oli tal vajadusel võimalus abi kutsuda telefoni teel. J. Mäe oleks saanud tekkinud olukorra lahendada teisiti ilma teistele isikutele kahju tekitamata juba enne oma sõiduautosse istumist. Tal oli võimalus pöörduda ööklubi turvatöötaja poole, kutsuda appi teisi parklas viibivaid isikuid, samuti põgeneda jalgsi. Sellest tulenevalt

iab kohus, et menetlusalune isik J. Mäe pani toime LS § 7417 ettenähtud väärteo. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 7417 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Lõuna Politseiprefektuuri 06.10.

1. a otsusega karistati J. Mäed LS § 7417 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J. Mäe karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Teda on varem erinevate liiklusalaste väärtegude eest karistatud
2. a ja
3. a kokku 5 korda, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, lubatud sõidukiiruse ületamise eest, mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja võtnud kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse, samuti ka seda, et J. Mäe sai enne sõidu alustamist kannatada ning mõistnud talle põhjendatult karistuse alla LS § 7417 sanktsiooni keskmise määra. Ingeri Tamm Kohtunik 5 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com)