1-06-1538 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14 märts 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-1538 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi J.K süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Nona-Salome Barbo Süüdistatav J.K Ik, venelane, EV kodanik, põhiharidus, ei tööta, elukoht: Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 03.11.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 ja 15 lg 2 järgi 3 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga. Tallinna Linnakohtu 28.09.2001 määrusega pöörati karistus 3 kuud vabadusekaotust täitmisele, vabanes karistuse kandmiselt 30.11.
- Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON
- J.K süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta.
- KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes J.Kle karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.
- J.K suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld muuta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine ning J.K võtta vahi alla kohtusaalis.
- KarS § 68 lg 1 alusel arvestada J.Kle mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 8 kuud ärakandmist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.03.
- J.Klt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1368 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni ja 80 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti 1 Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- J.Klt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- S.Zi esitatud tsiviilhagi 1200 krooni nõudes jätta rahuldamata seoses kannatanule politsei poolt vara tagastamisega.
- Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: J.Kt süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt 20.11.2005 kella 22.00 paiku viibides Tallinnas, Läänemere tee 68 maja koridoris sai S.Zi käest mobiiltelefoni Alcatel 756 maksumusega 1200 krooni, oma isale müümise ettekäändel, lubades müügist saadud raha S.Zile ära anda, teades seejuures ette, et telefoni müügist saadud raha S.Zile ära ei anna, vaid võtab endale. Seega J.K oma tahtliku tegevusega pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kohtuistungil süüdistatav J.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav, süüdi end ei tunnista. Kannatanu oli talle võlgu ja telefoni müügist saadud raha jättis endale võla katteks. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon tuleb muuta ja süüdistatava käitumine kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 21.11.2005 S.Zi suulise kuriteoteate protokoll, millest nähtub, et 20.11.2005 tema tuttav Julia Tallinnas, majas aadressil Läänemere tee 68, korteri 6 juures varastas S.Zile kuuluva mobiiltelefoni Alcatel 756, maksumusega 1200 krooni. (t/l 2-3) 21.11.2005 kannatanu S.Zi ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 20.11.2005 umbes kell 21.00 helistas kannatanu mobiiltelefonile tema tuttav Julia, kellega ta oli tutvunud juhuslikult kolm nädalat tagasi. Ta jättis oma telefoninumbri
- Kui Julia eile umbes 21.00 paiku kannatanule helistas, siis palus ta sõita tema juurde aadressile Tallinn, Läänemere 68-6, sest ta tahaks näidata isale mobiiltelefoni. Kannatanu oli varem rääkinud, et tahab müüa oma vana mobiiltelefoni Alcatel One Touch 756 summaga 1200 krooni. S.Z jõudis sinna umbes kell 21.40, läks teisele korrusele Julia juurde. Julia avas ukse ja jättis kannatanu üldkoridori istuma, ise aga, võttes Zi mobiiltelefoni sisenes korterisse 6, et näidata telefoni isale. Umbes 15-20 minuti pärast väljus ta telefoniga ja palus telefonil valida kood. S.Z valis koodi. Julia sisenes uuesti korterisse, sulges enda järel ukse. Siis väljus kannatanu koridorist trepikotta, sest koridoris oli ebamugav seista. Sel ajal tuli treppi 2 mööda üles mingi meesterahvas, vist oli Julia naaber. See meesterahvas sisenes koridori ja lukustas enda järel ukse. S.Z ootas Juliat trepikojas veel mõnda aega kuni kella 23.00-ni, seistes otse selle koridori ukse juures. Korterist välja tema juurde ei tulnud keegi. Ta helistas Julia telefonile 58003236 kolm korda. Telefon oli sisse lülitatud, kuid keegi toru ei võtnud. Kell 22.20 tuli tema telefonile SMS lühisõnum Julialt: „Me väljume, mine alla postkastide juurde”. S.Z jäi ukse juurde ja umbes 15-20 minuti pärast saatsin Juliale telefonile SMS lühisõnumi: „Kui kaua võib telefoni vaadata. Tagastage inimlikult, mul on vähe aega”, mingit vastust ei järgnenud. Siis, oodetes veel umbes 20 minutit, sõitis ta umbes kella 23 paiku ära. S.Z kahtlustab Juliat varguses. Telefoni maksumus on 1200 krooni. Telefonis oli SIM-kaart telefoninumbriga 53491270, telefoni Imei kood on 3535710218330, vargusega oli tekitatud kahju summas 1200 krooni. Julia perekonnanime ta ei tea, välimise järgi on ta 20-aastane, kasv 155-160 cm, keskmise kehaehitusega, tüsedusele kalduv, tal on pikad juuksed, veidi allapoole vööd, kastanpruunid. Näo järgi võib ära tunda. Tal on puudu kaks esimest ülemist hammast. Kui S.Z oli Julia juurest ära sõitnud, tuli talle SMSlühisõnum, milles Julia lubab homme raha ära anda. SMS tuli kell 23.
- S.Z arvab, et Julia on telefoni varastanud, sest vastasel korral võis ta selle tagastada ja saada homme, pärast seda, kui on raha hankinud. (t/l 4-7) 07.12.2005 kahtlustatava J.K ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ta on selle kuriteo toime pannud, kahetseb tehtut. Asja kohta annab järgmisi ütlusi: 2005 novembris tutvus ta Sergei-nimelise meesterahvaga, kes viis ta sõiduautoga kesklinnani. Sergei sõnade kohaselt ta teadis, et Sergei soovib maha müüa talle kuuluva mobiiltelefoni ja 20.11.2005, umbes kell 21.00 helistas ta Sergeile ja tegi ettepaneku, et ta sõidaks Julia juurde koju, justkui selleks, et ta näitaks mobiiltelefoni oma isale. Kuid tegelikult ei kavatsenud tema isa osta seda telefoni ja tema ei kavatsenud seda telefoni talle näidata. Kahtlustatav otsustas ise müüa Sergei telefoni kellelegi ja raha endale jätta. Sergei saabus umbes kell 22.00, andis talle oma mobiiltelefoni, ütles koodi. J.K läks telefoniga oma korterisse, Sergei jäi aga koridori ootama. Ta ei väljunud oma korterist pikka aega, oodates, et Sergei tüdineb ootamisest ja läheb ära. Nii juhtuski, Sergei läks ära, järgmisel päeval aga müüs ta telefoni 600 krooni eest kauplusesse Mustakivi, raha kulutas oma vajadusteks. Kahetseb tehtut, kahju hüvitab. (t/l 10-14) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud J.K süüd tunnistavaid ütlusi, kohtuistungil antud süüd eitavaid ütlusi, kannatanu S.Zi ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava J.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Kannatanu S.Z oli talle võlgu ja andis mobiiltelefoni, et see maha müüa. Müügist saadavast rahast pidi süüdistatav võlasumma ulatuses raha endale jätma, kuid ülejäänud summa andma S.Zile. Kuivõrd telefon maksab uuest peast 900 krooni ja tema müüs selle 700 krooniga, siis jättis kogu raha endale, kuivõrd kannatanu oligi talle võlgu 700 krooni. Tahtis kannatanuga ühendust võtta, kuid ema ütles, et kannatanu seal ei ela. Saab aru, milles süüdistatakse, kuid ta ei ole seda telefoni varastanud. Kannatanu ise andis selle talle. Mille eest oli kannatanu talle võlgu, ta ei soovi avaldada. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollis märgitud ütlused on uurija kirjutatud kannatanu ütluste põhjal. Tema ise neid ütlusi läbi lugenud ei ole. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlused on antud vastutusest pääsemise eesmärgil ning ei kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja üheselt mõistetavalt seletanud, et ta lubas kannatanule, et müüb telefoni isale ja annab müügist saadava raha kannatanule, teades samas, et ta ei müü telefoni isale, ega anna raha kannatanule. Kohtueelsel menetlusel ei ole süüdistatav kordagi väitnud seda, et kannatanu oleks talle võlgu, seevastu kohtuistungil esitas versiooni, et kannatanu oli talle võlgu ta sai telefoni müügist saadud rahaga võla tasa. Samas ei ole ta nõus avaldama seda, mille eest kannatanu võlgu oli. Kohus leiab, et kui süüdistatav 3 on asunud end aktiivselt kaitsma, esitades uue versiooni oma käitumise põhjuste kohta, siis peab ta andma ka võimaluse seda kontrollida. Käesoleval juhul aga keeldub süüdistatav oma versiooni täpsustamisest, võttes sellega ka kohtult versiooni kontrollimise võimaluse. Seetõttu leiab kohus, et kohtuistungil esitatud versioon võlasuhetest kannatanu ja süüdistatava vahel on väljamõeldis ning kohus suhtub sellesse versiooni kriitiliselt. Peale selle väitis süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel, et müüs telefoni 600 krooniga, kohtuistungil aga väitis, et 700 krooniga ja kannatanu oli just selle summa talle võlgu. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et kaupluses maksab selline telefon uuest peast vaid 900 krooni, ometigi lubas ta selle telefoni müüa kannatanu soovitud hinnaga, so 1200 krooniga. Süüdistatava väide, et uurija on tema ülekuulamisprotokolli kirjutanud kannatanu ütluste põhjal ja tema seda protokolli läbi lugenud ei ole, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav, kuivõrd ei uurija ega kannatanu saanud midagi teada sellest, et J.K ei kavatsegi telefoni isale müüa kuigi oli seda lubanud. Kohtuistungil väitis J.K, et ta ei ela isaga koos, kuid ei uurija ega kannatanu ei teadnud seda, et ta koos isaga ei ela või et isa kodus ei ole, sest J.K ütles kannatanule, et näitab isale telefoni, laskmata kannatanut korterisse ning küsis ka koodi telefoni avamiseks, mille järel saatis kannatanule sõnumi kannatanu teisele telefonile, et oodaku all postkastide juures, seejärel tükk aega hiljem aga sõnumi selle kohta, et kannatanu saab raha homme. Seega ei ilmne kannatanu ütlustest midagi võlasuhete kohta, kuivõrd süüdistatav lubas raha ära maksta. Ka süüdistatavana kahtlustatavana ülekuulamisel on protokolli lõpus märgitud, et J.K kahetseb toimepandut ja hüvitab kahju. Protokollile on ta aga alla kirjutanud ning lisanud, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi õigesti ja ta on selle protokolli ka läbi lugenud. Kohus leiab, et oma lubaduste ja sõnumitega jättis süüdistatav kannatanule mulje sellest, et ta näitas telefoni isale, kes selle ära ostab. Peale selle väitis süüdistatav, et otsis kannatanut, kuid kannatanu ema ütles, et kannatanu ei ela seal. Ometigi oli süüdistataval võimalus kannatanule helistada, kuivõrd vahetult pärast seda kui süüdistatav oli kannatanult müügiks pakutava telefoni oma kätte saanud, saatis ta kannatanu teisele telefonile sõnumid. Seega oli tal piisavalt võimalusi kannatanuga ühendust võtta, kuid kuni käesoleva ajani, so peaaegu nelja kuu jooksul ei ole ta seda teinud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlused võlasuhete kohta ei ole usaldusväärsed ning kohus loeb usaldusväärsemaks süüdistatava ütlusi kohtueelsel menetlusel ja kannatanu ütlusi. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J.Kt varem karistatud varguse toimepanemise eest ning uue varavastase kuriteo pani ta toime enne Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 7 sätestatud tähtaja möödumist. Seega oli J.K uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem varguse toimepanemise eest karistatud. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ilmneb, et süüdistatav, olles teada saanud kannatanult, et viimane tahab maha müüa oma telefoni, lõi kannatanus mulje, et seda telefoni tahab osta tema isa ning kutsus kannatanu enda juurde, laskmata aga kannatanut korterisse ja välistades sellega telefoni müügi juures viibimise. Samas, saades kannatanu käest oma valdusse mobiiltelefoni, süvendas ta kannatanus ettekujutust sellest, et telefon ostetakse ära, tehes samas kõik selleks, et kannatanu lahkuks telefonita, milleks saatis kannatanule ka sõnumi selle kohta, et kannatanu oodaku mitte üleval koridoris, vaid all postkastide juures ning mõni aeg hiljem saatis uue sõnumi selle kohta, et kannatanu saab raha järgmisel päeval kuigi tal puudus kavatsus saadud telefoni eest kannatanule tasuda, mida näitas ka asjaolu, et süüdistatav müüs telefoni kaks korda odavamalt ja kulutas müügist saadud raha oma vajadusteks. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et kannatanus loodi teadlikult ja tahtlikult ettekujutus sellest, et telefon ostetakse ära ja lubatakse ka telefoni eest tasuda, mille tõttu tegi kannatanu varakäsutuse ja andis telefoni süüdistatavale, kes aga asja omastas. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, so varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtueelsel menetlusel on S.Z esitanud tsiviilhagi 1200 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd varaline kahju oli tekkinud J.K kuritegeliku käitumise tulemusena, siis 4 kuulunuks varaline kahju väljamõistmisele kahju tekitajalt kannatanu kasuks täies ulatuses. Kriminaalmenetluse käigus kohtulikul arutamisel aga süüdistatava omastatud telefon tagastati kannatanule, mistõttu on kannatanu varaline seisund viidud olukorda, milline see oli enne kuriteo toimepanemist, mistõttu asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata seoses tsiviilhagi aluse äralangemisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. J.Kle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates 1 aastast 5 aastani. Süüdistatav on varem varavastase kuriteo toimepanemise eest kohtulikult karistatud. Eelmise otsusega mõistetud karistus jäeti süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kuid hiljem seoses kontrollnõuete täitmata jätmisega pöörati mõistetud karistus täitmisele. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat viimase paari aasta jooksul karistatud ka väärtegude toimepanemise eest 18 korral, sealjuures 12 korda narkootiliste ainete tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta. Ka kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta tarvitab narkootilisi aineid iga päeva kolm-neli korda päevas. Kriminaaltoimikus leiduvate andmete ja süüdistatava ütluste põhjal võib järeldada, et süüdistataval puudub ka legaalne sissetulek ning alaline tegevusala. Seejuures on süüdistatav tekitanud kannatanule varalise kahju olulises ulatuses selle mõiste summalises mõttes alammääras ning tekitatud kahju on senini hüvitamata. Vaid juhuse tõttu õnnestud politseil teise kriminaalasja raames süüdistatava poolt omastatud ja müüdud telefon kätte saada ja tagastada kannatanule. Arvestades inkrimineeritava teo toimepanemise tehiolusid ja varalise kahju suurust asub kohus seisukohale, et kuivõrd tegemist on vaid ühe kuriteoepisoodiga ja tekitatud varaline kahju ei olnud kuigi suur, siis võib süüdistatavale karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistataval puudub pikemat aega alaline sissetulek ja tegevusala ning tema puhul on tegemist narkosõltlasega, keda on varem karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest ja karistus on ka kriminaalhooldusele sobimatuse tõttu täitmisele pööratud, siis süüdistatava isikuandmed annavad aluse eeldada, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja süüdistatavale tuleb mõista reaalsele ärakandmisele kuuluv vangistus. Märt Toming kohtunik 5