lg 2 p.4,5,
1,
p. 1,
1,
lg 1 järgi lühimenetluses RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista A.K
1 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud. Süüdi mõista A.K
1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista A.K
4,5 järgi ja karistada vangistusega 10 kuud. Süüdi mõista A.K
Süüdi mõista A.K
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 2 kuud 24 päeva) ja mõista liitkaristus 2 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 11.11.200313.11.2003, 16.11.2003-18.11.2003, 28.03.2005-29.03.2005, 30.04.2005, 13.06.200514.06.2005, 27.09.2005-03.10.2005, kokku 18 päeva. A.Kil kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 01.11.2005.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista A.Kilt: -Irina Filatova kasuks 150.- krooni (elukoht Tallinn Mustamäe tee 112-56), -AS Prisma Peremarketi kasuks 539.- krooni (juriidiline aadress Tallinn Tammsaare tee 116, arve nr. 221014966058 Hansapangas), -Aleksandr Dušini kasuks 1379.- krooni (elukoht Tallinn Ehitajate tee 25-52) Välja mõista A.Kilt riigituludesse: -sundraha 2,5 palga alammäära – 7500.- krooni, -kaitsjatasu 2566.50 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Asitõendid: -Hansapanga deebetkaart ja kviitungid (kriminaalasja juures ümbrikus) jätta kriminaaltoimikusse, -turvaelement – hävitada, - ICE vihmariided (kriminaalasja juures) – anda A.Kile peale AS Prisma Peremarketi tsiviilhagi tasumist. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kannatanud ja kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast SÜÜDISTUS A.Kit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 17.02.2004 ajavahemikul kella 12.00-13.00 Tallinnas aadressil Vilde tee 76-65 asuvas korteris, võttis sügavalt magava Aleksandr Dušin´i koduriiete taskust helistamiseks viimase mobiiltelefoni Nokia 2100 BZ, jättes telefoni tagastamata. Samuti süüdistatakse A.Kit selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, küsis 30.04.2005 ajavahemikul kella 04.30-05.00 Tallinnas aadressil Endla 29 asuva maja juures Elina Õismaa käest helistamiseks mobiiltelefoni Nokia 7210, jättes mobiiltelefoni tagastamata. A.Kit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 06.10.2005.a ajavahemikus kella 12.00-13.00 Tallinnas, restorani La Cucaratcha juures asukohaga Mustamäe tee 116 leidis ja omastas Uno Kirsistele kuuluva rahakoti väärtusega 10 krooni, milles olid dokumendid ja Hansapanga deebetkaart Uno Kirsiste nimele. 2 Seega A.K, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o.
Samuti süüdistatakse A.K´it selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kasutas 06.10.2005 Uno Kirsiste pangakaarti, tasudes sellega 06.10.2005 kell 15:16 kaupluses Peteris (Vilde tee 73, Tallinnas) kauba eest summas 210 krooni; kell 15:25 kaupluses T-Market (Vilde tee 75, Tallinnas) kauba eest summas 189 krooni 90 senti ja kell 15:45 kaupluses Grossi (Tammsaare tee 133, Tallinnas) summas 193 krooni, tekitades Uno Kirsistele varalist kahju kogusummas 592 krooni 90 senti. Seega A.K, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o
A.K´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 11.11.2003 kella 19.41 paiku Tallinnas aadressil A.H Tammsaare tee 116 asuvas Mustamäe Prismas omastamise eesmärgil müügisaalist ICE vihmariided hinnaga 489.- krooni, pani püksid endale jalga ja möödus kassaderivist kauba (pükste) eest tasumata, kuid tegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Samuti süüdistatakse A.K´it selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 28.03.2005 kella 19.00 paiku Tallinnas aadressil Pärnu mnt 56a asuvas Järve Selveris omastamise eesmärgil päikseprillid hinnaga 199.- krooni, pani need endale pähe ja möödus kassaderivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Samuti süüdistatakse A.K´it selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis avalikult 13.06.2005 kella 15.00 paiku Tallinnas Viru ja Laikmaa tn nurgal asuva Apteegi ees võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil Timo Pekka Johannes Niukkanen´ilt ära raha 100 krooni, käekella Casio (väärtusega 1000.- krooni) ja päikeseprillid, tekitades kahju summas 1660.krooni. Samuti süüdistatakse A.K´it selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 27.09.2005 kella 20.50 paiku Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 133 asuvast Grossi Toidukaupade kauplusest omastamise eesmärgil hambapasta COLGATE hinnaga 23.80 krooni ja möödus kassaderivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega A.K isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Samuti süüdistatakse A.K´it selles, et tema, olles narkojoobes, rikkus 13.06.2005 kella 17.30 ajal Tallinnas aadressil Lai tn 2 asuvas kaupluses teiste isikute rahu ja avalikku korda sellega, et püüdis siseneda kaupluse tagaruumi ning kui müüja Galina Belova püüdis teda takistada, lõi teda kolm korda rusikaga rinna piirkonda ja üks kord jalaga vastu vasakut jalga. Seega pani A.K toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o
Samuti süüdistatakse A.K´it selles, et tema, viibides 13.11.2003 kella 22.30 paiku Tallinnas E. Vilde teel asuva Lehola bussipeatuse lähedal, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, lõi Timmo Saal’i näo piirkonda ja võttis temalt ära ripatsi väärtusega 180.- krooni, misjärel võttis Sergei Filatov´i jope taskutest ja seljakotist mobiiltelefoni Ericsson T-28S koos laadijaga, rahakoti, 3 haigekassakaardi, Hansapanga ja Ühispanga pangakaardid, tekitades viimasele kahju kogusummas 450.- krooni. Seega pani A.K toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil jäi süüdistatav A.K kohtueelses menetluses esitatud taotluse juurde, et tema kriminaalasja arutada lühimenetluse korras. Ta tunnistas end täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses ega soovinud enda ülekuulamist kohtus. A.Ki süü Uno Kirsistele kuuluva rahakoti omastamises ja pangakaardi kasutamises on tõendatud: *kannatanu Uno Kirsiste ütlustega. Kannatanu selgitas, et 06.10.2005.a. väljunud Mustamäe tee 116 asuvast kauplusest, tuli tema juurde vene keelt rääkiv noormees ja haaras tal ümbert kinni. Kodus avastas, et kadunud on rahakott, mis oli särgi taskus. Rahakotis olid dokumendid ja Hansapanga pangakaart. Sama päeva õhtul toodi talle koju rahakott koos dokumentidega, kuid puudus pangakaart. Kohtuistungil teatas kannatanu, et süüdistatav ei ole see isik, kes tema ümbert kinni võttis ja rahakoti varastas (I kd. Lk. 32-33); *A.Ki kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, milles ta tunnistab, et leidis Mustamäel maast musta värvi rahakoti, milles olid dokumendid ja Hansapanga kaart eestipärase nimega meesterahva nimele. Piljardiklubis Bamba mängis ta rahad maha ja siis otsustas leitud pangakaarti kasutada. Ühes kaupluses maksis kaardiga džempri eest, teises kaupluses viinapudeli eest, Grossi kaupluses alkoholi ja sigarettide eest. Hiljem andis pangakaardi Sergei-nimelisele tuttava sõbrale. Rahakoti koos dokumentidega viis ta õhtul kannatanule koju (I kd. lk. 61-66); *Uno Kirsiste konto väljavõttega, millest nähtub, et 06.10.2005.a. alates kella 15.16 on tasutud kaardiga ostude eest Peterise kaupluses 210.- krooni, T-Marketi kaupluses 189.90 krooni ja Grossi toidukaupade kaupluses 193.- krooni (I kd. lk. 36). Kohtueelses menetluses esitas Uno Kirsiste tsiviilhagi summas 592.90 krooni, kuid kohtus kannatanu loobus hagist. Kohus leidis, et süüdistusest tuleb välja jätta rahakoti ja dokumentide omastamine, kuna need A.K leidmise päeval tagastas omanikule. Hansapanga pangakaardi omastamine on õigesti kvalifitseeritud
1 järgi, kuna pangakaardi pööras ta ebaseaduslikult enda kasuks. Samuti on õigesti kvalifitseeritud kauplustes Uno Kirsiste pangakaardiga ostude eest tasumine kelmusena
1 järgi. Elina Õismaa mobiiltelefoni enda kasuks pööramine. *kannatanu Elina Õismaa ütluste kohaselt tuli 30.04.2005.a. kella 04.30 ajal Endla tänava bussipeatuse juures tema juurde pikemat kasvu noormees, kes palus mobiiltelefoni helistamiseks. Telefon rippus kaelas. Noormees vabastas telefoni kaelarihmast ja läks telefoniga eemale aia äärde. Kui kannatanu tahtis telefoni tagasi saada, siis see tal ei õnnestunud. Mingil hetkel saabus politseipatrull, kes aitas telefoni tagasi saada (I kd. lk. 102-103); *tunnistaja Marko Ode (kannatanu elukaaslane) ütluste kohaselt nägi ta politseiautos istudes Rahvusraamatukogu juures oma naise ja võõra meesterahva vahelist rüselust (I kd. lk. 107-108); *süüdistatava A.Ki kohtuistungil enda süüditunnistamisega. Elina Õismaa sai kohapeal oma mobiiltelefoni tagasi, mistõttu talle materiaalset kahju ei tekitatud. Kohus leidis, et selles episoodis jäi kuritegu katse staadiumi. Telefoni enda valdusse saamisega ja kannatanu nõudmisel selle mittetagastamisega alustas süüdistatav vahetult vastavalt oma 4 ettekujutusele kuriteo toimepanemist, kuid politseitöötajate sekkumise tõttu ei õnnestunud A.Kil tema valduses olevat võõrast mobiiltelefoni endale jätta ja seega enda kasuks pöörata. 17.02.2004.a. Aleksandr Dušini mobiiltelefoni enda kasuks pööramine. *Kannatanu Aleksandr Dušini ütlustega on tõendatud, et ajal, mil ta magas, oli mobiiltelefon temal magamise ajal seljas olnud jaki taskus. Hommikul oli mobiiltelefon kadunud ja Marek Poplavski teatas, et telefoni võttis A.K, lubades selle paari päeva pärast tagastada (II kd lk. 7980, 153-158); *tunnistaja Marek Poplavski ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selles, et 17.02.2004.a. Vilde 76-65 korteris käis A.K ja lahkudes ütles, et võttis Dušini mobiiltelefoni ja tagastab selle paari päeva pärast. Dušin ise sel ajal magas (II kd.lk. 84-85, 143-148); *A.Ki poolt oma süü tunnistamisega temale esitatud süüdistuses. Tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et A.K võttis Aleksandr Dušini mobiiltelefoni helistamise eesmärgil, lubades paari päeva pärast tagastada. Kannatanu ütluste kohaselt tagastas ta kahe päeva pärast üksnes telefoni SIM-kaardi, telefoni ei ole ta A.Ki käest tagasi saanud. Seega pööras A.K tema valduses oleva võõra vallasasja omanikule mittetagastamise teel enda kasuks. Aleksandr Dušin esitas tsiviilhagi telefoni maksumuse ulatuses, s.o. 1379.- krooni. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega pani A.K toime tema valduses olevate Uno Kirsiste pangakaardi, Elina Õismaa ja Aleksandr Dušini mobiiltelefonide enda kasuks pööramise ja kuriteod on kvalifitseeritud õigesti
1 järgi. 13.06.2005.a. Timo Pekka Johannes Niukkaneni suhtes avaliku varguse toimepanemine. *kannatanu ütluste kohaselt palus teda kallistanud noormees randmelt ära võtta käekella, et seda vaadata. Ta võttis kella käe pealt ja noormees võttis kella enda kätte ja tagasi enam ei andnud. Politseis avaldust kirjutades toodi osakonda sama noormees, kes kella varastas (II kd. lk. 5-9); *A.K tunnistas kohtus end süüdi selles episoodis. Ka kohtueelses menetluses väitis, et kõik võis olla nii nagu kannatanu rääkis. Ta ei mäleta täpselt toimunut, sest oli psühhotroopse aine mõju all (II lk. 53-55); *A.Ki kinnipidamise protokollist ilmneb, et tema käes olid Timo Pekka Johannes Niukanenile kuulunud käekell ja päikeseprillid. Tõendeid kogumis hinnates, leidis kohus, et A.Ki süüdistusest tuleb välja jätta 100 krooni vargus, kuna kannatanu ütlustest ilmneb, et A.K oli temalt küsinud ühte eurot, mille peale kannatanu andis talle 100 krooni. Seega andis Timo Pekka Johannes Niukanen A.Kile ise vabatahtlikult 100 krooni. Käekella äravõtmine on õigesti kvalifitseeritud avaliku vargusena. Kuigi kella võttis oma käe pealt ära kannatanu ise, sest A.K tahtis seda vaadata, ei tulene kannatanu ütlustest, et ta oleks ise kella A.Kile andnud, vaid A.K võttis selle tema käest ja pani oma randme ümber ning tagasi enam ei andnud. Timo Pekka Johannes Niukanen sai Kesklinna politseiosakonnas temalt varastatud kella ja päikeseprillid tagasi, seega materiaalne kahju puudub. 11.11.2003.a. Mustamäe Prisma Peremarketist varguse katse toimepanemises on A.Ki süü tõendatud: *aktiga nr. 159, millest nähtub, et 11.11.2003.a. kella 19.41 ajal peeti peale kassast möödumist kinni A.K, kes ei tasunud ICE vihmariiete eest (III kd. lk. 66); *tunnistaja Juri Zavjalovi (turvatöötaja) ütlustega, mille kohaselt ta nägi, kuidas noormees läks spordikostüümiga proovikabiini ja tuli sealt tagasi, pannes kostüümi endisele kohale. Kontrolli käigus avastas ta, et komplektis puuduvad spordipüksid, jaki taskus aga oli rikutud turvaelement. 5 Läbinud kassa, peeti noormees kinni ja tema juurest leiti spordipüksid, mis olid rikutud (III kd. lk. 67); *ICE vihmariiete vaatlusprotokolliga ja fotoga, millest nähtub, et pükstel on värvel selja poolses osas katki rebitud ja värvli valge vooder on nähtav (III lk. 81,82); *A.Ki kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et mõte spordiriiete komplektist pükste varguseks tekkis tal kaupluses. Proovikabiinis eemaldas pükstelt turvaelemendi, mille pani jaki taskusse. Püksid pani jalga oma pükste alla. Jaki viis riidepuuga endisele kohale tagasi. Kauplusest väljuda ei jõudnud, sest turvatöötaja pidas ta kinni (III lk. 73). Kohus leidis, et selles episoodis tuleb A.Kile esitatud süüdistust täpsustada sellega, et varastada püüti ainult komplektis olevaid spordipükse, mitte tervet komplekti. Tõendatud on, et A.K rikkus turvaelemendi eemaldamisega püksid. Kuna komplekt koosneb pükstest ja jakist ning jakil eraldi hinda ei ole, on kogu komplekt tunnistatud müügikõlbmatuks ning Prisma Peremarketi tsiviilhagi summas 539.- krooni (spordiriiete komplekti maksumus 489.- krooni ja rikutud turvaelemendi maksumus 50.- krooni) kuulub rahuldamisele. 28.03.2005.a. Kadaka Selverist varguse katse toimepanemises on A.Ki süü tõendatud: *õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr. 618, millest nähtub, et 28.03.2005.a. kella 17.15 ajal peeti kaupluses kinni A.K, kelle juurest leiti prillid (III kd. lk. 91); *tunnistaja Paul Tiidemanni (turvatöötaja) ütlustega selle kohta, et nägi kaupluse müügisaalis, kuidas noormees eemaldas päikeseprillidelt hinnasildi ja pani prillid endale pähe. Sellisena hakkas ta kauplusest väljuma, jättes prillide eest kassas maksmata (III lk. 92-93); *A.Ki kohtus enda süüditunnistamisega, kuigi kohtueelses menetluses on ta väitnud, et ei teadnud, et tal prillid pähe jäid, ilmselt oli need peale proovimist pähe unustanud. Kohus leidis, et süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused ei saa tõele vastata, sest prille ei ole võimalik pähe unustada, kuna prille proovitakse silmade, mitte pähe. Pealegi nägi turvatöötaja, kuidas A.K enne prillide pähe panekut nende küljest hinnasildi eemaldas, mis näitab varguse kavatsust. 27.09.2005.a. Grossi toidukauplusest varguse katse toimepanemises on A.Ki süü tõendatud: *tunnistaja Hannes Kösteri (turvatöötaja) ütlustega, mille kohaselt kaupluses viibinud narkomaani välimusega noormees pani ostukorvi kaupa, kuid enne kassat pani kauba tagasi. Seejärel läks laenutusse kassette vaatama. Sel ajal kontrollis tunnistaja riiuleid ja märkas, et puudu on üks hambapasta. Kutsus välja firma Lilto patrulli. Noormees ei eitanud, et hambapasta eest on maksmata, kuid ütles, et oli unustanud maksta (III kd. lk. 111-112); *A.Ki poolt kohtus süü tunnistamisega, kuigi kohtueelses menetluses on ta väitnud, et oli hambapasta eest maksnud (III kd. lk. 127-129). Kohus leidis, et A.Kil oli tahtlus hambapastat varastada, sest nii tunnistaja Hannes Kösteri kui Valeri Logvinenko ütlustega on tõendatud, et peale tema asjade kontrollimist läks Aleksandr Logvinenko alles hambapasta eest kassasse maksma. Tunnistaja V.Logvinenko ütluste kohaselt oli hambapasta teksapükste tagataskus, kust ta pani selle kiiresti seljakotti. Kuna A.K lõpuks tasus kauba eest, sai ta pasta endale ja kauplusele kahju ei tekkinud. Seega püüdis A.K ära võtta kolmes kaupluses võõrast vallasasja, kuid turvatöötajate poolt tema kinnipidamise tõttu peale kassadest möödumist, ei saanud ta kuritegu lõpule viia. Kuigi kauplustes jäid kuriteod katse staadiumi, oli Timo Pekka Johannes Niukaneni suhtes avalik vargus lõpule viidud, mistõttu varguse lõplik kvalifikatsioon on õige
4,5. 13.06.2005.a.
p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine A.Ki poolt on tõendatud: 6 *kannatanu Galina Belova ütlustega, mille kohaselt 13.06.2005.a.kella 17.30 ajal hakkas kaupluses viibinud noormees minema vahekägu kaudu kaupluse tagaruumidesse. Kui ta noormehele ette seisis, et teda takistada, lõi noormees teda jalaga vastu tema jalga ja kolm korda rusikaga rinnapiirkonda. Kuulnud, et kutsutakse kohale politsei, hakkas noormees ähvardama, öeldes, et te kahtsete, kui politsei kutsute ja et ta maksab kätte. Seejärel noormees lahkus poest, kuid politsei leidis ta umbes poole tunni pärast üles. Isik oli tugevas joobes, silmad segased, jalad nõrgad. (II kd. lk. 16-17, 48-52); *Erapolikliinik Balneomi Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardiga on tõendatud Galina Belova viibimine vastuvõtul 14.06.2006.a., kus ta on arstile rääkinud, et eelmisel päeval kella 17.30 ajal sai Nunne kaupluses peksa. Patsiendikaart tõendab ka rinnal nahaaluse verevalumi olemasolu ja Galina Belova kaebust valule rinnas (II kd. lk. 18); *A.Ki poolt oma süü tunnistamisega talle esitatud süüdistuses. Kohtueelses menetluses ta ei ole mäletanud kaupluses toimunut, kuna oli tarbinud psühhotroopse aine tablette ja oli nende mõju all. Kohus leidis, et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. Kaupluse müügisaal on avalik koht ja tungimisega kaupluse ametiruumidesse, millist tegevust müüja püüdis takistada, rikkus A.K avalikus kohas teiste isikute rahu. Ähvarduste ütlemisega müüjate aadressil nende poolt politsei kutsumisega seoses, väljendas süüdistatav lugupidamatust müüjate suhtes. Kaupluses oli ka teine müüja. Kuna avaliku korra rikkumise käigus pani A.K toime vägivallateo kaupluse müüja Galina Belova suhtes, on kuritegu õigesti kvalifitseeritud
13.11.2003.a. röövimise toimepanemises on A.Ki süü tõendatud: *kannatanu Sergei Filatovi ütlustega, mille kohaselt Lehola peatuses tuli nende juurde noormees ja küsis telefoni. Saanud eitava vastuse, lõi ta laubaga Timmo Saalile vastu nina, mille peale Timmo istus ja kõige lõpuks vajus vasakule küljele. Seejärel võttis sama noormees tema jope sisetaskust mobiiltelefoni ja rahakoti ning seljakotist mobiiltelefoni laadija. Siis läks Timmo juurde tagasi ning võttis tema kaelast keti (III kd. lk. 7-11); *kannatanu Timmo Saali ütlustega, mis on sarnased kannatanu Sergei Filatovi ütlustega ( III kd. lk. 16, 18-19); * SA Tallinna Lastehaigla teatis kohaselt diagnoositi Timmo Saalil 14.11.2003.a. kella 03.15 ajal ninapõrutus (III lk. 20); *tunnistaja Grigori Rudnevi ütlustega, millised üldjoontes sarnanevad kannatanute ütlustega, kuid ta väitis, et Sergei Filatov andis oma mobiiltelefoni A.Kile ise, kuna kartis teda (III kd. lk. 32-37)ˇ; * A.Ki poolt süü tunnistamisega kohtus. Seega on leidnud tõendamist A.Ki poolt Timmo Saalilt keti ja Sergei Filatovilt mobiiltelefoni ja rahakoti vargus. Kuna vargusega kaasnes Timmo Saali suhtes vägivalla tarvitamine, on kuritegu kvalifitseeritud õigesti
lg 1 järgi, kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga. Timmo Saalile tagastati eeluurimise ajal ripats, Sergei Filatovile mobiiltelefon ja laadija. Tänavalt leidis ta üles rahakotis olnud kaardid, kuid rahakotti tagasi ei ole saanud. Sergei Filatovi ema Irina Filatova esitas tsiviilhagi rahakoti maksumuse hüvitamise nõudes summas 150.- krooni. Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus A.Kil süüd välistavate asjaolude puudumist. Käesoleva kriminaalasja raames on ta toime pannud kümme kuriteo episoodi, sealjuures kahel korral vägivalla kasutamisega. Röövimise toimepanemisel kasutas ta vägivalda alaealise suhtes, mistõttu ei pea kohus õigeks mõista talle selle kuriteo eest sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades võib A.Kile mõista liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga. Kuna ta pani kuriteod toime katseajal, tuleb vangistus reaalselt ära kanda. 7 Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.