Väärteoasi nr 4-06-90 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27.04.2006.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Terje Liebert ja tõlk Silvi Hindrikson juuresolekul kaebuse esitaja V.V ja tema esindaja Indrek Sirk ning kohtuvälise menetleja Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil V.V () kaebuse Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2005.a. otsuse väärteoasjas nr: 2314,05,029985 tühistamiseks tegi kindlaks: Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna otsusega nr: 2314,05,029985 karistati V.V’i 17.12.2005.a. Liiklusseaduse § 7417 lg.1 alusel selle eest, et tema juhtis 26.09.2005.a. kell 18.18 Nõmme linnaosas, Kadaka pst.105 Tallinnas, liikudes Hommiku tänava suunas mootorsõidukit, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile, mille tõttu sõitis tagant otsa BMW-le ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS TAK ning Renno Sisas’ile, millega rikkus Liikluseeskirja § 129 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7417 lg.1 järgi. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb V.V tühistada ülalnimetatud otsus ja lõpetada asjas menetlus VTMS§ 29 lg.1p.1 alusel. Kaebuse motiivide kohaselt liiklusõnnetuse toimumise kohas on mitme kilomeetri ulatuses sirge teelõik, kus sõidukiirus on piiratud 40 km/h. Konkreetne kokkupõrke koht asub kahe bussipeatuse vahel Tammiku tänava ristmikust Hommiku tänava suunas. Kadaka puiesteel on nimetatud kohas sõidurajad tavalisest kitsamad. Enne liiklusõnnetuse toimumist sõitis kaebaja bussiga välja Kalda bussipeatusest, mis asub ca 200 meetrit enne kokkupõrke kohta. Bussipeatusest välja sõites oli buss liiklusõnnetuse teise osalise Renno Sisasi ütluste kohaselt BMW juhti selliselt takistanud, et BMW juht pidi kokkupõrke vältimiseks pidurdama. Järgnevalt otsusta BMW juht teostada bussis möödasõitu. BMW juhi selgituste kohaselt avastas ta peale möödasõitu, et tema sõiduki kiirus on lubatud piirkiirusest 15-20 km/h suurem ja ta pidurdas kiiruse vähendamiseks kiiruse 40-50 km/h-i. Bussijuhi ning bussis olnud sõitjate ütluste kohaselt pidurdas aga BMW järsult. Liiklusõnnetuse toimumise kohas oli uus teekate, ühtegi takistust BMW juhile ei olnud. Bussijuhil, asudes sõiduautost oluliselt kõrgemal, oli ka suurepärane vaade ettepoole. Ühtegi liiklusolukorrast tulenevalt põhjust kiiruse järsuks vähendamiseks ei olnud. Kaebaja leiab, et tema käitumises puuduvad subjektiivsed tunnused. Ta ei teadnud ega saanudki teada, et teise sõiduki juht rikub sedavõrd jämedalt liiklusnõudeid. Selline liiklusnõuete rikkumine ei saanud olla kaebajale etteaimatav, seetõttu puuduvad tema käitumises süütekoosseisu subjektiivsed tunnused. Sisuliselt on kohtuväline menetleja heitnud kaebajale ette, et ta ei alustanud juba pidurdamist siis, kui BMW juht tegi möödasõidu bussist. Kohtuväline menetleja on oma otsusega asunud seisukohale, et ilma igasuguse põhjuseta järsk ja ootamatu pidurdamine on õigustatud ning seda peab iga juht ette nägema. Sellega on pandud õiguspäraselt käituvale liiklejale täiendav kohustus, mis on vastuolus Liiklusseaduse § 2 lg.1 sätestatud liikluse sujuvuse ja kaitslikuse põhimõttega. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema esindaja oma kaebuse juurde ning palusid ülaltoodud asjaoludel kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalev osakonna esindaja Hannes Küünarpuu vaidles esitatud taotlusele vastu ning palus jätta esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kõiki väärteomaterjalides kogutud tõendeid kogumis hinnatud, mille tulemusena on jõutud järeldusele, et V.V süü Liiklusseaduse § 7417 lg.1 kvalifitseeritavas väärteos on tõendamist leidnud. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, samuti tunnistajad ning uurinud antud asjas olevaid materjale leidis, et V.V kaebus kuulub rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Kohtuistungil andsid toimunud liiklusõnnetuse kohta ütlusi tunnistajad Renno Sisas, Malle-Ivi Nurme ja Andro Treumann. Siin kohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuvälises menetluses on tunnistajana ütlusi andnud üksnes Renno Sisas, kelle ütlustest lähtuvalt eeldatavalt ka otsus väärteoasjas koostati. Renno Sisas andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 26.09.
- aastal toimus liiklusavarii. Buss oli väljunud bussi „taskust“. Bussijuht alustas ilma suunatuld näitamata taskust väljasõitmist ning väitis hiljem, et tunnistajat ta ei näinud. Kuna buss sõitis kiirusega 35-40 km/h, siis sõitis tunnistaja bussist mööda. Ta ületas kiirust, sõitis bussist mööda, näidates suunatuld , reastus bussi ette ja võttis suunatuled maha. Kiirusepiirang oli 40 km/h. Jõudnud bussi ette, tunnistaja pidurdas sujuvalt. Pidurdamise põhjuseks oli asjaolu, et tunnistaja sõidukiirus oli oletatavasti 55-60 km/h., kuid kiirusepiirang oli 40 km/h. Kiiruse vähendamise ajal ta tahavaate peeglist bussi ei jälginud, küll aga jälgis ta bussi küljepeeglist, kui mööda sõitis. Tunnistaja möönis, et kindlasti oli bussil eesõigus, kui hakkas taskust väljuma, kuid väljumisel ei näidanud buss suunatulesid. Tunnistaja selgitas, et tema poolne pidurdamine oli vajalik ohutuse tagamiseks, kuna ta kiirus oli suur, kuid kindlasti ei teinud ta seda järsult. Samas andis kohtuistungil tunnistaja Malle-Ivi Nurme ütlusi, millised riimuvad V.V’i ütlustega ja nimelt selgitas ta, et sõitis 26.09.2005.a. liinibussis nr:
- Ta seisis võrdlemisi ees, kohe juhikabiini taga, kus reisijad saavad seista. Kalda peatusest oli buss väljunud, kui ilmus üks hõbehall sõiduauto, mis võrdlemisi kiiresti sõitis bussist mööda. Autol suunatuled ei põlenud ning ta jäi seda autot jälgima. Sõiduauto pööras otse bussi ette, kuigi tee oli vastassuunas vaba. Buss suutis pidurdada, kuid siis pidurdas auto uuesti ja seda kokkupõrget polnud bussijuhil võimalik vältida. Rahvas läks bussist välja, bussijuht ka. Bussijuht helistas Liikluspolitseisse. Tunnistaja oli juba kohapeal nõus tunnistusi andma, kuid tunnistajana teda üle ei kuulatud. Ka sõiduauto juht tuli autost välja ning rahvas kogunes autojuhi ümber. Inimesed pahandasin autojuhi peale, et miks ta nii tegi. Autojuht ütles selle peale, et;“ ma tegin tagasi“. Tekkis vaikus, rahvas hakkas laiali minema. Ka tunnistaja ise küsis noormehe käest, et:“ sa ju tead, kellel oli praegu õigus?“, mille peale ta vastas, et:“jah, ma tean“. Bussi kiiruseks hindas tunnistaja 40 km/h, ning BMW kiiruseks oli 70-80 km/h. Seega on tuvastamist leidnud, et liiklusõnnetuse toimumise kohas on mitme kilomeetri ulatuses sirge teelõik, kus sõidukiirus on piiratud 40 km/h. Enne liiklusõnnetuse toimumist sõitis kaebaja bussiga välja Kalda bussipeatusest ning BMW juht alustas bussist möödasõitu. Peale möödasõitu avastas Renno Sisas, et tema sõiduki kiirus on lubatud piirkiirusest 15-20 km/h suurem ja ta pidurdas kiiruse vähendamiseks kiiruse 40-50 km/h-ni. Nii kaebaja, kui tunnistaja Malle-Ivi Kalda on kinnitanud, et BMW pidurdas järsult. Samuti on tuvastamist leidnud, et liiklusõnnetuse toimumise kohas oli uus teekate, ühtegi takistust BMW juhile ei olnud. Ühtegi liiklusolukorrast tulenevat põhjust kiiruse järsuks vähendamiseks ei olnud. Liikluseeskirja § 81 kohustab juhti andma asulas teed tähistatud peatusest välja sõitvale ühissõiduki juhile. Kaebaja on kinnitanud, et ta andis enne liikuma hakkamist suunamärguande ja BMW juhil oli võimalus talle teed anda. Samuti on Renno Sisas kinnitanud, et nägi, kuidas buss hakkas peatusest väljuma. Samuti oli liikumist alustava bussi kiirus väga väike. Liikluseeskirja § 129 kohaselt on juht kohustatud vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Samas sätestab aga Liikluseeskirja § 128 p.2, et juhil on keelatud järsult pidurdada, kui see ei ole vajalik ohutuse tagamiseks. Renno Sisas ütluste kohaselt vähendas ta kiirust sooviga jätkata sõitu lubatud sõidukiirusega. Ometi on ka tunnistaja Malle-Ivi Kalda kinnitanud kaebaja ütlusi osas, et Renno Sisas keeras järsult tagasi bussi suunavööndisse, kuigi vastassuunavöönd oli vaba ning tegi äkkpidurduse, milleks puudus igasugune vajadus. Just selline tegevus on Liiklusseaduse kohaselt keelatud. Kohtuvälises menetlus jäeti esialgu andmata hinnang Renno Sisas’e käitumisele. Alles pärast kaebaja poolt kohtu poole pöördumist, koostati ka Renno Sisas’e suhtes 22.02.2006.a. väärteootsus, milles teda karistati Liiklusseaduse § 7417 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Ja nimelt rikkus Renno Sisas Liikluseeskirja § 128 p.
- Nimetatud otsuses on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et antud teelõigul puudusid liiklejad, keda lubatust suurem sõidukiirus oleks ohustanud. Renno Sisas oma järsu, ootamatu ja põhjendamatu pidurdamisega tekitas liiklusohu teistele liiklejatele, sealhulgas tema taga liikunud liinibussile. Lähtudes tunnistajate ja osaliste ütlustest ning tulenevalt saabunud tagajärgedest, seadis Renno Sisas oma tegevusega ohtu teised liiklejad ja bussis olnud reisijate elu ja tervise. Renno Sisas poolt sõidu aeglustamine teistele liiklejatele selgel ja arusaadaval moel ei ole menetluse käigus kinnitust leidnud. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja seisukohaga, et liinibussi ette sõites ja järsult ning põhjendamatult pidurdamise puhul oleks tegemist sõidu aeglustamisega teistele arusaadaval viisil. / toim. lk. 105/. Seega on ka kohtuväline menetleja ise asunud lõplikule seisukohale, et Renno Sisas pidurdas ootamatult ning järsult liinibussi ees, tekitades olukorras, kus V.V’il puudus võimalus käituda Liikluseeskirja § 129 sätestatud viisil. Kohtu hinnangul, lähtudes teeoludest, ei saanud kaebaja eeldada, et Renno Sisas rikub liiklusnõudeid. Liiklusseaduse § 2 lg.1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Igal liiklejal, kellel on nimetatud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Seega tulnuks kohtuvälisel menetlejal selgitada välja juba vahetult peale sündmust, milline oli Renno Sisas käitumine. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Renno Sisas alustas liiklusnõuete rikkumist juba sisuliselt bussist möödasõiduga. Kõik menetlusosalised on kinnitanud, et kiirusepiiranguna oli kehtestatud 40 km/h. Renno Sisas on kinnitanud, et bussi kiirus ka sellekohane oli. Seega puudus tal igasugune vajadus ja õigus alustada möödasõitu bussist, vaid ka tema kohuseks olnuks püsida lubatud piirkiiruse raames. Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et V.V käitumises puuduvad süüteo subjektiivsed tunnused. Kaebaja ei saanud ette näha, et sõiduki juht rikub sedavõrd jämedalt liiklusnõudeid ning tekkinud olukorras oli tal kohustus valida käitumiseviis, milline oleks kõige ohutum bussis viibinud inimestele. Kuivõrd ka tunnistaja on kinnitanud, et Renno Sisas pidurdamine oli ootamatu ja väga järsk, et olnud kaebajal võimalik mitte mingil moel arvestada Liikluseeskirja § 129 nõudeid ning seetõttu kuulub menetlus lõpetamisele VTMS§ 29 lg.1p.1 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 109-111; §132 lg. 3; § 133-135 kohus otsustas: Tühistada kohtuvälise menetleja Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2005.a. otsus väärteoasjas nr: 2314.05.029985 Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale arvates otsuse kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Linnakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtuotsus on kättesaadav 16.05.2006.a. Piret Liivo Kohtunik