4-06-1097\1

Väärteoasi nr 4-06-1097 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1097 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik J.S Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. J.S süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Määratud aresti ärakandmisele tuleb asuda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 hiljemalt 30.06.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole märgitud kuupäevaks aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja määratud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
6. J.Silt välja mõista Põhja Politseiprefektuuri kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.05.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 821543 selles, et 02.03.2006 kella 14.30 ajal peeti Kihnu 20 maja juures kinni ilmsete narkojoobe tunnustega J.S, kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 720/32 nähtuvalt tuvastati 02.03.2006 kell 16.30 Wismari Haiglasse toimetatud J.Sil narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et J.S on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 02.03.2006 koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik märkinud, et eelmisel päeval tarvitas heroiini. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik narkootilise aine tarvitamist ja seletas, et on juba kaks kuud olnud tarvitamata, viis päeva oli Wismari Haiglas statsionaaris ja nüüd on metadooniravil. Peab veel 20 päeva käima iga päev arsti juures end näitamas. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on suuremas osas tasumata, legaalset sissetulekut ei ole. Karistusena tuleks määrata arest neli päeva, sest varasemate väärteokaristuste määramine ei ole sundinud teda hoiduma väärtegude toimepanemisest ning ta on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kirjalikku seletust väärteoprotokollis, kus ta väidab, et tarvitas kinnipidamisele eelnenud päeval heroiini, kohtuistungil antud süüd tunnistavaid ütlusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, millest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest ning selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, samuti kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsi ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteod, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega. Senini on suuremas osas rahatrahvid summas ligi 6000 krooni ulatuses tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub kontrollitav sissetulek, millest trahvi tasuda, sest menetlusalune isik töötab oma sõnade kohaselt mitteametlikult. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks esialgu karistada menetlusalust isikut lühiajalise arestiga, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik