Menetlusosalised Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras Kohtuvälise menetleja esindaja: Aivar Hirs Menetlusalune isik: J.M RESOLUTSIOON 1. Jätta J.Mi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 14.03.2006 otsusele nr 2230,06,000563 J.Mi karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 14.03.2006 otsus nr 2230,06,000563 J.Mi karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 23.05.2006. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 14.03.2006 otsusega nr 2230,06,000563 karistati J.Mi LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses,
lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et J.M juhtis 18.02.2006 kella 19.50 ajal Võsu tänaval Loksa linnas Harjumaal mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Otsusele esitas J.M kaebuse, milles märkis, et politseiametnike sõnade kohaselt tuvastati tal alkoholijoove ja fikseeriti alkomeetrinäiduks 0,30 mg/l. Selgitas, et oli joonud ühe 0,5 liitrise pudeli õlut ja tundis end autorooli istudes täiesti kainena. Kahetseb siiralt juhtunut ning saab aru, et joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. On juhtunust teinud järeldused, et tema organism näitab joovet ka peale ühe pudeli õlu joomist. Leiab, et 14.03.2006 koostatud otsusega määratud karistus on liiga range. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrus nr 120 Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord § 19 kohaselt on alkoholijoove jagatud nelja raskusastmesse. Selle määruse § 19 lg 1 p 2 kohaselt on kerge alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,5 ‰ veres ja kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav. Kaebajal tuvastati alkoholijoove indikaatorvahendiga 0,3 mg/l, mille täpsus on kaheldav (politseil puuduvad tõenduslikult sobivad alkomeetrid, neil ei ole kasutusel ühtegi mõõteseaduse nõuetele vastavat väljahingatavas õhus alkoholisisalduse tuvastamise mõõtevahendit). Väärteotoimikule on lisatud tehiolude kirjeldus alkoholijoobe kontrollimisel. Kaebaja leiab, et politsei on ebaõigeid andmeid märkinud nimetatud dokumendile – kaebaja kõne ja tasakaal ei olnud häiritud, ka ei värisenud ta politseiga suhtlemise ajal. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kaebaja juuresolekul eraldi väliseid joobetunnuseid. Kui juhi veres on alkoholi 0,2 kuni 0,49 ‰, kuid juhi joobetunnuseid täiendavalt tuvastatud ei ole, ei ole tegemist joobes juhtimisega, vaid juhtimisega alkoholi tarvitamise tunnustega. Kaebaja leiab, et ta oli sõidukit juhtides täiesti adekvaatne ja kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei olnud kaebajal sedastatav. Ka enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on lubatud sõiduki juhtimine sellise alkoholisisaldusega, mis kaebajal tuvastati. Kaebaja leiab, et karistuse eesmärk ei tohiks olla võimalikult suure rahatrahvi määramine, vaid on oluline, et inimest teavitataks ja inimene saaks aru oma teo keelatusest ning teeks järeldused, et selline tegu ei korduks. Kaebaja on sündmusest aru saanud, et ka ühe pudeli õlu tarvitamise korral ei tohi ta istuda autorooli. Kaebaja palub karistuse määramisel arvestada seda, et kaebajal tuvastati kerge alkoholijoove, ta ei pannud nimetatud väärtegu toime tahtlikult ja kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult, tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ja elukaaslane ning pere sissetulekuks on riiklikud lastetoetused ja kaebaja juhutööd. Samuti palub kaebaja mitte kohaldada LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna kaebaja perele on hädavajalik, et kaebaja saaks kasutada sõidukit (tööle sõitmiseks, poes käimiseks, lastega arsti juures käimiseks). Ilma sõiduki kasutamisõiguseta puudub kaebajal võimalus tööl käia ja siis ei ole tal võimalust tasuda määratavat karistust. KarS § 66 lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebaja palub kohtul võimaldada tal tasuda määratavat karistust osade kaupa ja mitte üle 500 krooni kuus. Kohtuvälise menetleja esindaja on oma kirjalikus seisukohas leidnud, et J.Mi väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja karistus on määratud õigesti. Eelpool toodu on eelkõige põhjendatud asjaoluga, et vastavalt LE § 76 p 3 ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholi sisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem. Karistuse range määramise tingisid asjaolud, et tegemist on raske liiklusalase rikkumisega, millega juht seab ohtu nii iseenda kui ka teised liiklejad ning 2005 aasta liiklusalane statistika, mille kohaselt hukkus eelmine aasta Eestis alkoholijoobes autojuhtide süül 44 inimest ning sai vigastada 633 inimest. Menetlusalust isikut on eelnevalt korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest ning isikul on osaliselt nimetatud rahatrahvid tasumata. Võib järeldada, et isik ei ole enda jaoks teinud piisavaid järeldusi, et hoiduda tulevikus liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. Tuginedes eeltoodule ei nõustu kohtuväline menetleja rahatrahvi vähendamisega ning lisakaristuse tühistamisega. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu sellele kui kohus võimaldab isikul tasuda määratud rahatrahv osade kaupa aasta jooksul vastavalt KarS § 66 lg 2-le. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud motiivide, kohtuvälise menetleja kirjalike seisukohtade ja väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuses on esitatud väide selle kohta, et alles nüüd, so siis alles 30 aastaseks saanuna sai kaebaja teada seda, et ka pärast ühe pudeli õlu joomist võib tekkida alkoholijoove. Kohus leiab, et taoline asjaolu ei oleks pidanud kaebajale olema üllatuseks, eriti juhul, kui ta on teadlik sellest, et ta joob õlut, milline jook üldjuhul sisaldab alkoholi. Seetõttu ei pea kohus sellist väidet tõsiseltvõetavaks. Kaebuses on pikalt arutletud joobeastmete üle ning asutud ka seisukohale, et kaebajal joobe tuvastamiseks kasutatud indikaatorvahendi täpsus on kaheldav. Sellele vaatamata on kaebaja 18.02.2006 kell 19.50 temal joobe tuvastamisel nõustunud joobe tuvastamisega ning loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Seega on väited indikaatorvahendi täpsuses kahtlemise osas hilinenud ja asjakohatud, kuivõrd pärast kaebuse esinemist on võimatu uuesti kaebaja joovet määratlema hakata 18.02.2006 seisuga. Samuti leiab kaebaja, et politsei on märkinud ebaõiged andmed tehiolude kirjeldusse alkoholijoobe kontrollimisel, kuivõrd kaebaja leiab, et tema kõne ja tasakaal ei olnud häiritud. Samuti ei värisenud ta politseiga suhtlemise ajal. Seetõttu ei ole kaebaja arvates politsei tema juuresolekul eraldi tuvastanud väliseid joobetunnuseid. Kohus asub seisukohale, et kaebuse läbivaatamise ajal ei ole võimalik nendele väidetele kinnitust saada nagu ei ole võimalik neid ka ümber lükata. Ka taolise väite esitamine kaebuses on kohtu arvates hilinenud ning piirduda saab vaid sellega, mis on fikseeritud. Kaebaja sai kätte väärteoprotokolli koopia ning talle oli vahetult teatavaks tehtud ka teave selle kohta, et tal on õigus esitada vastulauset. Ometigi kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Millegipärast ei ole kaebaja vaidlustanud teisi politseiametnike märgitud tähelepanekuid, sh sidekestade punetust, nende läikivust ega alkoholi lõhna suust, samuti kergelt taaruvat kõnnakut. Seega ei ole kaebaja oma kaebuses olnud järjekindel, ümber lükkamaks temal joobe tuvastamist. Kaebaja on pidanud vajalikuks osundada ka sellele, et enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on lubatud sõiduki juhtimine sellise alkoholisisaldusega, mis temal tuvastati. Sellest võiks järeldada, et kaebaja siiski nõustub tuvastatud alkoholisisaldusega. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et politseiametnik, pidades Loksal kinni kaebajat, ei saa oma pädevusest tingitult juhinduda enamuse Euroopa Liidu liikmesriikide seaduandlikest aktidest, vaid peab piirduma Eesti Vabariigis kehtivast Liikluseeskirjast ja Liiklusseadusest. Seetõttu leiab kohus, et võrdlus Euroopa Liidu liikmesriikides mootorsõiduki juhtidele avanevate võimalustega on kohatu. Kaebaja on leidnud, et karistuse eesmärk ei tohiks olla võimalikult suure rahatrahvi määramine, vaid on oluline, et inimest teavitataks ja inimene saaks aru oma teo keelatusest. Kohus nõustub kaebaja väitega ning leiab, et praktiliselt igapäevaselt meedias avaldatud andmed alkoholijoobes juhtide tabamisest ja neile määratud ja määratavatest ning loodetud mõjuta jäänud karistustest on piisav juhtide teavitamise moodus ja teo keelatusest teada andmise viis. Iseasi on see kui paljud selle teamiseks võtavad. Kaebaja puhul võib teha järelduse, et kaebaja ei ole teavitamisest üheselt aru saanud nagu ei olnud ta enne kinnipidamist aru saanud ka teo keelatusest. Mis puudutab karistust, siis ei nähtu vaidlustatud otsusest, et tegemist oleks võimalikult suure rahatrahvi määramisega, kuivõrd karistus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja seejuures on arvestatud seda, et kaebajal on kustumata karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Peale selle on kaebaja suhtes kohaldatud LS § 7419 lg 2 ettenähtud lisakaristust ja kaebajalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud koleks kuuks. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele võib sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega on lisakaristus määratud ettenähtud sanktsiooni alammääras. Sellest saab järeldada, et kohtuväline menetleja on arvestanud seda, et kaebajal tuvastati vaid kerge joove. Kaebaja on palunud karistuse määramisel arvestada seda, et tal tuvastati kerge joove. Selline väide annab aluse järeldada, et kaebaja nõustub sellega, et tal esines karge alkoholijoove, mis omakorda läheb vastuollu kaebaja kaebuses märgitud väidetega selle kohta, et politsei kasutatud indikaatorvahendi täpsuses tuleks kahelda ja et temal ei tuvastatud väliseid joobetunnuseid. Seega lükkab kaebaja oma lõplikus taotluses ümber kõik oma kaebuses esitatud varasemad vastuväited joobe tuvastamise osas. Kaebaja on palunud arvestada sellega, et ta ei pannud tegu toime tahtlikult ja kahetseb toimepandut. Kohus suhtub sellisesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd kaebusest ei ilmne, et kaebaja oleks joonud õlut ettevaatamatusest, kuivõrd oma seletustes on ta väitnud, et jõi pudeli õlut Saku Originaal. Seega teadis kaebaja mida ta jõi. Väärteoasja materjalides ei leidu ka andmeid selle kohta, et kaebaja oleks asunud mootorsõidukit juhtima, teadmata seda, et juhib mootorsõidukit või teadmata seda, et jõi eelnevalt õlut. Seega on kaebaja käitumine tahtlik, kuivõrd pärast seda kui ta oli joonud õlut, juhtis ta mootorsõidukit. Kaebaja on esitanud ka väite selle kohta, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ja elukaaslane ning pere sissetulekuteks on riiklikud lastetoetused ja kaebaja juhutööd. Väärteoasja materjalidest võib järeldada, et ka õlle joomise ja pärast seda mootorsõiduki juhtimise ajal olid kaebaja ülalpidamisel nii alaealised lapsed kui ka elukaaslane ning pere sissetulekuks olid samuti lastetoetused ja kaebaja juhutööd. Ometigi ei takistanud ükski neist asjaoludest kaebajat juhtimast mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuivõrd kaebajat on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning osa määratud karistustest on tal senini tasumata, siis pidi kaebaja ka teadma seda, et liiklusalase väärteo toimepanemise eest võidakse teda karistada, millega paratamatult halveneb tema ja tema ülalpeetavate majanduslik olukord. Sellele vaatamata pani kaebaja toime tahtliku väärteo, seega arvestas kaebaja sellega, et tema käitumine põhjustab kannatusi tema perele. Kaebaja on leidnud, et lisakaristus tuleks jätta tema suhtes kohaldamata, kuna tema perele on hädavajalik, et ta saaks kasutada sõidukit tööle sõitmiseks, poes käimiseks, lastega arsti juures käimiseks. Sõiduki kasutamisõiguseta puudub kaebajal võimalus tööl käia ja siis ei ole tal võimalust tasuda määratavat karistust. Kohus leiab, et ka need põhjendused ei saa olla lisakaristuse tühistamise aluseks, kuivõrd ka enne alkoholijoobes olles ja mootorsõiduki juhtimisele asumist teadis kaebaja seda, et sellise väärteo toimepanemise tulemusena võib tekkida olukord, mis piirab tema võimalusi mootorsõiduki edaspidisel kasutamisel ning see võib muuta võimatuks tema poolt mootorsõiduki juhtimise, muutes ebamugavaks tööle saamise, poes käimise ja lastega arsti juures käimise. Väide, et vaid juhtimisõiguse säilimisel saab kaebaja tööl käia ja trahvi tasuda, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav, kuivõrd ka osa eelmistest trahvidest on kaebajal tasumata, vaatamata sellele, et tal on väidetavalt sissetulek juhutöödest. Seega ka varasem juhtimisõiguse olemasolu ja võimalus tööl käia ei taganud ka eelmiste määratud karistuste tasumist, mistõttu ei oleks ka käesoleval juhul juhtimisõiguse säilimine karistuste tasumise tagatiseks. Kohus ei pea võimalikuks määrata trahvi tasumist ositi, kuivõrd ka varasemad ja oluliselt väiksemad rahatrahvid on kaebajal tasumata. Pealegi saanuks kaebaja taotleda sellist karistuse tasumise viisi kohaldamist juba kohtuvälises menetluses, esitades sellekohase taotluse. Teave taolise võimaluse olemasolu kohta oli talle edastatud juba väärteoprotokolli koostamisel ning ta sai väärteoprotokolli koopia koos selle teabega ka isiklikult kätte. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.