1-06-6025\2

(05231400853)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Tõlk Nadežda Paukson Kriminaalasi M. T. süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav M. T. - isikukood xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, keskeriharidusega, elukoht: xxxxxxxxxxxx; töötab OÜ-s Segerström Automotive elektrikeevitaja-operaatorina; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 17.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 järgi – rahatrahv 1 500 krooni; 2) 17.09.2003.a. tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; 3) 02.10.2003.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – 1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga, millega loeti kaetuks ka eelmine mõistetud karistus; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaadi abi Kristina Suvalova RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada M. T. KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 270 päevamäära, s.o. 13 500 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 180 päevamäära ehk 9 000 (üheksa tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk vähemalt 900 krooni igas kuus. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta M. T. mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks
2. Välja mõista M. T. menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kaks-kümmend üks krooni ja 30 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. M. T. isikuna, keda 17.09.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati 3-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, uuesti
3. juulil 2005.a. kella 04.00 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Narva mnt.
4. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Mazda MX-3 registrimärgiga 77 ZCS. Sellega pani M. T. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav M. T. tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja K. Suvalova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. M. T. süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 07.07.05.a. (tl. 5, 7); - ärakirjaga Tallinna Linnakohtu otsusest 17.09.2003.a. millest nähtub, et tegemist on isikuga keda joobes juhtimise eest on varem juba karistatud (tl. 3 - 4); - väljavõttega karistusregistrist (tl.12-14) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.10); - kahtlustatava M. T. enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 8, 22-24). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et M. T. süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus M T. süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et M. T. on võimalik karistada rahalise karistusega. Varem mõistetud rahatrahvid on tal tasutud peale ühe. Tal on käesoleval ajal kindel elu- ja töökoht ning regulaarsed sissetulekud. Tema ülalpidamisel on alaealine laps ja elukaaslane, tema liisitud on korter, kus pere elab. Reaalne vangistus ning eelmise karistuse täitmisele pööramine paneks väljapääsmatusse olukorda tema perekonna ning temal endal tuleks oma elu alustada nullist . M. T. on aru saanud alkoholi kahjulikkusest ja vabatahtlikult ravile pöördunud. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist ning see ei saa väiksem olla sanktsiooni keskmisest määrast. Lisakaristuse mõistmisel arvestab kohus, et tegemist on isikuga, kes järjekindlalt on eiranud liikluseeskirja nõudeid. KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 –
5. Kohtunik