1-06-6673\2

1 – 06 – 6673 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a. Tallinn Kriminaalhooldusasja number 1 – 06 – 6673 Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Prokurör Alar Lehesmets Kriminaalhooldusalune H.L Süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 18.11.2002.a. otsusega 1/1 – 2233/
2. Katseaja algus: 18.11.2002.a, katseaja lõpp: 17.05.2006.a. RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele H.Lale Tallinna Linnakohtu 18.11.2002.a. otsusega mõistetud 1 ( ühe ) aastane vangistus. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest või H.La kinnipidamisest. Kohustada H.La ilmuma Tallinna Linnakohtu 18.11.2002.a. otsusega mõistetud ja käesoleva määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse () 10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Määrus väljastada H.Lale, Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale, Tallinna Vanglale ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. 1 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Edasikaebamise kord Määruse motiivid H.L mõisteti Tallinna Linnakohtu 18.11.2002.a. otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.L ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidan KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsusega kohustati H.La hüvitama kuriteoga tekitatud kahju ( 2500,00 krooni Siisikese Lasteaia ja 10 000,00 krooni Rõõmutarekese Lasteaia kasuks ) kahe aasta jooksul arvates katseaja kulgemisest. Esimese erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldusametnik Janne Heinvars 10.10.2005.a, kuna H.L rikkus alates 22.09.2005.a. kõiki KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning ühtlasi polnud asunud hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalhooldusalune esitas põhjendusteks majanduslikud raskused. Ühtlasi pani kriminaalhooldusalune katseajal pidevalt toime väärtegusid, mille eest teda karistati rahatrahvidega. 02.08.2005.a. algatati H.La suhtes kriminaalasi KarS § 424 tunnustel. Kriminaalhooldusametnik taotles H.Lale mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. 10.01.2006.a. toimunud erakorralise ettekande arutamisel avaldas kriminaalhooldusalune H.L, et tal tekkis hea töötamisvõimalus Rootsis, kus talle makstakse normaalset palka ning kuu aja pärast on tal võimalik hakata tasuma tsiviilhagisid. Vahepeal oli tal töötamises kahekuuline paus, kuna ta murdis rangluu. Esitas selle kohta kohtule vastava dokumendi. Prokuröri nõusolekul pikendas kohus oma määrusega H.La katseaega kuue kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik Kalju Nurm esitas 22.05.2006.a. Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb kriminaalhooldusalusele H.Lale määratud karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik põhjendab mõistetud karistuse täitmisele pööramise taotlust asjaoluga, et H.L ei ole suutnud täita kahju hüvitamise kohustust ja ei esita 2 kriminaalhooldusametnikule dokumente kohustuste täitmise kohta. H.L on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustust ja KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kontrollnõuet. 18.05.2006.a. kirjutas kriminaalhooldusalune H.L kriminaalhooldusametnikule seletuskirja, milles selgitab, et ei ole suutnud täita kohtuotsusest tulenevat kahju hüvitamise kohustust seoses muude võlgnevuste tasumisega. Esitas kriminaalhooldusametnikule maksekorralduse, millest nähtuvalt on ta 24.04.2006.a. tasunud Tallinna Siisikese Lasteaiale 1000,00 krooni. Kriminaalhooldusametniku sõnul on katseaeg läbitud ebarahuldavalt. Lisaks on H.La karistatud Harju Maakohtu 09.02.2006.a. otsusega KarS § 424 alusel rahalise karistusega 12 000,00 krooni ja Harju Maakohtu 27.04.2006.a. otsusega KarS § 424 alusel rahalise karistusega 4600,00 krooni, mida KarS § 65 lg 1 alusel suurendati 09.02.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud rahalise karistuse 12 000 krooni võrra ning loeti liitkaristuseks rahaline karistus 16 600 krooni. Kohtuistungil avaldas H.L, et ta oli veebruarist kuni aprillini haiguslehel, põdes grippi ja ei saanud korralikult tööd teha. Oli lapsega kodus, abikaasa käis tööl. Avaldas, et saab suuteline hüvitama kahjusid, kui saab normaalselt tööl käia. Tema kõik pangakontod on arestitud ja ta peab otsima selliseid tööandjaid, kes oleksid nõus võtma kriminaalkorras karistatud isiku tööle. Töökohas on tema palk 16 000 krooni kätte, tõendit esitada ei olnud, kui avaldas, et vajadusel väljastab selle tema tööandja. Sellises summas on palka saanud 4 kuud. Prokuröri küsimuse peale, miks ta pole sellisel juhul kahju hüvitanud, vastas H.L, et tal olid elementaarsed väljaminekud Prokurör toetab kriminaalhooldaja taotlust vangistuse täitmisele pööramiseks. Prokurör leiab, et H.L ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal puudub igasugune kohuse- ja vastutustunne. Prokuröri sõnul pole H.L teinud kolme aasta jooksul mitte midagi selleks, et asuda kuriteoga tekitatud kahjusid hüvitama. H.L on andnud vaid erinevaid selgitusi selle kohta, miks ta pole saanud asuda kahjusid hüvitama ja andnud katteta lubadusi. Prokuröri sõnul on põhjendatud H.Lale mõistetud vangistuse täitmisele pööramine Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekandega, kuulanud ära kriminaalhooldusaluse ja prokuröri, asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. H.L ei ole 3 esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust kuriteoga tekitatud kahjude tasumisega viivitamiste kohta. H.L on avaldanud, et ta on saanud neljal korral töötasuna 16000,00 krooni, kuid on saadud töötasust hüvitanud 1000,00 krooni tekitatud kahju katteks. Mittetasumist põhjendas H.L elementaarsete väljaminekutega, millede olemust aga ei täpsustanud. H.La vastutustundetut suhtumist kriminaalhooldusesse iseloomustab ka asjaolu, et teda on kahel korral karistatud kriminaalkorras katseajal toimepandud kuritegude eest. Hoolimata sellest, et H.La on eelnimetatud kuritegude eest karistatud rahaliste karistustega näitab see tema üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda. H.L on oma jätkuva kuritegeliku käitumisega suurendanud oma võlgnevusi riigi ees ajal, mil varasemad rahalised kohustused on täitmata. H.L pole asunud tekitatud kahju hüvitama ka väikeste summadena, millest oleks nähtunud tema tahe hüvitada tekitatud kahju. 1000,00 krooni hüvitamine on toimunud esitatud erakorralise ettekande tulemusena. Riigikohtu lahendi 3-1-1-126-03 kohaselt tuleneb KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse (kahju heastamise kohustus) täitmise kohustuslikkus ka teistest seadustest. See tähendab, et kohtuotsusega kahju heastamiseks väljamõistetud summa kuulub tasumisele ja ülalpidamise kohustus täitmisele olenemata sellest, kas süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamisel talle selline kohustus pannakse või mitte. Karistusseadustikus selliste kohustuste määramise võimaluse sätestamise eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse (KarS § 329) ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine ja ülalpidamiskohustuse täitmine süüdimõistetu poolt. Ühtlasi tagatakse sellega süüdimõistetu huvi ja aktiivsus määratud kohustuste täitmiseks. Kahju kannatanul on õiguspärane ootus, et süüdlane hüvitaks kahju võimalikult kiiresti. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-3-24-97 võib kohus keelduda karistuse täitmisele pööramisest, kui kohtuotsusega määratud kohustus jäeti kohustatud isiku poolt täitmata mõjuval põhjusel. H.L on mõjuvate põhjusteta jätnud täitmata kahju hüvitamise kohustuse. Kohus leiab, et H.L on suhtunud temale kohtuotsusega pandud kohustusesse kergemeelselt ja vastutustundetult ning ei ole seega õigustanud kohtu usaldust. Seega esinevad alused temale Tallinna Linnakohtu 18.11.2002.a. otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 4 Anne Ennok täitmiskohtunik . 5