4-06-1683\1

Väärteoasi nr 4-06-1683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1683 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.K Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. D.K süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. D.Kile määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 01.09.2006 Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas.
5. Juhul, kui D.K jätab temale määratud 4 päevase aresti otsuses märgitud ajavahemikul ära kandmata, kohaldada D.Ki suhtes sundtoomist ning temale määratud arest pöörata täitmisele täies ulatuses ja KarS § 68 lg 2 alusel lugeda D.Kile määratud aresti kandmise aja algust alates D.Ki kinnipidamisest väärteomenetluses.
6. D.Kilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013, viitenumbriga 00231000015 Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.06.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 03.04.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 820324 selles, et 03.04.2006 peeti kella 12.30 ajal Viru 22 maja juures Tallinnas kinni D.D.K, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1210/42 nähtuvalt tuvastati 03.04.2006 kell 14.00 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüül tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 03.04.2006 koostatud väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas narkootilist ainet kuu aega tagasi. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse on allkirja vastu kätte saanud temaga koos elav ema. Kohus peab võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusaluse isikuga koos elav täiskasvanud isik on kutse kätte saanud, mistõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ja ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, menetlusalusel sisikul legaalse sissetuleku olemasolu kohta andmed puuduvad. Seetõttu tuleks menetlusalust isikut karistada arestiga. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 26 640 krooni ulatuses, millised on senini tasumata. Seetõttu, arvestades seda, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ja määratud trahvid on tasumata, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest lühiajalise aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik