4-06-1203\1

Väärteoasi nr 4-06-1203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1203 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.T Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. A.T süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
4. A.Tle määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas alates tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamisest või muutmisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. A.Tlt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013, viitenumbriga 00231000015 Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.06.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 799094 selles, et 18.03.2006 peeti kella 22.30 ajal Väike-Karja 12 maja juures Tallinnas kinni A.T, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1013/315 nähtuvalt tuvastati 19.03.2006 kell 00.05 Wismari Haiglasse toimetatud A.Tl narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.T on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 18.03.2006 koostatud ülekuulamisprotokollis seletanud, et täna kella 12-13.00 vahel tarvitas valget hiinlast. Seda sai Majaka tänaval Vaco baari juures. Menetlusalune isik kohtuistungil seletas, et oli koos tütarlapsega ja otsustasid proovida hiinlast. Tütarlaps peeti ka kinni. Vahistatud on seoses vargustega, olevat olnud tagaotsitav. On olemas töökoht, kuid nüüd läheks ta arestiga kaotsi. Eelistaks rahatrahvi, mida maksta ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Kuivõrd menetlusalust sikut on juba arestiga karistatud, siis teeb ettepaneku määrata arest 8 päeva, mille ärakandmist arvestada alates tõkendi muutmisest või vangistuse ärakandmisest. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu, so joobe tuvastamiseks läbi viidud ekspertiisile tehtud kulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, samuti on teda samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud lühiajalise arestiga. Peale selle on ta vahistatud kahtlustatavana varavastaste kuritegude toimepanemises, mistõttu ei saagi tal niipea rahalisi vahendeid olema. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada taas aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on ka varem arestiga karistatud, kuid senini määratud karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem karistatud arestiga, siis tuleb menetlusalusele isikule määrata pikemaajalisem arest kui oli eelmine. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik