4-06-1782\1

Väärteoasi nr 4-06-1782 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1782 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik M.D Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. M.D süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi 4 (neli) päeva kaupa. M.Dle määratud ja ositi ärakandmisele kuuluv arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri Arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ajavahemikel 21.07.2006 kuni 24.07.2006; 28.07.2006 kuni 31.07.2006; 04.08.2006 kuni 07.08.
6. Juhul, kui M.D jätab temale määratud 12 päevase aresti otsuses märgitud ajavahemikel ära kandmata, kohaldada M.D suhtes sundtoomist ning temale määratud arest pöörata täitmisele täies ulatuses ja KarS § 68 lg 2 alusel lugeda M.Dle määratud 12 päevase aresti kandmise aja algust alates M.D kinnipidamisest väärteomenetluses.
7. M.Dlt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013, viitenumbriga 00231000015 Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.06.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.04.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 820310 selles, et 15.04.2006 peeti kella 23.30 ajal Raekoja plats 7 maja juures Tallinnas kinni M.D, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1427/261 nähtuvalt tuvastati 16.04.2006 kell 01.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 16.04.2006 koostatud väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas heroiini kaks nädalat tagasi, aga täna ostis „rohtu“. Kohtuistungil seletas, et tõepoolest peeti kinni protokollis märgitud ajal ja kohas. Oli õhtul väsinud ja tarvitas heroiini. Eelmised 10 päeva on kandmata, kuid vastavalt otsusele pidi minema kandma alates 03.07.
9. Uut aresti kandmist eelistaks ositi nädalavahetustel et saaks tööl käia. Juuli alguseks tahaks kooli lõpetada, eksamid teha ja lõputöö esitada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Eelmine arest on kandmata. Võiks anda hingamisruumi ja jätta väikese ejavahemiku eelmise ja järgmise aresti vahele. Ettepanek on kümme päeva, kui menetlusalune isik taotleb karistuse kandmist ositi, siis on võimalik vaid 12 päevane variant ja sel juhul alates 21.07.
10. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millistest suurem osa on tasutud. Sellele vaatamata on menetlusalust isikut jätkuvalt kinni peetud uute väärtegude toimepanemise tõttu ja teda on vahepeal karistatud ka arestiga. Seetõttu, arvestades seda, et menetlusalusel isikul puudub veel küllaldane legaalne sissetulek ja määratud trahvid ei ole saavutanud oma eesmärki, so sundida menetlusalust isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on ühel korral arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata eelmisest arestist pikemaajalise aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik