← Eesti

1-04-123\2

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-266/04 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

  2. 2005 Lääne- Viru - Maakohus koosseisus. kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil tõlk Niina Kruusimaa juuresolekul kaitsjad vandeadvokaadid Küllike Namm, Lembit Nirgi prokurör Ain Tali kannatanu esindaja advokaat Valli Murde osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 03.02; 19-
  3. 04;
  5. 2005 Rakveres kriminaalasja VJATŠESLAV ZAPEVALOV isikukood xxxxxxxxxxxx, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, abielus, üks alaealine laps, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxx, brigadir. varem kohtu poolt karistamata. Tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta . Süüdistuses KarS § 197 lg1 järgi. IVAN BOIKO isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, Ukraina kodanik, keskeriharidus, abielus, kaks alaealist kasulast, elukoht xxxxxxxxxxxx. varem kohtu poolt karistamata. Tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta . Süüdistuses KarS § 197 lg1 järgi. Vjatšeslav Zapevalovit süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema xxxxxxxxxxx brigadirina, kellel lasus ka signalist-grupivanema kohustus, juhtides 20.10.2003 kella
  6. 00 paiku Lääne-Virumaal Põdrangu külas
  7. kilomeetril xxxxxxxxx tööliste I. K. ja J. B. poolt raudteel, kuuldavuse halvendamisega seotud tööriistadega läbi viidavaid ehitus-remonttöid, ei kontrollinud enne tööde algust antud teelõigule rongidele väljastatud hoiatuse tellimusavalduse olemasolu, ei paigaldanud raudteele nõutavaid ülekantavaid signaalmärke C, ei täitnud piisava põhjalikkusega signalisti kohustusi ning ei hoiatanud õigeaegselt raudteel tema juhtimisel töid teostanud isikuid läheneva rongi eest, millega rikkus Raudtee tehnokasutuseeskirja ja AS Eesti raudtee juhatuse otsuse alusel kehtestatud Teemontööride töökaitse juhendi nr 2 a punkte 3.2 ja 3.3, Ohutustehnika toppijaga juhendi nr 13 p 5, Teetööde teostamisel rongide liiklusohutuse tagamise juhendi TsP 485 punkte 1.7; 4.6; 4.8; 8.10 ning Signalistide juhendi nr 33 punkte 2.2; 3.4 ja 4.2 nõudeid, mille tagajärjel sai raudteel remonttöid teostanud J. B. löögi mööduvalt kaubarongilt nr 1709 ning suri kokkupõrke tagajärjel sündmuskohal. Kokkupõrke tagajärjel paiskus J. B. teetammilt alla ning tal esinesid järgmised kehavigastused: koljulae- ja põhimikuluude hulgikillunenud murrud, peaaju lömastus, vasakul ja paremal pool roiete hulgimurrud, vasaku abaluu ja rinnalülide luujätkete murrud, südame, kopsude ja aordi rebend, verevalum tagumises keskseinandis, vaagnaluude murd, parema ja vasaku neeru rebend, maksa parema sagara rebend, ja lömastus, vahelihase parema kupli rebend, verevalumid selja pehmetes kudedes, hulgalised haavad ja nahamarrastused pea, näo, kehatüve ja jäsemete piirkondades: J. B. surma põhjustas lahtine ajukolju trauma hulgaliste koljulae- ja põhimikuluude hulgikillunenud murdude ning peaaju lömastusega. Seega Vjatšeslav Zapevalov, rikkudes raudteel ehitustöid juhtides tööohutusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest teise isiku surma, pani toime KarS§ 197 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Ivan Boikod süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema xxxxxxxxxxxx teemeistrina, andis 20.10.2003 hommikul asutuse töökossolekul Tapa linnas Kalmistu 9 xxxxxxxxxxxx töötajatele V. Z., I. K., ja J. B. töökorralduse ehitusremonttööde teostamiseks LääneVirumaal Tamsalu vallas Põdrangu külas
  8. kilomeetril, kuid olles kohustatud eelnevalt enne antud tööde alustamist väljastama tellimusavaldused jaamakorraldajale hoiatuse väljastamiseks nimetatud töökohast mööduvatele rongidele; ei väljastanud vastavaid avaldusi, millega rikkus Raudtee tehnokasutuseeskirja ja AS Eesti raudtee juhatuse otsuse alusel kehtestatud Teetööde teostamisel rongide liiklusohutuse tagamise juhendi TsP 485 p 8.3 nõudeid, mille tagajärjel sai raudteel remonttöid teostanud J. B. löögi mööduvalt kaubarongilt nr 1709 ning suri kokkupõrke tagajärjel sündmuskohal. Kokkupõrke tagajärjel paiskus J. B. teetammilt alla ning tal esinesid järgmised kehavigastused: koljulae- ja põhimikuluude hulgikillunenud murrud, peaaju lömastus, vasakul ja paremal pool roiete hulgimurrud, vasaku abaluu ja rinnalülide luujätkete murrud, südame, kopsude ja aordi rebend, verevalum tagumises keskseinandis, vaagnaluude murd, parema ja vasaku neeru rebend, maksa parema sagara rebend, ja lömastus, vahelihase parema kupli rebend, verevalumid selja pehmetes kudedes, hulgalised haavad ja nahamarrastused pea, näo, kehatüve ja jäsemete piirkondades: J. B. surma põhjustas lahtine ajukolju trauma hulgaliste koljulae- ja põhimikuluude hulgikillunenud murdude ning peaaju lömastusega. Seega Ivan Boiko, rikkudes raudteel ehitustöid teostavate isikute ohutuse eest vastutava isikuna tööohutusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest teise isiku surma, pani toime KarS § 197 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V. Zapevalov tunnistab ennast süüdi osaliselt, I. Boiko ennast süüdi ei tunnista. V. Zapevalovi kohtus antud ütlustest nähtub, et
  10. 2003a sai meister I. Boikolt ülesande toppimistöödeks
  11. kilomeetril
  12. piketil ja
  13. kilomeetril 5-
  14. piketil. Töölistest andis I. Boiko talle kaasa J. B. ja I. K.: Kuigi I. Boiko oli andnud korralduse alustada töid
  15. kilomeetril, tundus temale otstarbekam alustada
  16. kilomeetril: J. B. ja I. K. töötasid toppimismasinatega, tema töötas tungraua ja vajadusel kangiga, täites samal ajal ka signalisti kohustusi. Ta leiab, et nendega oleks pidanud kaasas olema veel vähemalt üks töötaja, kes oleks täitnud signalisti ülesandeid. Ta tunnistab, et tema kui brigadir pidi täitma ka signalisti ülesandeid, kuid samal ajal tuli aeg-ajalt teha töid, kus tööülesannetega olid üheaegselt seotud kaks toppijat ja tema ise. Vahetult enne õnnetust oligi selline olukord- tema hoidis kangiga liiprit üleval samal ajal kui J. B. ja I. K. töötasid toppimismasinatega. Ta märkas lähenevat rongi, kui see oli 100-150 meetri kaugusel või veelgi lähemal. Vedurivilet ta ei kuulnud, ta ei oska selgitada, kas ta ei kuulnud vilet toppimismasinate müra tõttu või vilet ei antudki. Ta väidab, et kui olla seljaga rongi poole, võib rongivilet ka mitte kuulda. Antud juhul oli tema küljega rongi poole, J. B. oli seljaga rongi poole, I. K. oli näoga rongi poole. Rongi märgates hoiatas ta J. B. viimast käest raputades samuti karjus I. K., et rong tuleb. I. K. töötas sel ajal rööbastest väljaspool, J. B. töötas rööbaste vahel. Ta arvab, et J. B. sai tema hoiatusest aru ja tal oli reaalne võimalus rongi eest ära jõuda. Tema arvates hakkas J. B. ringi vaatama, et veenduda, kas rong ikka tuleb ja jäigi rongi alla. Tema ütluste kohaselt oli töötamise kohast rongi tuleku suunas nähtavus umbes 400 meetrit, kuid nähtavust segas samast suunast paistev päike. Tema ütluste kohaselt reguleerib tööohutust instruktsioon TsP 485 , mida temale on tutvustatud kursustel ja mille kohta ta on teinud eksameid kord kahe aasta jooksul. Ta teab, et nimetatud instruktsioonist tuleneb tema kohustus enne töötamise algust kontrollida rongi brigaadidele teostatavate tööde kohta antava hoiatuse olemasolu.
  18. 2003a ta hoiatuse olemasolu ei kontrollinud, kuna oli meister I. Boikolt kuulnud, et samal teelõigul töötavad defektoskopistid ja ta teadis, et nemad alati tellivad hoiatuse. Samuti oli ta teadlik nõudest, et enne tööde teostamist peab ta paigaldama hoiatusmärgid, see on ümmargune valge-sinise värviga märk, mida nad kutsuvad „vile“. Nimetatud märk tuleb panna tööde teostamise kohast 3 olenevalt nähtavusest 1000- 1500 meetri kaugusele, sellised märgid olid neil ka sel päeval autos kaasas. Nimetatud märki ta sel päeval ei paigaldanud, kuna nad töötasid Põdrangu ülesõidu lähedal, kuhu on paigaldatud statsionaarne samasisuline märk. Ta tunnistab, et brigadirina pidi ta tagama tööde ohutuse ja täitma ka signalisti ülesandeid, ta teab, et signalistide tööd reguleerib eeskiri nr
  19. Samas leiab ta, et antud juhul oleks pidanud olema brigaadis veel üks töötaja, kes oleks täitnud signalisti ülesandeid. Ta väidab, et taotlenud I. Boikolt rohkem inimesi, kuna teadis inimeste nappusest samuti ei keeldunud ta tööst kuna siis oleks ta töölt lahti lastud. I. Boiko kohtus antud ütlustest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxx sõlmitud töövõtulepingu alusel teostas xxxxxxxxxxxxx raudteel remonditöid. Ta pole kursis töövõtulepingu üksikasjadega, kuid teab, et ohutustehnika eest remonditööde teostamisel vastutab xxxxxxxxxxxx . Ta töötas xxxxxxxxxxxxx meistrina xxxxxxxxxx jaoskonnas ja pidi ka vastutama ohutuse eest seal tehtavatel töödel. Ta väidab, et töö ohutust reguleerisid xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx instruktsioonid. Instruktsioon TsP 485 oli juhend, mida ta täitma pidi, selle instruktsiooni tundmist kontrolliti ka eksamitel, viimati tegi eksami 2002 aastal. Ta tunnistab, et tema ülesandeks oli tellida veduribrigaadidele antavad hoiatused tema poolt raudteel korraldatavate tööde kohta. Tema ütlustest nähtub, et
  21. 2003a hommikul sai AS Eesti raudtee Tapa teepiirkonna teemeistrilt K. L. ülesandeks teostada toppimistöid 333 ja
  22. kilomeetril. Tegemist oli varem tehtud tööde ületegemisega ja sellega oli kiire, kuna
  24. 2003a pidi toimuma tehtud tööde kontroll. Ta saatis nimetatud lõigule tööle brigadir V. Zapevalovi koos I. K. ja J. B. . Tema arvates olid seal tehtavad tööd kolme inimesega teostatavad, V. Zapevalov brigadirina pidi tagama tööde ohutu teostamise olles seejuures vajadusel ise signalistiks. Tema arvates oleks V. Zapevalov pidanud alustada töid
  25. kilomeetril ja seejärel liikuma
  26. kilomeetrile. Selline tööde järjekord oleks olnud mõistlik, kuna
  27. kilomeetrilt alustades segas nähtavust päike. Tema ütlustest nähtub, et 20.10.2003a 333 ja
  28. kilomeetril tehtavate tööde kohta ta hoiatust ei tellinud, kuna oli samal hommikul K.L. kuulnud, et samas piirkonnas ja samal ajal töötavad raudteel defektoskopistid, kelle töötamise kohta on hoiatus antud. Ta on seisukohal, et kahte hoiatust samale teelõigule ei anta, tema arvates tekitavad kaks hoiatust vaid segadust, kahe hoiatuse olemasolul ühel teelõigul kehtib tema arvates see, mis on ajaliselt või pikkuselt suurem. Antud juhul oli defektoskopistide hoiatus antud ajavahemikuks 10.00-
  29. 00, selle ajavahemiku sisse jäi ka V. Zapevalovi brigaadi töö. Teise põhjusena hoiatuse tellimata jätmise kohta nimetab I. Boiko asjaolu, et
  31. 2003a so pühapäeval kutsuti ta ootamatult tööle, kus ta pidi olema kuni kella
  32. 00, seega polnud tal aega korraldada järgmise päeva töid ja tellida õigeaegselt veduribrigaadidele antav hoiatus. Ta väidab, et hoiatus tuleb tellida 24 tundi enne tööde alustamist, samas kinnitab aga ka et hoiatus hakkab kehtima 4 tundi peale tellimist. Hoiatuse tellimata jätmist põhjendab ta veel sellega, et vajadusest 333 ja
  33. kilomeetril töid teostada kuulis ta alles 20.10.2003a hommikul ja õigeaegset hoiatust polnud võimalik enam tellida. Kannatanu S. B. kohtus antud ütlustest nähtub, et oma abikaasa J. B. surma asjaolusid ta ei tea. Ta väidab, et abikaasa tervis oli korras, talle meeldis tema töö, ohutusnõuetesse suhtus hoolsalt. Ta esitab tsiviilhagi matusekulude osaliseks hüvitamiseks, noorema tütre ülalpidamiskulude katmiseks ja eramajaga seotud kulutuste hüvitamiseks. Ta väidab, et matusekulud 22 000 krooni ulatuses kandis tööandja, samuti on ta sõlminud xxxxxxxxxxxxxxxxxx lepingu täiendavate kulutuste hüvitamiseks, selle lepingu sisu avaldada ei soovi. Nõuab ka 5000 krooni esindajatasu hüvitamiseks. Tunnistaja I. K., xxxxxxxxxxxxx teemontööri kohtus antud ütlustest nähtub, et 20.10.2003 läks meister I. Boiko käsul koos V. Zapevalovi ja J. B. raudtee
  34. kilomeetrile liiprite alla killustikku toppima. V. Zapevalov oli brigadir ja pidi täitma ka signalisti ülesandeid, tema ja J. B. töötasid toppimismasinatega, mis tekitasid suurt müra. Vahetult enne õnnetust töötas J. B. rööbaste vahel, tema väljaspool rööpaid, V. Zapevalov töötas tungrauaga. lähenevat rongi 4 nägi 3-4 meetri kauguselt, vilet ta ei kuulnud. Ta väidab, et antud juhul oleks pidanud olema kaks signalisti, üks kes jälgib eemal rongi tulekut ja annab märku teisele, töötajate juures olevale signalistile, kes omakorda hoiatab töötajaid. Ta teab ka, et meister oleks pidanud andma hoiatuse rongi brigaadile raudteel töötavate tööliste kohta. Samuti oleks pidanud tema väite kohaselt olema paigaldatud kantavad liiklusmärgid. Tunnistaja I. P., endise vedurijuhi kohtus antud ütlustest nähtub, et
  36. 2003 oli ta tööl liinil Tartu- Tapa- Tartu. Oli antud hoiatus 340-
  37. kilomeetril
  38. 00-
  39. 00 töötavate defektoskopistide kohta. Defektoskopistidest (õnnetuskohast olid nad 8-10 km kaugusel) möödudes oli ta kindel et rohkem töölisi raudteel ei ole. Põdrangu ülesõidust möödudes teatas vedurijuhiabi talle teel viibivatest töölistest, selles kohas tegi tee pöörde vasakule ja selles suunas oli abil parem nähtavus. Ta tõusis akna juurde, nägi töölisi ja andis signaali, nähes, et töölised teelt ei lahku, alustas pidurdamist. Arvab, et signaali andmist alustas kui töötajad olid 300-400 meetri kaugusel, pidurdamist alustas 300 meetri kauguselt. Enne pidurdamist oli tema juhitava rongi kiirus 62 km /h, lubatav kiirus on 80 km /h. Kõik tema tegevused rongi juhtimisel on fikseeritud „mustas kastis“, hilisem operatiivjuurdlus tuvastas, et nii tema kui vedurijuhiabi eeskirju ei rikkunud. Ta leiab, et ka teetööliste kohta oleks pidanud olema antud hoiatus, hoiatuse olemasolul oleks ta olnud veelgi tähelepanelikum ja alandanud kiirust. Tunnistaja V. J., vedurijuhiabi kohtus antud ütlustest nähtub, et märkas teetöölisi esimesena ja teavitas koheselt ka vedurijuhti, viimane andis kohe tugevat signaali ja seejärel pidurdas, signaali anti kuni rongi täieliku peatumiseni. Ta väidab, et teel oli kolm töölist, kõik seljaga rongi poole, rongi märkasid alles viimasel hetkel. Ta arvab, et märkas teetöölisi hetkel kui oli Põdrangu ülesõidul so umbes 500 meetri kauguselt. Hoiatus oli väljastatud defektoskopistide töötamise kohta, teetööliste kohta hoiatust polnud, samuti polnud töötamise koht märgistatud liiklusmärgiga, puudus ka signalist. Ta leiab, et veduribrigaad peab olema ettevaatlik nii defektoskopistide kui teetööliste suhtes, samas on nende erinevus selles, et defektoskopistid liiguvad teel, töölised töötavad ühel kohal. Tunnistaja K. L., xxxxxxxxxxx teepiirkonna teemeistri kohtus antud ütlustest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxx tellis hoolduslepingu alusel teetöid xxxxxxxxxxxxxxx. Tema korraldas tööde tellimist ja vastuvõtmist xxxxxxx teepiirkonnas, suhtles tavaliselt meister I. Boikoga. Ohutuse teetöödel pidi tagama xxxxxxxxxxx, kelle töötajad pidid juhinduma eeskirjast TsP
  42. 2003 raudtee 333 kilomeetril teostatavate toppimistööde kohta kirjalikku tellimust polnud. Samas oli neil I. Boikoga juttu, et vastavalt diagnostikavaguni infolindilt saadud andmetele tuleb seal parandada varem tehtud tööd. Sellised tööd tehaksegi ära ilma tellimuseta, kuna ei soovita vormistada puudulikult tehtud tööle viitavat garantiitellimust.
  44. 2003 pidi toimuma tööde kontroll ja seega oli nende töödega kiire. Ta mäletab, et informeeris I. Boikod 20.10.2003 hommikul defektoskopistide töötamisest, ta ei mäleta, kas I. Boiko informeeris teda oma töötajate töötamisest samas piirkonnas. Ta leiab, et I. Boiko oleks pidanud tellima hoiatuse oma töötajate töötamise kohta vaatamata sellele, et samas kohas töötasid defektoskopistid, kelle kohta oli hoiatus. Ta ei mäleta, et oleks I. Boikoga rääkinud hoiatuste andmisest. Tema arvates poleks kahe hoiatuse olemasolu vedurijuhtidele midagi muutnud. Tunnistaja S. L., defektoskoopiameistri kohtus antud ütlustest nähtub, et
  46. 2003 töötas koos kolme inimesega Tamsalu- Kiltsi vahelisel teelõigul, töötamise kohta oli ta nõuetekohaselt tellinud hoiatuse. Tema töötajad töötasid teel kahe aparaadiga, kolmas mees kõndis nende järel signalistina. Ise ta teel ei viibinud, töötas Tamsalu jaamas. Tavaliselt töötaski ta enamuse ajast oma brigaadist eemal, sageli mõnel teisel teelõigul. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et J. B. surma põhjuseks oli lahtine ajukolju trauma hulgaliste koljulae- ja põhimikuluude hulgi killunenud murdude ning peaaju lömastusega. Vigastused on elupuhused ja tekkisid üheaegselt kokkupuutel suure jõuga kõva tömbi esemega, võimalik, et löögist liikuva raudteesõiduki väljaulatuvate osadega. Vigastuste 5 iseloom ja lokalisatsiooni arvestades võis kannatanu otsasõidu ajal viibida vertikaalses või sellele sarnases asendis seljaga raudteesõiduki poole. Raudtee hooldus- ja remonditööde töövõtulepingust nr 9/3207 (sõlmitud 03.12.2002a xxxxxxxxxxx „töövõtja“ (praegune xxxxxx) ja xxxxxxxxx „tellija“ vahel) nähtub, et lepingu alusel teostab töövõtja 2003.aastal hooldus- ja remonditöid ning avariitöid tellijale kuuluval raudteel. Lepingu punkt 7.5.1 sätestab, et töövõtja kohustub teostama töid vastavalt tellija raudteel kehtivatele eeskirjadele ja normdokumentidele. Lepingu punk 12.5 sätestab, et töövõtja vastutab täielikult teostatud tööde kvaliteedi, töötajate ohutuse ja tervisekaitse ning liiklusohutuse eest tööde teostamisel. Kaubarongi nr 1709 vedurimeeskonnale
  48. 2003a väljastatud hoiatusest nähtub, et 340 –
  49. kilomeetril on antud hoiatus defektoskopistide viibimisest teel kell
  50. 00-
  52. xxxxxxxxxxxx teetööliste viibimise kohta teel hoiatust pole. Raudteeameti kirjast nr 30- 1/305
  54. 2004 nähtub, et raudteeamet on xxxxxxxxxxxxx väljastanud raudtee- ehitustegevuse tegevusloa (peadirektori käskkiri nr 25 t 27.03.2003). Samuti on kirjas märgitud, et raudteeinfrastruktuuri hooldus- või remonditöid teostavad isikud peavad juhinduma Raudteeseadusest, raudtee tehnokasutuseeskirjast, xxxxxxxxxxx tegevuseeskirja lisas toodud dokumentidest. Nimetatud lisas on punkti nr 29 all ära toodud Teetööde teostamisel rongide liiklusohutuse tagamise juhend TsP – 485, kinnitatud Vene Föderatsiooni Teedeministeeriumi poolt 28.07.1997a. Viimati nimetatud juhendi punkt 1.7 sätestab, et remonditöödest raudteel tuleb anda veduribrigaadidele hoiatus, hoiatuse peab tellima remonditöid juhtiv isik. Juhendi punkt 4.6 sätestab, et remonditööliste lähenevast rongist teavitamiseks tuleb mõlemale poole raudteele paigaldada signaalmärgid „S“, märgid paigaldatakse töö teostamise paigast 500- 1500 meetrit eemale, märgid kohustavad vedurijuhte andma signaali. Juhendi punkt 4.8 sätestab, et kuuldavust halvendavate instrumentidega töötamisel samuti piiratud nähtavusega kohtades töötamisel peavad tööliste ohutust tagama signalistid. Juhendi punkt 8.10 sätestab, et töid juhtiv isik ei tohi alustada töid enne kui on saanud kinnituse veduribrigaadile väljastatud hoiatuse olemasolust . Juhendi punkt 8.3 sätestab, et kuuldavust halvendanud instrumentidega töötamisel samuti piiratud nähtavusega kohtades töötamisel peavad teemeistrid tellima veduribrigaadidele antava hoiatuse. xxxxxxxxxx juhatuse esimehe poolt 14.04.2000a kinnitatud Teemontööride töökaitsejuhendi nr 2a punkt 3.2 sätestab, et tööde teostamisel grupi poolt koosseisus kaks ja enam teemontööri tuleb see paigutada taoliselt, et üks võiks jälgida rongi lähenemist ühest suunast ning teine vastassuunast, seejuures määratakse üks teetöölistest vanemaks. Sama juhendi punkt 3.3 sätestab, et normaalse nähtavuse korral enam kui 400 meetrit vastutab vanemtööline liiklusohutuse, ohutustehnika eest, täidab tööde juhataja ja signalisti funktsioone. xxxxxxxxxxxx juhatuse esimehe poolt 05.03.1998a kinnitatud juhendi nr 13 Ohutustehnika toppijaga punkt 5 sätestab, et töötamisel toppijaga jaamavahel peab tööjuht andma dispetšerile hoiatuse rongi liikumise kohta, kui töökoha piiramist ei ole tarvis, peab tööjuht määrama töölise, kes hakkab jälgima rongi liikumist ja hoiatama teisi töölisi. xxxxxxxxxxx juhatuse esimehe poolt 01.06.2002a kinnitatud signalistide juhendi nr 33 punkt 2.2 sätestab, et tootmisülesannete täitmise ajal signalist vastutab ja kannab administratiiv- ja materiaalset vastutust temale usaldatud töötajate elu eest. Sama juhendi punkt 3.4 sätestab nõude rongide sõiduplaani küsimiseks, samas ei nähtu nimetatud sättest, keda säte kohustab. Sama juhendi punkt 4.2 reguleerib signalisti tegevust kohustades teda jälgima rongi lähenemist ja hoiatama töötajaid lähenevast rongist. KarS §197 sätestab vastutuse töötervishoiu või tööohutusnõuete või tehnilisele järelevalvele allutatud objektile kehtestatud nõuete eiramise eest ehitustöid teostavas, kemikaale käitlevas, ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes või tehnilisele järelevalvele allutatud objektil, kui 6 sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Eelnevast nähtub, et nimetatud paragrahv on kohaldatav ainult teatud ettevõtetes ja teatud tööde tegemisel. V.Z. esitatud süüdistuses räägitakse tema poolt ehitus- remonttööde ja ehitustööde juhtimisel tööohutusnõuete rikkumisest. I.B. esitatud süüdistuses räägitakse tema poolt töötajatele ehitus- remonttööde teostamiseks korralduse andmisest, teda süüdistatakse tööohutusnõuete rikkumises raudteel ehitustöid teostavate isikute ohutuse eest vastutava isikuna. Kohtualuseid ei süüdistata töötervishoiu- või tööohutusnõuete või tehnilisele järelevalvele allutatud objektile kehtestatud nõuete eiramises kemikaale käitlevas, ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes või tehnilisele järelevalvele allutatud objektil. Kohus leiab, et xxxxxxxxxxx töötajate poolt 20.10.2003a läbi viidud käsitsi toppijatega raudteeliiprite aluse ballasti tihendamine ehitustööde hulka ei kuulu. Ehitusseadus § 2 lg 6 käsitleb ehitamisena ehitise püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist, tehnosüsteemide muutmist ja lammutamist. Ehitusseaduse § 8 sätestab, et ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kohus leiab, et KarS § 197 kohaldamiseks on määrav konkreetne töö, mille korraldamisel tööohutusnõudeid rikutakse. Nimetatud seisukohale asudes tugineb kohus ka Riigikohtu lahendile 3-1-1-61-
  55. Nimetatud lahendis viitas Riigikohus konkreetse töö iseloomu kindlaksmääramiseks sel ajal kehtinud Planeerimis- ja Ehitusseaduse sätetele. Samas märgitakse lahendis, et sõltumata asjaolust kas ettevõtte tegevusalaks on ehitustegevus sõltub seadusesätte kohaldamise võimalus sellest kas konkreetset tegevust saab käsitleda ehitamisena või mitte. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist küll raudtee-ehituse tegevusluba omava ettevõttega xxxxxxxxxxxxx, kuid xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx vahelisest Raudtee hooldus- ja remonditööde lepingust lähtuvalt korraldasid V.Zapevalov ja I.Boiko 20.10.2003.a. tee parandamist toppimismasinaga, milline tegevus kuulub pikaajalise tööna raudtee hooldustööde C kategooriasse. Kriminaalasjas pole ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et V.Zapevalov ja I.Boiko oleksid 20.10.2003.a. tegelenud raudtee ehitusega. Kohtualuste ütlustele ja teistele ülalnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks süüdistuses märgitud ohutusnõuete eiramise xxxxxxxxxxxxxxxx teehooldustööde korraldamisel 20.10.2003.a. Olles aga jõudnud järeldusele, et, kohtualused ei tegutsenud tegevusalal (ehitustööl, kemikaale käitlevas, ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes või tehnilisele järelevalvele allutatud objektil) millisel toimepandud rikkumisi käsitleb KarS § 197, puudub kohtul vajadus analüüsida nimetatud paragrahvi järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu tunnuste olemasolu või puudumist nende tegevuses. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja raames pole võimalik V. Zapevalovi ja I. Boiko süüdistusi ümberkvalifitseerida KarS § 117 järgi. Käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse 30.06.2004.a. s.o. enne Kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist ja seega arutab kohus kriminaalasja Kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides. Arvestades Põhiseaduse § 23 ja KarS § 5 lg 2 sätestatud isiku olukorda leevendava seaduse tagasiulatuva jõu põhimõtet, on käesoleva kriminaalasja lahendamisel vajalik arvestada ka Kriminaalmenetluse seadustiku sätetega. Nii KrMK § 263 lg 1 p 3 kui KrMS § 306 lg 1 p 3 kohustavad kohut lahendama küsimuse, kas tegemist on kuriteoga ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi tuleb see kvalifitseerida. Nimetatud sätted annavad kohtule vabaduse kuritegude ümberkvalifitseerimiseks. KrMK § 215 lg 4 lubab süüdistuse muutmist kohtus, kui sellega ei halvene kohtualuse seisund. Samas KrMS § 268 lg 8 piirab seda vabadust sätestades, et kohus võib kohtuotsust 7 tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni kergendades isiku olukorda. KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seega tuleb käesoleval juhul kuriteo ümberkvalifitseerimise võimalikkuse küsimuse lahendamisel juhinduda KrMS § 268 lg 8 sättest kuna see on kohtualuste suhtes ilmselt leebem, kui kriminaalasja kohtusse saatmise ajal sama küsimust reguleerinud KrMK § 215 lg
  56. Võrreldes KarS § 117 ja § 197 lg1 sanktsioone, näeme et mõlema puhul on sanktsiooniks kuni kolmeaastane vangistus, kuriteo ümberkvalifitseerimisel kohtualuste olukord ei kergeneks. Et kohtualuste tegevusele antava õigusliku hinnangu selline oluline muutmine eeldanuks ka kohtualuste võimalust ennast selliselt muudetud süüdistuste vastu kaitsta siis on ilmne, et süüdistuste ümberkvalifitseerimine tooks kaasa hoopis kohtualuste olukorra halvenemise. Kuna kohtualuste tegevuses puudub KarS § 197 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis ja ülalnimetatud põhjustel pole võimalik kuriteo kvalifikatsiooni muuta, tuleb kohtualused neile esitatud süüdistuses õigeks mõista, tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Juhindudes KrMK § 5 lg 1 p 2; 215; 263; 276; KrMS § 175 lg1 p4 ; 181; 310; 314-319 kohus otsustas: VJATŠESLAV ZAPEVALOV süüdistuses KarS § 197 lg1 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. IVAN BOIKO süüdistuses KarS § 197 lg1 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. Tõkend- elukohast lahkumise keeld Vjatšeslav Zapevalovi ja Ivan Boiko suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu S. B. tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohtukulud: 1) kohtuarstliku ekspertiisi maksumus
  57. 00 (seitse tuhat ükssada kolmkümmend viis. 00) krooni; 2) vandeadvokaat Lembit Nirgile Vjatšeslav Zapevalovile eeluurimisel osutatud õigusabi eest väljamakstud summa
  58. 00 (viissada kolmkümmend üks. 00 sh 18% käibemaks) krooni; 3) kohtuistungil osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa 2124.00 (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli. 00 sh 18% käibemaks) krooni ja
  59. 00 (kolm tuhat kolmsada neli. 00 sh 18% käibemaks) krooni jätta riigi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Lääne- Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Lääne-Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist) päeva jooksul alates tänasest päevast. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ T. Kullerkupp Õ. Bamberg Kohtuotsus jõustus 26.juunil 2006.a Viru Ringkonnakohtu otsusega Nooremreferent Õ. Bamberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.