Obsah (4)

§ 424§ 69§ 75§ 50

1-06-5374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-5374 (06231400114) Kohtunik Külli Ii

§ 424järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav D.

M. - isikukood xxxxxxxxxxxx, Eesti kodanik; keskharidusega, elukoht: xxxxxxxxxxxx; töötab puusepana OÜ-s Stemari; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkendit valitud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada D. M. vangistust.

§ 424järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada 2-kuuline vangistus üldkasuliku tööga ja kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, mõista karistuseks 120 tundi üldkasulikku tööd .

§ 69

lg 3 alusel määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 kuud ning selle tähtaja kestel on D. M. kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Harju Maakohtu Kr

HO juhatajal määrata D. M. kriminaalhooldaja. Lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel ära võtta D.

M. mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

1. Välja mõista D. M. menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 728,70 kr (üks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa krooni ja 70 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjlikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. D. M. isikuna, keda 22.06.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 12 000 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal
2. oktoobril 2005.a. kella 23.55 ajal Harjumaal Sakus Pähklimetsa tn-l juhtis joobeseisundis sõiduautot Opel Omega registrimärgiga 503 AKH; -samuti tema
3. veebruaril 2006.a. kella 00.30 ajal Vana-Narva mnt-l juhtis joobeseisundis sõiduautot BMW 520 registrimärgiga MCB; - samuti tema
4. veebruaril 2006.a. kella 15.25 ajal Tallinnas Linnu teel juhtis joobeseisundis sõiduautot BMW 520 registrimärgiga 520 MCB. Nende tegudega pani D. M. toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav D. M. tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. D. M. süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokollide (tl.8, 17, 29 ) ja alkoholijoobe tuvastamise protokollidega (tl. 7, 16) ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga (tl. 28); - ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 22.06.2005.a. (tl. 8), mille kohaselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati D. M. rahatrahviga; - väljavõttega karistusregistrist (tl. 37- 39) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl. 40-41); - tunnistaja Natalja Pavljuhi ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 20); - kahtlustatava D. M. enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 31; 32-34)), milles ta kinnitab, et politsei poolt kinnipidamistel tuvastati tal alkoholi joove; tunnistas seda ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D. M. süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus D. M. süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et D. M. pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. Rahatrahv pole olnud küllaldaseks karistuseks, et ära hoida uue samalaadse teo järjekordset toimepanemist. Mõistes D. M. põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes

§ 69sätteid ehk vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Sellekohase nõusoleku andis D. M. kohtuistungil.

§ 50

lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt kuueks kuuks, arvestades rohkearvulisi liiklusalaseid õiguserikkumisi, mida D. M. on toime pannud ja seda, et mootorsõidukit on ta korduvalt juhtinud alkoholijoobes ning seoses sellega põhjustanud ka avarii. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313. Kohtunik