4-05-131\3

väärteoasi nr.4-05-131 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 01.02.2006.a.Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Ardi Šuvalov sekretäri Rainer Amur juuresolekul Põhja Politseiprefektuuri esindaja Gerle Keskküla osavõtul i.k.xxxxxxxxxxxx, elukoht menetlusaluse isiku J. L., xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, kaitsja advokaat Veljo Viilol osavõtul arutas väärteoasja J. L. suhtes KarS § 276 alusel. L. on koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et ta 10.03.2005.a. kell 14.26 ei täitnud Põhja Politseiprefektuuri politseiametniku Eldar Baširovi telefoni teel antud korraldust lõpetada operatiivnumbrile 110 ilma asjata helistamine. L. jätkas telefoninumbrile 110 helistamist veel 6 korral eirates sellega võimuesindaja seaduslikku korraldust. Kohus leiab, et väärtegu, mille kohta on koostatud väärteoprotokoll, on toimepandud J. L. poolt. Menetlusaluse isikuna ülekuulatud J. L. kinnitab, et 10.03.2005.a. helistas mitmel korral telefoninumbrile

1. J. L. kodune telefoninumber ülekuulamise protokollis on xxxxxxx. Põhja PP korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse kõnesalvestuste väljavõtte kohaselt helistati samalt telefoninumbrilt xxxxxxx 10.03.2005.a. telefoninumbrile 110 kokku 11 korral. Kuulates CD-plaati kõnede salvestusega esitleb end telefoninumbrile 110 helistanud isik end L. Helistades koduselt telefonilt ühe päeva jooksul kokku 11 korral telefoninumbril 110 teadis J. L., et helistab politsei operatiivnumbrile. CD-plaadile salvestatud kõnedest kuuldub, et J. L. polnud teatada kõnede vastuvõtjatele mitte ühestki sündmusest, mis vajaks politseipoolset kontrollimist või sekkumist. Menetlusaluse isiku J. L. ütluste kohaselt võttis ta need kõned selleks, et kurta oma muret politseis valitseva üldise olukorra pärast. Seega oli seaduslik ja põhjendatud J. L. viienda kõne ajal antud korraldus mitte helistada politsei operatiivnumbrile
2. Kohus nõustub, et J. L. poolt võetud kõned võisid segada juhtimiskeskuse tööd ja kõnede vastuvõtmine tegelikust ohukoldest võisid seetõttu viibida. Juhtimiskeskuse juhina oli Eldar Baširov kohustatud tagama juhtimiskeskuse häireteta töö. Politseiametnikuna oli E. Baširov võimuesindaja, kelle volitused ulatuvad väljapoole juhtimiskeskuse piire. CDplaadilt on kuulda ja kõnede stenogrammist nähtub, et J. L. viienda kõne ajal võttis kõne vastu juhtimiskeskuse politseikomissar Eldar Baširov, kes esitles ennast politseiametnikuna ja politseikomissarina ja keelas helistajal helistada numbril
3. Helistades politsei operatiivnumbrile 110 ei olnud J. L. põhjust kahelda, et korraldus on antud politseiametniku poolt. Korralduse adressaadina oli J. L. kohustatud korraldust täitma. Selle asemel helistas J. L. oma koduselt telefonilt telefoninumbrile 110 veel kokku kuuel korral. Kuuest valitud kõnest on salvestatud kolme kõne sisu. Kõnede salvestustest on kuulda, et J. L. pole teatada ühestki sündmusest, mis vajaksid politseipoolset kontrollimist või sekkumist. Sellega J. L. eiras politseiametniku seaduslikku korraldust, mis toob kaasa KarS § 276 ettenähtud karistuse. Karistuse mõistmisel leiab kohus, et on piisav, kui karistada rahatrahviga, mille tasumine määrati ositi. J. L. Juhindudes VtMS § 107 lg.1 p.1 kohus otsustas: Tunnistada süüdi J. L. KarS § 276 järgi ja määrata karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut ehk 3000 krooni (Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011, viitenumber 4100064939). KarS § 66 lg.2 alusel võimaldada rahatrahvi tasumine ositi kuue kalendrikuu jooksul kuues võrdses osas. Rahatrahvi esimene osa kuulub tasumisele 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahatrahv pööratakse täitmisele kohtutäituri kaudu kui järgnevate kuude jooksul jääb tasumata rahatrahvi osa. Asitõend - CD-plaat hoida väärteoasja juures. Kohtuotsuse koopia saata J. L. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb teatada 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse koopia kättesaamist. Kohtunik: 2