5 järgi määratud lisakaristus. Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 27.03.2006.a. otsusega määratud rahatrahv 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2602060025270028. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega või rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 alusel. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord 1 Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 31.05.2006.a. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu. Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 27.03.2006.a. otsusega määrati Urmas Uustalile
3 järgi rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o. 7200 krooni ja
5 alusel lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks. Otsuse kohaselt Urmas Uustal 04.02.2006.a. kella 19.45 ajal Tartu maakonnas, Tähtvere vallas Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 9. kilomeetril, liikudes Tartu suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 53 km/h võrra. Sellega Urmas Uustal rikkus LE § 124 p. 2 nõudeid, pannes toime
3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse motiivid on järgmised: ületades lubatud sõidukiirust 53 km/h pani sellega ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. Urmas Uustal palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist 04.02.2006.a. toime pandud väärteo suhtes koosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Alternatiivse taotlusena palub kaebuse esitaja teha uus otsus, mis ei sisalda lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja vaidlustab otsusega tuvastatud asjaolusid ning määratud karistuse rangust. Vaidlustatud otsuse koostamise aluseks oli 04.02.2006.a. konstaabel Gunnar Rätsepuu poolt koostatud väärteoprotokoll, milles on fikseeritud väärteo toimepanemise aeg 04.02.2006.a. Osundatud kuupäeval ei ole kaebuse esitaja lubatud suurimat sõidukiirust ületanud. Ebaõige väärteoprotokolli alusel on tehtud ka ebaõige otsus, kuna ka otsuses seisab väärteo toimepanemise ajana 04.02.2006.a., aeg, mil väärtegu tegelikult toime pandud ei ole. Koha ja aja määratlus on väärteo kajastamisel olulised tunnused. Väärtegu on tegu ajas ja ruumis, mistõttu ei saa isikule ühes kohas toime pandud väärtegu omistada toime panduks hoopis teisel ajal ja teises kohas. Otsus on selles osas ebaõige. Samas on ebaõige ka kanne väärteoprotokollis, mistõttu kerkib küsimus kohtu võimalustest otsuse tühistamise korral teha uus ja tegelikele asjaoludele vastav otsus. Kohtul puudub võimalus muuta väärteoprotokolli sisu. Tulenevalt VTMS §-st 87 on väärteoasja arutamise piiriks väärtegu väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo ulatus on hõlmatud ka teo toimepanemise ajaga, kuna teo toimepanemise aeg on teo oluline tunnus. Seetõttu ei saa kohus anda väärteoprotokollile ega ka teole teistsugust dimensiooni (ka ajalist), kui väärteoprotokollis on sätestatud. Kuna väärteo ajalise dimensiooni muutmine otsuse aluseks olevas väärteosüüdisuses ei ole võimalik, siis ei ole võimalik teha 2 protokollis kirjeldatud teo suhtes ka uut otsust sel põhjusel, et 04.02.2006.a. kaebuse esitaja väärtegusid ei ole toime pannud. Kaebuses selgitab Urmas Uustal väärteoprotokollis kajastamata teo toimepanemise asjaolusid, mida on ilmselt kohtuväline menetleja silmas pidanud karistust määrates. 04.03.2006.a. peatati Urmas Uustal Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme teel süüdistusega lubatud sõidukiiruse ületamises. Ta ei vaielnud süüdistusele vastu, tunnistas oma süüd. Samas on otsuse tegija tuvastanud rikkumise suhtes ebaõiged faktilised asjaolud. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse tegija poolt tuvastatud fakti, milles heidetakse talle ette enda ja teiste kaasliiklejate elu ohtu panemist. Kaebuse esitaja väidab, et edaspidine ei tähenda seda, nagu ta ei saaks aru lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kui liiklusrikkumise ohtlikust iseloomust. Kellegi ohtu seadmine eeldab konkreetset ohudelikti ehk väärteole järgneva mittemateriaalse tagajärje saabumist – liiklusohtu. Liiklusoht
3 kohaselt on liiklusohtlik olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liiklussuunda või -kiirust või peatuma. Väärteotoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja tegevuse tõttu oleks pidanud teised juhid järsult muutma liikumissuunda või –kiirust. Ohu põhjustamist ei heida ette ka väärteoprotokollis kirjeldatud süütegu. Seega on otsuse tegija kaebuse esitaja arvates oluliselt laiendanud süüdistuse mahtu, leides, et lisaks lubatud sõidukiiruse ületamisele on põhjustatud ka liiklusoht. Kaebuse esitaja peab vajalikuks märkida, et liiklus teelõigul oli hõre, praktiliselt olematu, mistõttu rikkumise ohtlikkusele ei saa vaadata nii range pilguga, kui tiheda liikluse puhul lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele. Kiiruse ületamise osas tunnistab kaebuse esitaja täielikult oma süüd ning kahetseb toimepandud liiklusrikkumist puhtsüdamlikult ja palub nimetatud asjaoluga arvestada. Kaebuse esitaja leiab ka, et karistus on liiga range. Ta mõistab täielikult vajadust reageerida kiiruse ületamises seisnevatele väärtegudele rangelt, kuid siiski ei tohiks ületada karistuse mõistmise üldisi põhimõtteid.
lõigetest 3 ja 5 ei tulene, et taolise rikkumise korral peaks alati vältimatult kohaldama ka lisakaristust. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik eelkõige juhtudel, kui põhikaristusega ei ole võimalik seadusega sätestatud eesmärke saavutada.. otsusest ei tulene ühtegi motiivi, miks leiab otsuse tegija, et kaebuse esitaja kallutamine õiguskuulekale käitumisele ei ole võimalik muul viisil kui juhtimisõigust piirates. Kaebuse esitaja kohta puuduvad karistusregistris karistusandmed. Kaebuse esitaja väidab, et ta on kaebuse esemeks olevast rikkumisest aru saanud ning tunnistab seda, avaldades ühtlasi toimepandu suhtes kahetsust. Kahjuks tingisid tema suhtes ebameeldivad asjaolud olukorra, kus pani toime lubatud sõidukiiruse ületamise. Olukorras, kus isikut karistatakse esmakordselt, peab lisakaristuse määramine olema eriti hoolikalt põhjendatud. Vaidlustatud otsusest ja liiklusseaduse vastavast paragrahvist selliseid põhjendusi ei tulene. Kaebuse esitaja väidab, et tema liiklusalast käitumist on võimalik suunata tagasi õiguskuulekale teel lisakaristust kohaldamata. Väärteo eest esmakordsel karistamisel lisakaristuse kohaldamine ei tundu olevat õige ja proportsionaalne. Karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt rakendatakse santsioone suunaga leebemalt raskemale. Lisakaristuse kohaldamine on igal juhul põhikaristuse raskendamine. Kuni 01.10.2005.a. kehtinud liiklusseaduse redaktsioonis, mille kohaselt isikul varasemate väärteokaristuste puudumisel tema juhtimisõigust ei piiratud
Liiklusmaastik ei ole võrreldes 6 kuu taguse olukorraga muutunud. Seetõttu ei ole põhjendatud oluliselt erineva põhimõtte kohaldamine 6 kuud pärast liiklusseaduse muutumist. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil menetlusalune isik Urmas Uustal seletas samu asjaolusid, mida ta oli kaebuses esitanud. Protokoll koostati 04.03.2006.a. Ta kirjutas alla, et kahetseb ja tunnistas ennast süüdi. Ta sai protokolliga tutvuda, kirjutas alla kuupäeva, kui sai protokolli. Ta usaldab politseid ja ei hakanud 3 seda läbi lugema, pani allkirja alla, et on selle kätte saanud. Protokolli sisu oli arusaadav, rikkumisest sai aru. Protokollis pole kirjas lisaasjaolusid. Väärteootsuses on tulnud lisaasjaolud, mille järgi menetlusalusele isikule heidetakse ette kiiruse ületamisega nii enda kui teiste kaasliiklejate elu ohtu seadmist.
sätestab täpselt, mis on liiklusoht. Seda polnud. Tunnistaja Martin Kukk andis kohtus ütlusi selle kohta, et töötab liikluspolitseis konstaablina 3 aastat. Juhtumit mäletab, see oli õhtune pime aeg. Tee oli kuiv. Ta oli Gunnar Rätsepuuga tööl ja mõõtsid Rõhul sõitjate kiirust. Selja tagant mõõtsid sõiduki kiiruseks 147 km/h. Kui auto oli möödunud, sõitsid järgi. Auto keeras maja juurde põlluteele. Nad peatasid ta, kutsusid juhi enda autosse. Juht tunnistas kiiruse ületamist, nad koostasid väärteoprotokolli. Õigusi selgitati isikule kui väärteomenetlust alustati. Aega, kuna rikkumine toimus, tunnistaja täpselt ei mäleta. Isik oma rikkumist tunnistas ja andis seletuse. Protokollile kirjutas alla. Kiiruse ületamise protokolli tutvustati. Varem on tunnistaja üle kuulatud sama sündmusega seoses samal päeval. Teda kuulas üle Gunnar Rätsepuu. Tunnistaja rääkis seda, mis juhtunud oli ja täpse aja kuna see juhtunud oli, täpsustas konkreetse juhtumi puhul kuupäeva ja kellaja ära. Väärteoprotokolli koostanud kohtuväliase menetleja esindaja Gunnar Rätsepuu andis kohtus ütlusi selle kohta, et see toimus 04.märtsil, kuigi puhtinimlikult on ta protokolli koostamisel eksinud kuuga. On märkinud veebruarikuu. Tegemist oli märtsikuu algusega. Siis, 04.
3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Protokolli koostamise ajaks on märgitud 04.02.2006.a. Protokollis on menetlusaluse isiku ütlused järgnevalt: „Olen süüdi, et ületasin kiirust, enam ei tee“. Allkiri ja kuupäev: „4.märts 2006.a.“ (tl. 13). Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli 04.03.2006.a. andmetel mõõdeti 04.03.2006.a. kell 19.45 Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 9. kilomeetril Urmas Uustali, isikukood: 36005142732, juhitud Audi A6, registreerimismärgiga 808 TDC, kiiruseks 147 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 53 km/h (tl. 14). Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna õiendi 26.04.2006.a. andmetel on Urmas Uustal 11.06.2002.a. toime pannud väärteo HÕAS § 94 lg. 2 järgi ning talle on kohtuvälise menetleja 02.07.2002.a. otsusega määratud rahatrahv 800 krooni. Trahv on tasutud selle määramise päeval täies ulatuses (tl. 17). 4 LE § 124 järgi Suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.
3 järgi liiklusoht on olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus
3 järgi, s.o. kiiruse ületamine. Kohtuistungil uuritud tõendid tõendavad Urmas Uustali poolt lubatud sõidukiiruse ületamist väärteoprotokollis märgitud kohas, kirjeldatud viisil ja ulatuses. Tõenditega on tõendatud teo toimepanemise aeg: 04.märts 2006.a. Väärteoprotokollis on aeg märgitud numbritega ja erineb teo toimepanemise tegelikust ajast ühe kuu võrra. Kohus leiab, et tegemist on inimliku eksimusega väärteoprotokolli koostamisel. Protokolli koostanud kohtuvälise menetleja esindaja seletus eksimise põhjuste kohta on mõistlik, sest mõlema kohtumenetluse poole käitumine kohtueelses menetluses on kooskõlas. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuvälise menetleja esindajad ei märganud eksimust väärteo toimepanemise ajas enne, kui otsus väärteos oli tehtud. Seetõttu lahendab kohus väärteomenetluses ilmnenud eksimuse vea parandamisega. Kuupäeva kuu teises numbris eksimus on kirjaviga, mis ei muuda faktilisi asjaolusid. Kuna teist samasugust sündmust sama menetlusaluse isikuga ei ole toimunud, ei ole ka kahtlusi kohtuistungil uuritud tõenditega tõendatud teo toimepanemise ajas. Urmas Uustal rikkus 04.03.2006.a. LE § 124 p. 2 nõudeid, millele järgneb vastutus
3 järgi. Kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse alustamisel ja toimingute teostamisel on järgitud menetlusnorme. Väärteoprotokoll sisaldab VTMS §-s 69 nõutavaid andmeid. Väärteoprotokolli lõpposas on märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. Väärteomenetlus eeldab menetlusaluse isiku aktiivset osavõttu tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest. Riigikohtu
5 järgi. Urmas Uustal on varem 2002.a. väärteomenetluses karistatud ühel korral. Tema karistuse kandmisest on möödunud enam kui üks aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi kuulub esimene karistus registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi. Kohus tuvastas menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse. Urmas Uustal on kogu menetluse kestel andnud oma teo kohta objektiivseid ja süüd omaksvõtvaid ütlusi. Nii väärteoprotokollis antud seletuses, kaebuses kui ka kohtuistungil väljendas ta kahetsust selgesõnaliselt. Ainuüksi sellest asjaolust on alust järeldada, et menetlusalune isik on teinud järeldusi oma liikluseeskirju eirava käitumise suhtes. Väärteoprotokolli märgitud puhtsüdamlik kahetsus oli teada ka kohtuvälisele menetlejale. Miks see on otsuse tegemisel jäänud arvestamata, ei ilmne otsusest. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et otsuse motiivid, millega karistust põhjendatakse, ei ole põhjenda menetlusalusele isikule määratavat karistust. Lubatud sõidukiiruse ületamisega enda ja teiste kaasliiklejate elu ohtu seadmine on laialt tõlgendatav mõiste, mis ei iseloomusta konkreetset väärtegu.
3 sätestab liiklusohtliku olukorra mõiste. Kohtuistungil uuritud tõenditest ei järeldu Urmas Uustali poolt liiklusohtliku olukorra tekitamist
S § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, leiab kohus, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest lisakaristust määramata.
3 ettenähtud väärteo eest on ette nähtud alternatiivsed karistused: rahatrahv või arest. Esimese väärteo korral on seaduseandja pidanud küllaldaseks mõjutusvahendiks kergemaliigilist karistust. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ei ole lisakaristuse määramine põhjendatud. Ene Muts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.