← Eesti

1-05-1209\2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

  1. juunil 2006.a. 1-05-1209 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, tõlgi Zinaida Vorošilova, prokuröri Aleksander Tšitšerovi ja kaitsja Veera Tolli-Baskini osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt. 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja A. T. süüdistuses KarS § 329 järgi. Süüdistatav . A. T. – isikukood xxxxxxxxxxxx; kodakondsuseta, põhiharidusega; elukoht: xxxxxxxxxxx; töötab viimistlejana CORB Ehitus OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud 23.02.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks; määrusega 30.11.05.a. katseaega pikendatud 3 kuu võrra; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkendit kohaldatud ei ole. Süüdistus. A. T., olles karistatud Harju Maakohtu 23.02.2005.a. otsusega KarS § 424 järgi vangistusega tingimisi ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks, 22.09.2005.a. kella 16.20 ajal Harjumaal Keila linnas Paldiski mnt. 26.km-l juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registrinumbriga 436 ARR, kuigi juhtimisõigus oli temalt jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsuse alusel ära võetud. Sellega pani A. T. toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav A. T. tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat Veera Tolli-Baskin pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. A. Ti. süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud 22.09.2005.a väärteoprotokolliga nr AB 662062 (tl. 7), ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 23.02.2005.a. (tl.4 - 6), väljavõttega karistusregistrist (tl.12-13), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.14-15), samuti A. T. enda ütlustega eeluurimisel (tl.20-22). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning A. T. tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi. 2 Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. T. süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. T. on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Käesoleval ajal on tal kindel elu- ja töökoht ning varem mõistetud rahatrahvid on ta ära maksnud. Viimaste kuude jooksul pole ka kriminaalhooldusel onud tema suhtes pretensioone. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära). Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 238, 311, 313 kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada A. T. KarS § 329 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 180 päevamäära. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni, on 6 000 (kuus tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve nr. 221023778606 Hansapangas; mõlemal juhul viitenumber 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistust on võimalik tasuda o s i t i , s.o. 6 jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 1 000 krooni igas kuus. Harju Maakohtu 23.02.2005.a. mõistetud karistus – 3 kuud vangistust tingimisi – kuulub iseseisvale täideviimisele.
  3. Välja mõista A. T. kohtukulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 160 (üks tuhat ükssada kuuskümmend) krooni. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.